Obsah (5)

§ 181§ 66§ 61§ 175§ 178

1-23-227 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2023, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-227 (22263000564) Kohtukoosseis kohtunik Endla Ülvi

) § -dest 306, 310, 314 kohus otsustas:

1. Õigeks mõista Heiki Sirel KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.
2. ER poolt esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. 3.

§ 181

lg 1 alusel jätta menetluskulud, määratud kaitsjale määratud tasu 1368, 08 eurot ning tunnistajale ja kannatanule makstavad summad 123, 75 eurot, riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa 1 1-23-227 kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav

1. aprillil 2023 kell 14.
2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
3. Heiki Sirelit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o temaga lähisuhtes oleva ER tervise kahjustamises ja temale valu tekitanud kehalises väärkohtlemises. Heiki Sireli poolt toimepandu seisnes süüdistuse kohaselt järgnevas. 06.09.2022 kella 18:25 paiku haaras alkoholijoobes Heiki Sirel omavahelise tüli käigus xxxxxxxxx alevis xxxxxxxxxxx xxxxx korteri esikus jõuliselt ER kätest kinni ja surus ta vastu seina, mille tagajärjel tundis kannatanu ER kätes füüsilist valu, ning Heiki Sirel põhjustas tervisekahjustusena kannatanule käte käeselgade piirkonna paistetuse. Seejärel tõukas Heiki Sirel kätega ER endast eemale, mille tagajärjel kukkus kannatanu istmikuga põrandale. Kui kannatanu püsti tõusis, lükkas Heiki Sirel ER uuesti põrandale pikali, mille tagajärjel kannatanu kukkus lõuaga vastu uksepiita. Oma tegevusega tekitas Heiki Sirel ER füüsilist valu, ühtlasi põhjustas kannatanule tervisekahjustusena lõua piirkonna paistetuse koos marrastusega. Samuti jätkas Heiki Sirel ER ründamist Pärna maja 18 väliskoridoris, kus tõukas kannatanu vastu trepikojas asuvat metallredelit, mille tagajärjel tundis ER seljas tugevat füüsilist valu, ühtlasi põhjustas talle tervisekahjustusena selja valulikkuse. Menetlusosaliste seisukohad
4. Prokuröri hinnangul pani Heiki Sirel temale süüks arvatud vägivallateo toime lähisuhtes. Kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Tunnistajate HP ja KP ütlused on

§ 66

lg 2 p 2 järgi otsesed tõendid, mis kinnitavad, et väärkohtlemine on toime pandud. Kannatanu rääkis koheselt, et Heiki Sirel kasutas füüsilist vägivalda ja tal on tugevad valud seljas, seda kinnitab ka politsei vormikaamera salvestis. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab kannatanu vigastusi, sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitab samuti toimunut. Heiki Sirel võttis omaks, et ta lõhkus kannatanu telefoni ning prokurör, viidates Riigikohtu lahendi 3-1-1-25-15 p-le 8, leiab, et Heiki Sireli kaitseversioon on lükatud ümber. Tõendamist on leidnud objektiivsed ja subjektiivsed kuriteo tunnused, ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid, samuti ei esine karitust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, kuritegu on ta toime pannud otsese tahtlusega. Heiki Sirel on varem karistamata, vägivallaga ei kaasnenud raskeid tagajärgi, Heiki Sirel ei kasutatud rusikaid ega esemeid, väärkohtlemine oli lükkamise näol. Prokurör leiab, et karistus tuleks määrata alla sanktsiooni keskmist määra ja mõista rahaline karistus 1200 eurot ning mõista kannatanule välja tsiviilhagi summas 349 eurot.

