Obsah (9)

§ 75§ 63§ 68§ 65§ 329§ 4§ 76§ 871§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2018, Võru Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-18-721 Kri

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

B.B peab: 4.

1. elama xxxxxxxxxxxxxx; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata B.B

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine ja kohustada B.B läbima sotsiaalprogramm, mis on suunatud alkoholist tulenevate riskide maandamisele või B.B liikluskäitumise parandamisele. 6.

§ 75lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 alusel allutada B.B elektroonilisele valvele 2 kuuks.

Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade B.B keha külge kinnitatakse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 1. B.B tunnistati Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18721 süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 ja § 329 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel karistati teda vangistusega üks aasta ja kolm kuud.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 28.–29.

jaanuar 2018, s.o kaks päeva karistusaja hulka ja mõisteti B.B kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.

märtsi 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, st 5 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra ja mõisteti B.B liitkaristuseks üks aasta kaheksa kuud ja kümme päeva vangistust. B.B kohustati ilmuma vangistust kandma kohtu teatatud ajal ja kohta. B.B vangistuse kandmise aja algust tuli arvata alates tema vanglasse saabumisest.

1. Tartu Maakohus saatis
2. veebruaril 2018 B.B-le teatise, milles kohustas B.B ilmuma karistust kandma Tartu Vanglasse hiljemalt
3. märtsil
4. Et B.B selleks ajaks Tartu Vanglasse karistust kandma ei ilmunud, tegi Tartu Vangla
5. märtsil 2018 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile taotluse B.B sundtoomiseks vanglasse. B.B ilmus Tartu Vanglasse karistust kandma
6. märtsil
7. Seega algas B.B karistuse kandmise aeg
8. märtsil 2018 ja see lõpeb
9. novembril
12. oktoobril 2018 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid B.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Neist ilmneb järgnev teave.
13. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.
14. Vangla hinnangul seisneb B.B ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, millega ta võib põhjustada avarii. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui ta on tarvitanud alkoholi. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 28%.
15. B.B on kriminaalkorras karistatud neljal korral. B.B kannab esimest vangistust. Ta kannab praegu karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Ka varem on teda karistatud samalaadsete kuritegude eest. Kuritegude 2 muster kordub ja kuritegude soodustegurid on impulsiivne käitumine, alkoholi tarvitamine ja puudulik probleemide lahendamise oskus.
16. B.B töötas ajavahemikul
17. juuni 2018 kuni
18. juuli 2018 Tartu Vangla majandustöödel.
19. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.
20. B.B on võimalik vabanemisel asuda elama oma isale kuuluvas kahekorruselises kaheksa toaga eramus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eramus on radiaatorsüsteem keldis asuva katla baasil. Maja on ruumikas, avar ja avatud planeeringuga. Seal on tagatud tehnilised tingimused elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Eramu omanik kinnipeetava isa ja eramus elavad kinnipeetava vanaema ja õde on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisel on B.B võimalik tööle asuda metstöödega tegelevas ettevõttes D. O. . B.B vabanemine elektroonilise valve alla ei takista tema töötamist, sest tööobjektide asukohad saab nädala lõikes täpselt määratleda. D. O. juhataja ja omaniku sõnul on tal B.B-ga pikaajalised sõprussuhted. B.B üldine majanduslik toimetulek on hea.
21. Kinnipeetava lähimasse sotsiaalsesse võrgustikku äsja leitud tüdruksõber, paar-kolm sõpra, isa, vanaema ja õde. Eriti lähedased on B.B suhted oma õega. Oma emaga pole ta suhelnud viimased üheksa aastat. B.B suhtleb oma tüdruksõbraga igapäevaselt ja viimane toetab teda. B.B tutvusringkonnas on küll kriminaalkorras karistatud isikuid, need aga ei avalda süüdimõistetule negatiivset mõju.
22. B.B on karistatud neljal korral joobes juhtimise eest. B.B sõnul tarvitab ta sõpradega alkoholi umbes kord kuus ja nädalavahetusel joob ta saunaõhtul mõne pudeli õlut. Ta peab alkoholi tarbimist mõistlikuks ja kinnitab, et alkoholi ei mõjuta suhteid, töötamist või igapäevaelu. Tal on heatasemelised sotsiaalsed oskused ja hea arutlemisoskus. Korduv joobes juhtimine viitab B.B impulsiivsusele ja vähesele probleemilahendusoskusele ning näitab, et varasem tingimisi karistus ja üldkasulik töö ei ole olnud piisavad, et ta mõtleks oma tegude tagajärgedele või muutustele, mis ta peaks enda elus läbi viima. B.B on rikkunud üldkasuliku töö nõudeid. Vangistuse ajal on ta näidanud tahet muutuseks. Ta uurib pidevalt sotsiaalprogrammi Eluviisitreening kohta, mis näitab, et ta on huvitatud programmi läbimisest. B.B on määratud osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja ta alustab programmiga
23. septembril
24. Ta soovib elada seadusekuulekalt ja saada oma elu korda.
25. Kriminaalhooldusametnik leidis, et B.B-le tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni
26. novembrini
27. Elektrooniline valve tuleb talle määrata kaheks kuuks. B.B tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja teda tuleb kohustada osalema sotsiaalprogrammis. Kuna B.B on kõik oma kuriteod sooritanud alkoholijoobes, on täielik loobumine alkoholist eelduseks tema edasisele seadusekuulekale eluviisile. Osalemine sotsiaalprogrammis parandab B.B sotsiaalseid oskusi, kujundab tema väärtushinnanguid ja aitab kaasa õiguskuulekate hoiakute kinnistamisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad
28. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 3
29. Kinnipeetav ütles kohtuistungil järgmist. Ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ta on hakanud vanglas lugema ja sporti tegema. Ta ei ole suuteline alkoholi tarvitades piiri pidama, mistõttu soovib ta alkoholist täielikult loobuda. Kohtu seisukoht
30. Kohus vabastab B.B vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seda järgnevatel põhjustel.
31. B.B kannab karistust

§ 329

, § 424 ja § 424 lg 2 järgi, mis on oma sanktsioonist ja

§ 4

lg-st 3 tulenevalt teise astme kuriteod.

