← Eesti

1-18-2785/22

1-18-2785 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.

  1. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-2785 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid A.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu A.U (ik: XXX; viibib xxx) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 29.10.
  2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
  3. Vabastada A.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.09.
  4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.U kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  6. Kohaldada A.U suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või alkohoolseid jooke tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
  7. A.U-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  8. A.U vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja A.U-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 28.09.
  9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 29.03.
  10. a otsusega tunnistati A.U süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu ja 29-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 28.03.
  11. a ja lõpp on 26.09.
  12. a. A.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuses koostatud individuaalne täitmiskava, milles on ta määratud tööle vangla majandustöödele, riigikeele õppesse ning sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Käesolevaga kinnipeetav töötab ning sügisest asub sotsiaalprogrammi ja riigikeele õppesse. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. A.U taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholi sõltuvusvastasele ravile. 3 Abiprokurör Andrus Ööbik edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab A.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et A.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud sarnase teo eest ja 1-korral juhiloata sõitmise eest. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest. Vanglas viibib
  13. korda ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses A.U-le on koostatud individuaalne täitmiskava, milles on ta määratud tööle vangla majandustöödel, riigikeele õppesse ning sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Käesolevaga kinnipeetav töötab ning sügisest asub sotsiaalprogrammi ja riigikeele õppesse. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Asja materjalide kohaselt A.U väidab, et tarvitab alkoholi harva, mõned korrad aastas, kuid sellest hoolimata on isik korduvalt (2011, 2012, 2016, 2018) kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest ja 1-korral ka väärteo korras

(2011). Isiku enda sõnul tal sõltuvust ei ole ja ravi ei vaja, teadvustab alkoholi tarvitamise põhjuseid-tagajärgi. Samas kordab oma vigu ning uue kuriteo risk on säilinud. Isik ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, ent korduvalt on karistatud nii kriminaal - kui väärteo korras. Toimepandud kuriteod näitavad, et isik kaldub riskima, korduvad LS alusel väärteod viitavad hoolimatusele kaaskodanike suhtes ning õiguslikku hoolimatust näitab ka asjaolu, et uue kuriteo pani toime kriminaalhoolduse ajal. Enda sõnul on tal tahe jätkata elu seaduskuuleka kodanikuna, kuid seni ei ole käitumuslikud sammud kinnitanud tema sõnasid. A.U puhul seisneb uue kuriteo oht joobes mootorsõiduki juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, istub autorooli ja seab ohtu kaasliiklejad. Isik saab aru, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust, kuid on korduvalt sooritanud kuritegusid, arvestades tol hetkel vaid oma vajadustega. Alkoholijoobes olles isik kaotab enda üle kontrolli ning arvab, et siis on talle kõik lubatud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks avalikkusele ning oht seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ning sellest tulenevalt liiklusõnnetuse võimalikus põhjustamises. Uue kuriteo oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkuvalt tarvitab alkoholi ja ei hakka probleeme lahendama sihipäraselt. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 22%. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 7 kuu on pannud A.U mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. A.U on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht xxx, kuhu on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedased toetavad isikud ja töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt 4 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab A.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas A.U-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka A.U, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kuna isikul on tõsine alkoholiprobleem, on kohtu hinnangul vajalik tal läbida alkoholismivastane sõltuvusravi. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.