1. Kannatanu esindaja toetab prokuröri seisukoht. Kannatanu soovib süüdimõistmist kogu mahus ja tsiviilhagi rahuldamist ning jätab karistuse kohtu otsustada
2. Kaitsja seisukoht on kokkuvõtlikult järgmine. Kannatanule tekitatud tervisekahjustusi ei ole nõuetekohaselt fikseeritud ning valu tekitamise puhul on oluline, et ka objektiivse kõrvalseisja hinnangul on valu tekitatud. Kannatanu käitumine ei räägi tema abitusest, vaid jõulisest sekkumisest, ta rebis süüdistatavat riietest, tõmbas katki varruka, kaelaketi. Selle tegevuse käigus võis ta saada vigastusi, mida süüdistatav ei saanud ette näha. Ei saa väita, et tegu oli tahtliku tegevusega süüdistatava puhul. Mõlemad olid ärritunud, kannatanu kirjeldas toimunut nii, nagu tema tajus ja süüdistatav kirjeldas, kuidas tema asja nägi, vastuolu siin ei ole. Tunnistajad toimunut ei näinud. Kaitsja hinnangul ei ole tegu lähisuhtega, lastega suhtlemise kord ja laste külastamine ei kinnita vähimalgi määral lähisuhet. Kaitsja palub süüdistatava õigeks mõista. 2 1-23-227 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
3. Heiki Sirel ennast talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud, ta võttis õigeks, et lõhkus kannatanu telefoni ning andis süüdistuse kohta järgmised ütlused. Süüdistatav läks 06.09 kannatanu juurde seoses sellega, et tütrel oli riideid vaja ja ta tahtis küsida, miks kannatanu provotseerib ja mustab teda sõprade ees. Süüdistatav koputas ja kannatanu tegi ukse lahti, kannatanu suunas telefoni süüdistatava poole ja filmis. Süüdistatav võttis kannatanult tema telefoni, süüdistatava oma kukkus maha ja kannatanu võttis selle enda kätte. Kui süüdistatav võttis kannatanult telefoni, hakkas kannatanu tema riideid kiskuma, võttis jope varrukast kinni. Süüdistatav võttis poja sülle ja läks trepikotta, lahkus poeg süles, kannatanu jooksis järele, süüdistatav lükkas kannatanu eemale, ta mõtles lapse heaolu peale. Kannatanu ei kukkunud, trepist allamineku ajal rebis kannatanu süüdistatava riideid ja ketti, tahtis telefoni tagasi, süüdistatav keeldus, sest tema telefon oli kannatanu käes. Süüdistatav hoidis üht kätt kaitsepositsioonis, palus lõpetada, teises käes oli laps. Ta hoidis enesekaitseks, lapse kaitseks, kannatanut tagasi, tema käsi sai marrastada. Rüselus toimus enne, kui nad redeliplatvormile jõudsid, kannatanu võis ise sinna kukkuda, süüdistatav teda ei lükanud. Õues kutsus K süüdistatava maja nurga taha, et asi maha rahuneks. Süüdistatav viskas kannatanu telefoni vastu majaseina katki, telefonid vahetasid tagasi läbi Külli. Süüdistataval oli varruka osa kadunud, kaelaketil rist katki rebitud, vasak käsi oli verine. Politsei palvel läks vigastust fikseerima, pindmine vigastus oli, kärn tuli peale ja paranes ise ära.
4. Kannatanu ER poolt ristküsitluse käigus antud ütlused on kokkuvõtlikult järgmised. Süüdistatavaga elas koos 8 aastat, neil on kaks last x aastane tütar ja x aastane poeg. Lahku läksid kannatanu intsiatiivil, peale lahkuminekut olid suhted seotud ainult lastega. 06.09 oli tütar süüdistatava juures, kannatanu tegi kodus pojale süüa. Süüdistatav tuli, koputas kõvasti, lõgistas linki ja nõudis sisselaskmist. Ta ütles, et on lapsele riideid vaja, kui tütar ütles, et emme luba tuppa, siis avas kannatanu ukse. Kannatanul oli telefon käes, ta pani selle salvestama. Süüdistatav krahmas telefoni ära, pani oma tasku, võttis jõuliselt kannatanu kätest, ülevalt, kinni ja tõukas vastu seina. Lükkas vastu seina, natuke aega hoidis kinni, kannatanu tundis palju alkoholilõhna. Kannatanu sai haiget, ei mäleta, kus valutunne tekkis, valutunne oli kätes ja seljas. Kannatanu pidi ennast kaitsma, lähenes süüdistatavale, võis temast kinni võtta, ei mäleta. Proovis lahti saada, kui temast kinni hoiti. Süüdistatav eemaldus, tal tuli jalats ära. Süüdistatav lükkas