← Eesti

1-23-5204/16

Obsah (6)§ 175§ 180§ 247§ 318§ 339§ 326

1-23-5204 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-5204 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Serg

§ 175

lg 1 p 9 alusel sundraha 1812,50 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiiside kulu 1731 eurot (narkootilise aine ekspertiisi nr 23EAN0576 - teostamise kulust summas 840 eurot kuulub S. Martõnovilt väljamõistmisele ½, s.o 420 eurot ja DNA-ekspertiisi 23E-GE0399 teostamise maksumusest 6384 eurot, vastavalt RK lahendi 3-1-1-120-12 ja KES § 27-3 alusel 2622 eurot (46x57) ½ , s.o 1311 eurot);

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Liis Suik tasu kohtueelses menetluses summas 1159,20 eurot;

§ 175

lg 1 p 10 alusel lukuvahetustööde teostamise kulust 60 eurot ½ , s.o 30 eurot.

§ 180lg 3 alusel määrati S.

Martõnovil kriminaalmenetluse kulude 4732,70 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.

  1. 11.10.
  2. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule S. Martõnovi apellatsioon, milles märgib, et vastavalt otsusele on teda karistatud 4 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega ja rahatrahviga 5000 eurot. Viidatud rahaline karistus oli liidetud tema karistusele, kui kustumata karistus eelmisest 14.11.
  3. a otsusest kriminaalasjas nr 1-22-
  4. Osa antud rahalisest karistusest on tema poolt tasutud, kuid uuest otsusest seda ei nähtu, mis tingib olukorra, et ta peab selle tasuma kaks korda. Samuti märgib kaebaja, et vaidlustatavast otsusest ei selgu, mis on rahalise karistuse maksmise tähtaeg. Seega jääb arusaamatuks, kas peab rahalise karistuse maksma 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest asjas nr 1-22-6463 või 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest käesolevas asjas. Kaebaja palub otsus tühistada ja teha uus otsus, millega need puudused kõrvaldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et S. Martõnovi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  6. Kohtukolleegium märgib, et maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses, kus otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-79-05 selgitanud, et kokkuleppemenetluse olemusest tulenevalt on kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel võimalik vaid juhul, kui süüdistatav ise on selle kokkuleppega nõus. Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale mõistetava karistuse liigi ja määraga. Oluline on, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Tulenevalt

§ 247lg-st 2 lasub viimatinimetatud asjaolude kontrollimise kohustus kohtul.

Kriminaalkolleegium märgib, et kahtlustataval ja süüdistataval, kes ei nõustu talle mõistetava karistuse liigi või määraga, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt

§ 318

lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku

  1. peatüki
  2. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao rikkumiseks.
  5. S. Martõnov ei ole käesoleval juhul viidanud ühelegi

  1. ptk
  2. jao sätete ega

§ 339lg 1 rikkumisele.

Kaebaja vaidlustab maakohtu otsuse, kuivõrd ei nõustu mõistetud karistusele liidetud varasemalt mõistetud rahatrahviga ja märgib, et on selle osaliselt tasunud. Kriminaalasjas on S. Martõnovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 27.09.2023 sõlmitud kokkulepe (II köide tl 252-256). S. Martõnov kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe 2

(3)1-23-5204 selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II köide tl 256). Kokkuleppe kohaselt moodustatakse käesolevas asjas KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 14.11.2022 otsusega nr 1-22-6463 ning välja on ka toodud, et KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt 14.11.2022 otsusega nr 1-22-6463 määratud tingimustel (sh tähtaja osas). Seega, olukorras, kus S. Martõnov on osaliselt viidatud nõude täitnud, võetakse seda arvesse ning nõuet uuesti täies ulatuses tasuda ei tule. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 27.09.2023 kohtuistungil, kus süüdistatav S. Martõnov kinnitas, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav ja et ta jääb kokkuleppe juurde. Maakohus on seega selgitanud välja, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja on sellega nõus. Seega tegi maakohus 27.09.2023 otsuse, millega tunnistas S. Martõnovi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi ja mõistis talle kokkuleppekohase liitkaristuse 4 aastat ja 5 kuud vangistust ning rahalise karistuse 5000 eurot. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Lisaks on kaebuses toodut sisuliselt arvesse võetud nii kokkuleppe sõlmimisel kui ka maakohtu otsuses, mistõttu ei esine otsuses puudusi, mida tuleks kõrvaldada, nagu kaebaja taotleb. 6. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

  1. peatüki
  2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

S. Martõnovi puhul on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest selle on esitanud isik, kellel puudub sellekohane edasikaebeõigus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg-s 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus S. Martõnovi kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.