) § 87 lg 4 p-s 1 kasutatud määratlemata õigusmõiste „olulisel määral“ rikkumine eeldab, et tegemist oleks õigusaktis konkreetselt sätestatud nõude või keelu rikkumisega. Nimetatud nõuet järgitud ei ole ning kaebaja võib üksnes oletada, milliseid rikkumisi peeti AJN-i poolt oluliseks. 2) Kaebaja ei nõustu AJN-i 11.08.2022 otsusega. Otsusest ei nähtu, miks kaebaja seisukohtadega / vastuväidetega ei nõustuta. Vandeni Kindlustusmaaklerid ülevaatuse osas on kontrollijate poolt meelevaldselt tõlgendatud raamatupidamise seaduse (RPS) § 5 lg 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 433 ja § 679 lg 3 sätteid. Hinnangu andmisel on tegemist AJN-i poolse kaalutlusveaga. Kokkuvõttes, kaebaja ei nõustu väitega, et varad ja kohustused olid ülehinnatud, kõigi väljastatud arvete puhul olid väljastatud ka poliisid, kõik nimetatud nõuded olid ka aruandepäeva järgselt laekunud. Samuti on põhjendamatu hinnang, et kaebaja hindas Vanden Kindlustusmaaklerid nõudeid seotud osapooltele pealiskaudselt. Vanden Survey OÜ oli kasumis, ettevõtte omakapital vastas nõuetele, ettevõtte tütarettevõte oli innovaatiline, kiirestiarenev firma, laenunõuete allahindluseks vajadus puudus. Baltest Mööbel ülevaatuse osas ei nõustu kaebaja, et töövõtus on rikutud RahaPTS § 20 lg 2 nõudeid. See, millised protseduurid audiitor läbi viib, on audiitori erialane otsustus. Vastustaja 3
Seega ei ole õige ka väide, et otsusest ei teki kaebajale ühtegi rahalist kohustust. 6) Kaebaja on haldusasja menetluse lõpetamisega nõus juhul, kui vastustaja tühistab eelnevalt vaidlustatud otsuse p 4, millega algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus või lõpetatakse distsiplinaarmenetlus distsiplinaarkaristust määramata. Juhul kui vastustaja ei ole nõus distsiplinaarmenetlust lõpetama, siis soovib kaebaja jätkata haldusasja menetlust. Vastustaja arvamust vaidlustatud otsuse mõju ammendumisest kaebaja õigustele tuleb lugeda ennatlikuks. Praegusel ajal ei kuulu otsuse p 4 arutamine halduskohtu menetlusse ning selle õigusjõud on alles. Seega omab vastustaja võimalust kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse jätkamiseks ning seda seetõttu, et ka otsuse p-d 1-3 on kehtivad. Otsuse punktid 1-3 ja nende põhjendused sisaldavad kaebaja suhtes negatiivseid ja põhjendamatuid järeldusi. Järelduvalt ei ole raske prognoosida distsiplinaarmenetluse negatiivset resultaati kaebaja suhtes. Menetluse lõpetamine vastaks ainult vastustaja huvidele ning kaebaja kaotaks võimaluse antud kohtumenetluses kaitsta oma õigusi ja huve otsuse p-de 1-3 osas. Samas langeks vastustajal ära kohustus ja töö otsuse p-de 1-3 sisulisel kaitsmisel. 8. Audiitorkogu palub 18.11.2022 vastuses (täiendatud 21.09.2023) jätta kaebus rahuldamata või lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetlus. 4
-iga (§ 121 lg-d 1, 2 ja 41, § 124 lg 1 p 6, § 136 lg-d 1, 2 ja 5, § 137 lg 1, § 140 lg-d 1, 2 ja 4, § 141 lg-d 1-3, § 142 lg-d 1 ja 2) ning
lg 5 alusel kinnitatud kvaliteedikontrolli korraga (§ 23 lg-d 2 ja 3, § 24, § 25 lg 1, § 27 lg 1, § 28 lg 3 p 1). Eeltoodu lükkab ühemõtteliselt ümber kaebaja väite nagu puuduks normistik, mis reguleerib kvaliteedikontrolli tulemuste liigitamist erinevate värvidega. 3) Kaebaja poolt ei olnud Valma Saeveskit puudutav auditi dokumentatsioon piisav selgitamaks äritegevuse toimimist ja maandamaks väärkajastamisest tulenevaid riske. Kaebaja jättis adresseerimata võimaliku väärkajastamise riski, et äritegevuse protsessis omandatud varad on jäänud asjakohaselt arvele võtmata. Olulised ettevõtte finantsaruandeid puudutavad asjaolud ei olnud selgitatud ja dokumenteeritud. Tegemist on olulise rikkumisega ning kaebaja tegevus oli vastuolus