kannatanu vastu seina, kannatanu kukkus pikali, ilmselt ta jõuga lükkas. Mäletab, et oli kõhuli maas, lõug oli vastu uksepiita, aga ma ei tea, kuidas ta sinna sain, ei mäleta seda hetke. Kui ta lükkas, põrand oli libe, võis samal ajal libastuda. Tundis tugevat valu, nägu oli uksepiida peal. Seda, kus valu oli ei tea, võib-olla seljas, kuna seljaga lükkas vastu seina. Seda, kas korterist lahkudes oli süüdistataval laps kaasas, kannatanu ei mäleta. Kannatanu jooksis talle järele, et telefon kätte saada. Koridoris lükkas süüdistatav kannatanut kahe käega vastu redelit, kannatanu sai väga tugevasti selja peale haiget, kannatanu ei mäleta, et sellel ajal oleks süüdistataval X süles olnud. Kannatanu jooksis süüdistatavale järele, koputas ühele uksele, ei avatud, see oli põhjus, miks läks õue hõikama. Süüdistatav oli õues, selleks ajaks olid ka lapsed õue jooksnud, karjusid. Süüdistatava telefon kukkus maha, kannatanu võttis selle hoiule. H tuli kannatanu ja laste juurde, rahustas, rääkis päästeametiga. K kannatanu ei näinud, sest ta läks süüdistatavaga maja nurga taha. Kannatanu andis süüdistatava telefoni K kätte ja K sai enda oma, see oli katki, kahju 349 eurot. Kui politsei tuli jutustas kannatanu nii detailselt, kui meenus. Kannatanust tehti fotod. Kannatanu arvab, et süüdistatav tuli seepärast, et kannatanu ütles nende ühisele tuttavale, et süüdistatav olevat tema meest kitseks nimetanud. Kannatanu rünnakuks põhjust ei andnud, enda kaitseks proovis süüdistatava käsi enda küljest lahti saada, proovis endast eemale lükata. Seoses vigastustega EMOsse ega perearsti juurde ei pöördunud. Sinikad olid ja selg valutas, käel pigistusjäljed, alates 07.09 oli ühe lapsega ja siis teise lapsega haiguslehel.
5. Tunnistaja HP kuulis maja ees karjumist, see kostis nagu kähmlus, naine hüüdis politseid. 3 1-23-227 Vaatas aknast välja, nägin Heiki Sirelit ja ER, nad olid väga lähestikku, löömist ja tõukamist ei näinud. ER ütles "politsei", tunnistaja haaras telefoni, läks alla, helistas trepikojas politseisse. Kui tunnistaja oli jõudnud õue, läks ta esmalt kannatanu ja laste juurde, astus kahe täiskasvanud inimese vahele, et füüsiline kontakt lõpetada. Lapsed nutsid, olid väga endast väljas. Kannatanul olid pisarad silmis, ta oli väga ärritunud ja ähmi täis. Süüdistatav oli väga kuri ja ärritunud, pahane millegi peale, ta tahtis nagu jõuga üht väikest last endale haarata. Tunnistaja üritas kannatanut ja lapsi kaitsta, üritas haarata lapsed enda valdusesse, et nendega eemale minna. Teab, et kannatanu telefon oli tolleks ajaks juba süüdistatava kätte jõudnud ja ta läks sellega nurga taha, tunnistaja ema läks temale maja nurga taha järele. Kannatanu kätel olid väikesed marrastused, oli verd, labakäe peal oli marrastus, lõua osas oli marrastus, kaebas seljavalu.
6. Tunnistaja KP tähelepanu köitis laste kisa, nägi, kuidas kaks täiskasvanut ja kaks last liikusid õues ebamääraselt ringi. Kannatanu vaatas üles, ütles, palun kutsu politsei. Kui tunnistaja õue läks toimus täiskasvanut vahel kõvahäälne vestlus, see ei olnud rahumeelne. Süüdistatav oli tunnistaja arvates silmnähtavalt ärritunud, kannatanu väga hirmul ja lapsed paanikas. Tunnistajaga eemaldus süüdistavaga maja nurga taha. Tunnistaja tundis ennast ohustatuna, süüdistatav kõndis ümber tunnistaja väga ärritatuna, vestlus oli lärmakas, ta ütles kannatanu kohta lits, mitmemehepidaja. Süüdistatav ägestus ja viskas telefoni vastu betoonseina, võttis selle maast üles, liikus väga kiirelt maja ette. Tunnistaja sai aru, et taheti telefone vahetada, kuidas telefonivahetus käis, tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja eemaldus lastega ja läks nendega oma koju.
7. Prokuröri hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed ning on kinnitust leidnud tunnistajate HP ja KP ütlustega, mis on

