lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav SILVAR JÕGI, isikukood 37612220271, xxxx kodanik, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud 7 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Indrek Repnau RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada SILVAR JÕGI
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1-3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust. Koheselt täitmisele pööratud vangistuse osa, s.o 4 (nelja) kuulise vangistuse ärakandmist arvestada vastavalt Silvar Jõgi taotlusele alates 15.01.2024. Juhul, kui süüdimõistetu jätab otsuses märgitud tähtajaks karistuse kandmisele ilmumata, arvestatakse karistuse kandmist alates tema toimetamisest karistuse kandmisele. 2 Ülejäänud karistust 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui Silvar Jõgi ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata Silvar Jõgi katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Silvar Jõgi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada Silvar Jõgi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel kohustada Silvar Jõgi käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, s.o läbima sihtotstarbelise uimastitarvitajatele suunatud sotsiaalprogrammi „Sütik“ ning esitama programmi läbimise kohta tõendi kriminaalhooldajale.
p 1 alusel hakkab Silvar Jõgile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 06.11.2023 ning
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 p 1 alusel võtta Silvar Jõgilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Silvar Jõgi kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Silvar Jõgilt menetluskuluna sundraha 1087,50 (üks tuhat kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Silvar Jõgilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulud 464 (nelisada kuuskümmend neli) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Silvar Jõgil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1551,50 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 121,50 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 130 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE
järgi ja 15.01.2019 Harju Maakohtu otsusega nr 1- 18-7263
(alates 01.11.2017
lg 2) järgi, seega omades kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid kokaiini ja GHB-d ning olles joobeseisundis, 19.03.2021 ajavahemikul kella 13.16 kuni 13.27 Lääne-Virumaal Tõrremäe külas ja Rakvere linnas mootorsõidukit xxxx Leedu registreerimisnumbriga xxxx, liikudes Lääne-Virumaal Tõrremäe külas Haljala 17 asuvast Olerexi Rakvere Põhjakeskuse tanklast Rakvere linna ja sealt mööda Tallinna tänavat Võidu tänavale ning sealt edasi Karja tänavale maja nr 59 juurde, kus peatas auto ning istus kõrvalistuja kohale. Vastavalt uuringuakt nr 417T lisale 2 leiti, et lähtuvalt Silvar Jõgil fikseeritud joobele viitavatest tunnustest (silmad punetavad, pupillid suured, väga unise olemisega), joobele iseloomulikest kliinilistest leidudest (kõne pudisev, ajas ei orienteeru täielikult, juhtunut kirjeldab lünklikult, pupillid laiad, horisontaalne nüstagm, tasakaal kõikuv ja koordinatsioon ebatäpne) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjas nr 417T fikseeritud uriinist leitud ainetest (kokaiin, GHB-kontsentratsioon uriinis 468 µg/ml), esines Silvar Jõgil narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase aine tarvitamisest tingitud joove ning tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid olid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Eeltoodud käitumisega rikkus Silvar Jõgi liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Silvar Jõgi on kohtu alla antud süüdistatuna veel selles, et tema, olles varasemalt karistatud Harju Maakohtu 25.04.2013 otsusega nr 1-13-3586, s.h
järgi ja olles karistatud Harju Maakohtu 15.01.2019 otsusega nr 1-18-7263
järgi (alates 01.11.2017
lg 2 järgi), juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt 22.04.2023 kella 20.38 paiku Harju maakonnas Tallinnas Mustakivi tee 13 juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 622T ja selle lisade kohaselt esines 4 narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove ainetest GHB-d 63 µg/ml, kokaiini metaboliidid, tramadool, zolpideem), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/. KorS § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/. Seega Silvar Jõgi, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Silvar Jõgile mõistetavaks karistuseks
lg 2 järgi 2 aastat 10 kuud vangistust.
Koheselt täitmisele pööratud vangistuse osa, s.o 4 kuulise vangistuse ärakandmist arvestada vastavalt Silvar Jõgi taotlusele alates 15.01.2024. Juhul, kui süüdimõistetu jätab otsuses märgitud tähtajaks karistuse kandmisele ilmumata, arvestatakse karistuse kandmist alates tema toimetamisest karistuse kandmisele.
lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud vangistus 2 aastat 6 kuud täitmisele pööramata tingimusel, et Silvar Jõgi ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Silvar Jõgi katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Silvar Jõgi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel kohustada Silvar Jõgi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 5
lg 2 p 8 alusel kohustada Silvar Jõgi käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis, s.o läbima sihtotstarbelise uimastitarvitajatele suunatud sotsiaalprogrammi „Sütik“ ning esitama programmi läbimise kohta tõendi kriminaalhooldajale.
lg 1 p 1 alusel võtta Silvar Jõgilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Süüdistatav Silvar Jõgi on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Silvar Jõgi on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Silvar Jõgi tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamisega seoses tekkinud kulud kokku summas 464 eurot. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel, võimaldada Silvar Jõgil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1551,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes esimesel kuul 121,50 eurot ja järgnevad 11 kuud igakuiselt vähemalt 130 eurot. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jäetakse kriminaalasja toimiku juurde kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised salvestised ja asitõendid: - DVD-plaat sündmuskohal tehtud fotode, häirekeskuse kõnede salvestistega ja vormikaamera salvestisega, mis asub ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (tl 28); - DVD-plaat vormikaamera salvestisega, mis asub ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (II kd tl 5); - CD-plaat häirekeskuse kõnede salvestistega, mis asub ümbrikus kriminaalasja materjalide juures (II kd tl 19). /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.