§ 76

lg 1 p 1 järgi võib kohus teise astme kuriteo toime pannud inimese tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Ka peavad olema täidetud Justiitsministri

1. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. B.B on temale mõistetud ühe aasta kaheksa kuu ja kümne päeva pikkusest vangistusest ära kandnud enam kui seitse kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku temale mõistetud karistusajast ja see ületab nelja kuud. B.B on andnud kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve seadmise tingimused on täidetud: karistatu isale kuuluvas eramus on võimalik valvet läbi viia ning viimati nimetatu on vajaliku nõusoleku andnud. Eramus elavad ka kinnipeetava õde ja vanaema, kes samuti on B.B eramusse tulekuga nõus. Niisiis on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.
2. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nii eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loetletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) niisiis olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja.
3. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus – ja vastupidi (Stree/Kinzig – Schönke/Schörder zum Strafgesetzbuch,
4. Auflage, § 57/15; Fischer zum Strafgesetzbuch,
5. Auflage, § 57/12). Tulevaste kuritegude laadi peab prognoosima eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. B.B on pannud toime mootorsõiduki purjuspäi juhtimisi. Need 4 abstraktsed ohudeliktid on keskmisest kergemad kuriteod. See tähendab seda, et B.B vabastamine ei eelda väga väikest retsidiivsusohtu. Tõsi, see oht ei saa olla ka ülearu suur. Kohtu hinnangul on küllaltki tõenäoline, et B.B ei hakka vabaduses kuritegusid toime panema – või vähemasti ei hakka ta seda tegema eeldatavasti ca aasta kestva katseaja kestel.
6. B.B puhul on üks uute kuritegude ohu allikas: alkohol. Kui kinnipeetav suudab kaine olla, on kuritegude toimepanemise tõenäosus tema eelnevat elu silmas pidades nullilähedane. Kindlasti ei ole välistatud, et B.B hakkab vabaduses uuesti alkoholi tarvitama. See aga ei saa lähtuvalt ülal öeldust automaatselt väärata tema vabastamist.
7. Kõigepealt kõneleb B.B kasuks see, et tal on kindel elukoht ja lähedased inimesed: selline stabiilne elukeskkond annab aluse eeldada, et B.B hakkab elama õiguskuulekalt. Ka on positiivne see, et B.B saab hakata tööd tegema: töö tegemine vähendab esiteks jõudeaega, mis võiks muidu kuluda joomisele, ja teiseks annab see B.B elule kindla struktuuri, mille olemasolu võib süüdimõistetut alkoholist eemal hoida. Tõsi, käesolevas punktis öeldu kuigivõrd kaalukas ei ole, sest kindel elukoht, lähedaste toetus ja töö on B.B olnud ennegi, aga need ei ole B.B kuritegudest eemal hoidnud.
8. Positiivse retsidiivsusprognoosi jaoks on eeskätt oluline see, et B.B ei ole varem vangistust kandnud. Seega võib juba ainuüksi seetõttu loota, et tema puhul õnnestus täita VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärk: B.B suunati õiguskuulekale teele. Et see lootus pole üksnes teoreetiline, kinnitab see, kuidas on B.B vanglas olles käitunud. Kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“: on võimalik, et see programm andis talle mõningaid teadmisi selle kohta, kuidas alkoholist hoiduda. B.B sõnul on ta hakanud vanglas lugema ja sporti tegema. Ei saa eos eeldada, et B.B selle kohta valetas: on võimalik, et ta tõepoolest on nende kahe harrastusega tegelema hakanud. Kui see nii on, suurendab see tema edaspidise õiguskuuleka elu tõenäosust, sest struktureeritud tegevused võivad teda alkoholist eemal hoida.
9. Eelöeldu tähendab seda, et kohus vabastab B.B ennetähtaegselt. 23.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb B.B-le määrata kuni 22.

novembrini 2019 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus B.B katseajaks käitumiskontrollile.

24. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mitu lisakohustust.

25. Kohus keelab B.B

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise.

B.B retsidiivsusriski silmas pidades on see keeld iseendastmõistetav. 26. B.B tuleb

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud alkoholist tulenevate riskide maandamisele või B.B liikluskäitumise parandamisele. Konkreetse programmi valib kriminaalhooldaja. 27. Viimaks allutab kohus B.B

§ 75lg 2 p 9 alusel ka elektroonilisele valvele.

Kohus määrab

§ 751lg 3 alusel elektroonilise valve tähtajaks 2 kuud.

See lühike tähtaeg on põhjendatav sellega, et B.B-st lähtuv uute kuritegude oht on võrdlemisi madal ja temalt kardetavad kuriteod on kerget laadi. Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 5