§ 66lg 2 p 2 kohaselt tõendiks.

Süüdistatava ütlused on aga ebausaldusväärsed ning tema kaitseversioon on ümber lükatud. Prokuröri esitas järgmised Heiki Sireli süüd tõendavad ja kannatanu ütlusi kinnitavad tõendid.

1. Isiku läbivaatuse protokollist (tl 13-15) nähtub, et politseiametnik tuvastas 06.09.2022.a kella 20:10 ajal ER paremal pool lõua piirkonnas punetuse ja paistetuse ning nägi lõual verekahtlust vedelikku (fotod 1-3). Kannatanu paremal käeseljal on näha paistetus pöidla juures, tema vasaku käe neljanda sõrme küüne piirkonnas on näha verekahtlast vedelikku (fotod 4-5).
2. Sündmuskoha vaatlusel xxxxxxxxxx xxxxxxxx tn xx asuva kortermaja trepikoridoris ja korteris nr 18 (tl 16-20) tuvastati 06.09.2022.a kella 20:17 ajal järgmist. Välisuksest korterite nr 13-18 trepikotta minnes asub teise ja kolmanda korruse vahel seina ääres metallist redel (foto 5). Kolmanda korruse trepil on detail, mis vaatlusprotokolli kohaselt on rõiva nööri plastikosa (foto 6). Kolmandal korrusel asuva korteri nr 18 esikupõrandal lisaks paberitükile ja värvilistele jalanõudele, millest üks on külje peal, on vaiba peal näha ka pruuni värvi rõiva nööri plastikosa, mis on sarnane trepilt leitud samasuguse esemega ( fotod 8-10). Sündmuskoha vaatuse käigus on vaadeldud ka kahjustatud mobiiltelefoni (fotod 11-13).
3. Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiselt (tl 20, salvestis DVD plaadil tl 21) nähtub, et kannatanu ER viibib lastega tunnistajate korteris ja räägib järgmist. Kannatanu oli X kodus, olid laiali läinud, süüdistatavaga olid igasugused asjad pooleli, perelepitused, lastekaitseametnikud. Heiki oli päris agressiivne, tuli ukse taha teise lapsega, väitis, et laps tahab riideid saada. Kannatanu avas ukse, laps tuli tuppa. Kannatanu ei mäleta täpselt, kuidas see asi oli, süüdistatav tuli kannatanule kallale, hoidis tugevalt kinni, surus kannatanu vastu seina, otseselt ei löönud, käsi paistes, selg valus, võttis kannatanult telefoni ära. Lükkas kannatanut trepikojas, kannatanu karjus appi, kuid trepikojas elavad pensionärid ei kuulnud seda. Lükkas kannatanu vastu seina otseselt ei löönud, lükkas põrandale pikali, trepikojas lükkas rauast redeli otsa, sellepärast on selg valus. Kannatanu jooksis järgi, et saada telefoni tagasi. Varem ei ole füüsilist vägivalda olnud, ainult vaimne. Kannatanu selgitab, et praegu on perelepitus, nad ei suuda asju omavahel normaalselt ära jagada, ilmselt läheb kannatanu nagunii kohtusse. Süüdistatav tuli kallale seetõttu, et kannatanu rääkis sõbrannale, et süüdistatav ütles tema mehe kohta kits. Politsei 4 1-23-227 vaatas kannatanu vigastused üle, selg valutab, käelabadel ja lõual vigastused.
4. Lähisuhtevägivalla infoleht (tl 22-23 pöördel), mis koostati 06.09.2022.a tõendab, et vägivallajuhtum leidis aset alaealiste laste juuresolekul.
5. Heiki Sireli haigusjuhtumi digiloo väljavõtte (tl 28-28 pöördel) kohaselt fikseeriti temal 08.09.2022.a tervisekahjustusena vasakul käel 2 cm suurune koorikuga pindmine haav, mis olevat tekkinud 06.09.2022.a rüseluse käigus vastu krohvitud seina.
6. Eelnevast nähtub, et kannatanu ütlused on ainsateks Heiki Sirelit süüstavaks tõendiks. Tunnistajad HP ja KP nägid ja kuulsid süüdistatava ja kannatanu vahel õues toimunut, kannatanu korteris ja trepikojas toimunut nemad aga pealt ei näinud. HP teab kannatanu ütluste läbi, et kannatanul oli selg valus, ta kuulis toimunust siis, kui kannatanu rääkis sellest politseile. Kannatanu selgitused politseile on fikseeritud politseiametniku rinnakaamera salvestisel. Seega on kannatanu ütlused keskseks tõendiks Heiki Sireli süüküsimuse otsustamisel. 16.

§ 61

sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Järgnevalt annabki kohus hinnangu uuritud tõenditele, kaaludes kõiki asjaolusid, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu, s.o hindab kannatanu ja süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega.

1. Heiki Sirelit süüdistatakse selles, et tema haaras jõuliselt ER kätest kinni ja surus ta vastu seina, mille tagajärjel tundis kannatanu kätes füüsilist valu, Heiki Sirel põhjustas tervisekahjustusena kannatanule käte käeselgade piirkonna paistetuse. Kannatanu andis ristküsitluse käigus ütlused, et süüdistatav võttis jõuliselt tema kätest, ülevalt, kinni ja tõukas vastu seina, natuke aega hoidis kinni. Kannatanu sai haiget, ei mäleta, kus valutunne tekkis, valutunne oli kätes ja seljas. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt kuuldust selgub, et süüdistatav tuli kannatanule kallale, surus ta tugevasti vastu seina, otseselt ei löönud, käsi paistes, selg valus, võttis kannatanult telefoni ära. Heiki Sirel eitab kannatanu suhtes jõu kasutamist, ta tunnistab üksnes, et võttis kannatanult telefoni ära ning kannatanu hakkas tema riideid kiskuma, võttis jope varrukast kinni.
2. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes, et Heiki Sirel tema suhtes süüdistuses kirjeldatud jõudu kasutas, mille tagajärjel kannatanu võis tunda kätes valu. Kuid Heiki Sirel ei saanud, kannatanut käsivartest haarates ja teda vastu seina surudes, põhjustada süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustusi kannatanu käeselgadele ega ka kannatanul vaatlusega tuvastatud paistetust kannatanu paremal käeseljal pöidla juures ja vigastust kannatanu vasaku käe neljanda sõrme küüne piirkonnas. Seega ei ole Heiki Sireli poolt kannatanule tervisekahjustuse tekitamine tõendamist leidnud.
3. Valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus, mis on eri inimeste puhul erinev ja mis võib muu hulgas sõltuda ka näiteks vanusest, soost, psüühilisest seisundist ja muudest subjektiivset laadi asjaoludest. (RKKKo nr 3-1-1-29-15 p 11.1). Asjaolu, et kannatanu kinnitab kehalise väärkohtlemise tagajärjel valu tundmist ei ole piisav lugemaks tuvastatuks valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivset koosseisu. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt tuleb sellele küsimusele tulenevalt valu subjektiivsusest vastata eitavalt. (RKKKo nr 3-1-1-50-13, p-d 11 ja 12). Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise 5 1-23-227 väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. (RKKKo nr 3-1-1-29-15, p 11.3). Kui objektiivne kõrvalseisja ei pea valu täideviija teo tüüpiliseks tagajärjeks, ei või valu KarS § 121 koosseisupärase tagajärjena täideviijale omistada isegi juhul, kui süüdistatav oma teoga kannatanule valuaistingu põhjustas. Koosseisupärane tegu peab olema piisava intensiivsusega, tagajärge peab saama täideviijale objektiivselt omistada ning valu kui tagajärje põhjustamine peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
4. Kohtu hinnangul ei saa Heiki Sireli poolt kannatanu jõulist käsivartest haaramist pidada kuriteona karistatavaks kehaliseks väärkohtlemiseks juba välise teopildi vähese intensiivsuse tõttu. Kannatanu ütlustes nähtub, et ta sai haiget, samas ta ei mäleta, kus valutunne tekkis, kuid ütleb, et valutunne oli kätes ja seljas. Vormikaamera salvestisel, s.o kohe pärast juhtunut, selgitab kannatanu, et süüdistatav tuli temale kallale, hoidis tugevalt kinni, surus kannatanu vastu seina, otseselt ei löönud, käsi paistes, selg valus. Kohus möönab, et Heiki Sireli tegevuse tagajärjel võis kannatanu tunda kätes valuaistingut, kuid ainuüksi kannatanu ütlustele tuginedes ei saa Heiki Sirelile etteheidetud tegu pidada sedavõrd intensiivseks, et selle tagajärjel kannatanul tekkinud valutunnet saaks temale objektiivselt omistada ning Heiki Sirel tuleb selles, et tema, kannatanut jõuliselt kätest kinni haarates ja teda vastu seina surudes, põhjustas kannatanule füüsilist valu, õigeks mõista.
5. Heiki Sirelit süüdistatakse ka selles, et ta tõukas kannatanu endast eemale, mille tagajärjel kannatanu kukkus istmikuga põrandale, kannatanu tõusis püsti ja Heiki Sirel tõukas ta põrandale pikali, kannatanu kukkus lõuaga vastu uksepiita, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena lõua piirkonna paistetuse koos marrastusega. Trepikojas tõukas Heiki Sirel kannatanu vastu metallredelit, mille tagajärjel tundis kannatanu seljas tugevat füüsilist valu.
6. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta pidi ennast kaitsma, lähenes süüdistatavale, võis temast kinni võtta, ei mäleta. Proovis lahti saada, kui temast kinni hoiti. Süüdistatav eemaldus, tal tuli jalats ära. Süüdistatav lükkas kannatanu vastu seina, otseselt ei löönud, kannatanu kukkus pikali, ilmselt ta lükkas jõuga. Kannatanu mäletab, et oli kõhuli maas, et lõug oli vastu uksepiita, aga kannatanu ei tea, kuidas ta sinna sai, ei mäleta seda hetke. Kui ta lükkas, võis samal ajal libastuda, põrand oli libe. Tundis tugevat valu, nägu oli uksepiida peal. Seda, kus valu oli ei tea, võib-olla seljas, kuna seljaga lükkas vastu seina. Kannatanu jooksis süüdistavale järele, et telefon kätte saada. Trepikojas lükkas süüdistatav kannatanu rauast redeli otsa, selg oli valus. Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt nähtub, et kannatanu selgituste kohaselt lükkas süüdistatav tema vastu seina, otseselt ei löönud, lükkas põrandale pikali. Kui ta lükkas, põrand oli libe, võis samal ajal libastuda. Tundis tugevat valu, nägu oli uksepiida peal. Trepikojas lükkas rauast redeli otsa, sellepärast on selg valus.
7. Kohtul puudub alus kahelda selles, et vahetult pärast toimunut kirjeldas kannatanu politseile süüdistatava tegevust nii nagu ta seda tajus ning kohtuliku arutamise käigus rääkis seda, mida ta mäletab, kuid kohtu hinnangul ei ole ka süüdistatava ütlused tervikuna ebausaldusväärsed. Süüdistatava ütlustes selle kohta, et süüdistatavat korteri koridoris ja trepikojas riietest rebides püüdis telefoni tagasi saada, ei ole põhjust kahelda. Sündmuskoha vaatluse käigus fikseeriti kannatanu korteri esikus põrandal porivaibal pruuni värvi rõiva nööri plastikosa. Kannatanu vaatlusele lisatud fotodelt nähtub, et temal oli sündmuse ajal seljas heledad riided, seega on leitud plastikosa ära rebitud süüdistatava riiete küljest, mis kinnitab süüdistatava ütlusi selle kohta, et kannatanu hakkas tema riideid kiskuma, võttis tema riietest kinni. Samasugune pruuni värvi rõiva nööri plastikosa leiti ka kolmanda korruse trepilt, seega süüdistatava ütlustes, et kannatanu rebis teda riietest ka trepikojas, ei ole samuti põhjust kahelda. Süüdistatava ütlused riimuvad ka kannatanu ütlusega, kes lähenes süüdistatavale ja võis temast kinni võtta ning proovis lahti saada, kui temast kinni hoiti, jooksis süüdistatavale järele, et telefon kätte saada. 6 1-23-227
8. Eeltoodust järeldub, et pärast seda, kui süüdistatav oli kannatanu vastu seina surunud ja temalt telefoni ära võtnud, tekkis kannatanu ja süüdistatava vahel rüselus, mille käigus kannatanu püüdis süüdistatavat riietest rebides oma telefoni tagasi saada ning süüdistatav, soovides kannatanust vabaneda, tõukas teda endast eemale. Rüseluse toimumist kinnitavad ka see, et kannatanu ütluste kohaselt tuli süüdistataval mingil hetkel jalats ära ning see, et Heiki Sirelil fikseeriti 2 cm suurune koorikuga pindmine haav vasakul käel, mis olevat tekkinud 06.09.2022.a rüseluse käigus vastu krohvitud seina. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et trepikoja sein on krohvitud, seega kandus korteris alanud rüseldus edasi trepikotta. Vaatluse käigus fikseeriti kannatanu paremal käeseljal nähtav paistetus pöidla juures ja vasaku käe neljanda sõrme küüne piirkonnas verekahtlane vedelik. Nende vigastuse asukohta arvestades sai kannatanu need suure tõenäosusega süüdistatavast kinni haarates ja teda riietest rebides, ehk vastastikuse rüseluse käigus ning süüdistatav ei saanud nende vigastuste tekkimist kuidagi ette näha.
9. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Heiki Sirel oleks oma tegudega täitnud temale etteheidetud kuriteo subjektiivse koosseisu. Heiki Sirelit süüdistatakse kannatanu tõukamises, mille tagajärjel kannatanu kukkus vastu uksepiita, kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustuse, samuti kannatanu tõukamises vastu rauast redelit, mille tagajärjel kannatanu tundis tugevat valu. Subjektiivsest küljest eeldab Heki Sirelile etteheidetud tegu tahtlust ning koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o peab võimalikuks süütekoosseisule vastava asjaolu saabumist ning möönab seda. Kohtuliku arutamise käigus ei ole leidnud tõendamist, et Heiki Sirel tõukas kannatanut endast sooviga temale valu või tervisekahjustust tekitada eesmärgil või vähemalt möönas kannatanut tõugates selliste tagajärgede saabumist. Vastastikuse rüseluse käigus kannatanut endast eemale tõugates ei saanud Heiki Sirel ette näha, et kannatanu libiseb ja kukub maha või põrkub vastu metallredelit.
10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Heiki Sireli õigeks ER kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kõigis temale süüks arvatud vägivallategudes. Tsiviilhagi lahendamine
11. Kannatanu ER esitas 24.03.2021 kohtueelses menetluses tsiviilhagi (tl 4), milles soovib, et temale hüvitatakse VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud mittevaraline kahju summas 396 eurot (tl 25-26). Seoses Heiki Sireli õigeksmõistmisega jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata. Menetluskulud 28.

§ 175

lg 1 p-de 2 ja 4 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ning tunnistajale ja kannatanule

§ 178kohaselt makstavad summad.

Määratud kaitsjale määratud tasu on kohtueelses menetluses 86, 40 eurot ja 201, 44 eurot (tl 3536) ning kohtumenetluses 324,00 eurot (tl 10-11), 466, 08 eurot (tl 53-54), 184, 08 eurot (tl 6263) ja 106, 08 eurot (tl 64-65), kokku 1368, 08 eurot. Tunnistaja sõidukulu on 7, 12 eurot ( tl 55), kannatanu keskmine päevapalk on 68, 54 eurot ja sõidukulu 48, 09 eurot, kokku 116, 63 eurot (tl 56- 57). Tunnistajale ja kannatanule makstavad summad on kokku 123,75 eurot. Kuivõrd kohus mõistab Heiki Sireli õigeks tuleb

§ 181lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7 1-23-227 8