Kaebaja oli jätnud käsitlemata olulised auditeeritava osaühingu varasid, käibeid ja ärilisi eesmärke puudutavad asjaolud. 4) Baltest Mööbel ülevaatuse puhul ei sisaldanud kaebaja koostatud dokumendid olulist tõendusmaterjali periodiseerimise õigsuse kohta, raamatupidamise aastaaruandes esines mitmeid olulisi kaebaja poolt tuvastamata avalikustamise puudusi. Tegemist on sedavõrd oluliste rikkumistega, mis tingisid kvaliteedikontrolli korra § 23 lg 2 p-s 3 sätestatu järgi hinde „oranž“. Kaebaja argumendid ei võimalda järeldada, et otsuses toodu oleks ebaõige. Pigem viitavad seisukohad sellele, et kaebaja jätkuvalt ei adu enda töös esinenud eksimusi. 5) Vandeni Kindlustusmaaklerid ülevaatuse puhul eksis kaebaja oluliselt hinnates ettevõtte nõuete (varade) ja saadud ettemaksete (kohustiste) kajastamist bilansis, luues sellega dokumentatsioonis äriühingu kohta ebaõiged järeldused. Seetõttu väljastas kaebaja vale ning eksitava vandeaudiitori aruande, sest ei tuvastanud et raamatupidamise aastaaruandes on ettevõtte varad ja kohustised olulises summas ülehinnatud ning väärkajastatud. Samuti hindas kaebaja lohakalt ning süvenemata Vandeni Kindlustusmaaklerid nõudeid seotud osapooltele, hinnates üksnes pealiskaudselt, et laenu tagasimaksmise tõenäosus on 100% olukorras, kus see hinnang baseerus üksnes juhtkonna lubadusel ning jättis arvestamata laenusaaja võimekust laenu tagastada, mistõttu polnud kaebaja olulise bilansikirje osas omandatud piisavat tõendusmaterjali laenunõude väärtuse ja võimaliku allahindluse vajaduse osas. Rikkumiste olulisus tingis, et otsuse järgi sai kaebaja töövõtt hindeks „punane“ – audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine on nõutav. 6) Kokkuvõttes, kaebaja rikkumised (ühel juhul tulemus „kollane“, ühel juhul „oranž“ ja ühel juhul „punane“) ei võimaldanud otsuses jõuda järeldusele, et kaebaja rikkumisi võiks hinnata koondhindega „kollane“, mis oleks olnud kaebaja suhtes leebem ning poleks kaasa toonud otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud kvaliteedikontrolli nimisageduse muutmist. Olukorras, kus vähemalt üht kaebaja töövõttu on hinnatud tulemusega „punane“, ei ole võimalik rikkumise olulisuse tõttu jõuda järeldusele, justkui olulisi rikkumisi ei esineks. Kehtiv
7) Vastustaja valitud õigusjärelm on asjakohane ning asjaolusid arvestades proportsionaalne.
lg-test 1 ja 2, § 40 lg-st 1 ja § 41 lg-st 1 tuleneb kaebajale kohustus olla hoolas ja objektiivne.
lg 1 ja § 46 järgi vandeaudiitor peab täitma lisaks
-s toodud nõuetele ka Euroopa Komisjoni ning Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) sätestatud põhimõtteid ja standardeid, samuti juhinduma eetikakoodeksis ja muudes 5
lg 4 järgi, kõigi rahvusvaheliste audiitortegevust reguleerivate normide tõlgendamise pädevus on vastustajal. Välja toodud õigusnormidest järeldub, et audiitortegevusele on seadusandja näinud ette kõrge standardi. Seda eesmärki rõhutab seadusandja ka
-i seletuskirjas. Otsusest tulenebki kokkuvõtvalt, et kaebaja ei olnud eelnimetatuga kooskõlas. Vastustaja võib otsuses piirduda üksnes kokkuvõtlikult rikkumisi puudutavate asjaolude väljatoomisega (vt ka Riigikohtu 14.10.2003 otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36). Vastustaja on põhjendanud, miks ta ei hinnanud kvaliteedikontrolli koondhindega „kollane“ või „punane“.
lg 1 ja kvaliteedikontrolli korra § 23 järgi on vastustajal kaebaja audiitorteenuse hindamisel lai kaalutlusruum ning antud juhul on otsuses jälgitav, mil viisil AJN otsuses märgitud seisukohale jõudis. 8) Kaebaja ei saa otsuse vaidlustamisel tugineda üksnes hinnangutele, et vastustaja on tema tegevusse liigselt sekkunud olukorras, kus kaebaja tegevuse puhul on otsuses välja toodud konkreetsed nõuded ja standardid, millega vastuolus on kaebaja käitunud. Kaebaja on ühelt poolt seotud nõuete ja standardite täitmisega (
) ning teiselt poolt allub vastavate nõuete ja standardite täitmise kohta tehtavale järelevalvele (
). 9) Olgugi, et kvaliteedikontrolli käigus tuvastati olulised puudused ning kaebaja ei suutnud ka kaebuses esile tuua ühtegi asjaolu, mis viitaks mõnele vastustaja kaalutlusveale, on otsusest tuleneva õigusjärelmi riive kaebaja õigustele peaaegu, et olematu. Otsus ei mõjuta kaebaja õigust audiitorteenust edasi osutada. Samuti ei teki otseselt otsuse tulemusena kaebajale ühtegi rahalist kohustust. Otsuse mõju kaebaja õigustele seisneb üksnes selles, et kaebajal on kohustus analüüsida kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud vigu, et nendest oleks võimalik tulevikus hoiduda ning taluda tavapärasemast sagedama nimisagedusega kvaliteedikontrolli. Kumbki nimetatud mõjutustest pole kaebaja jaoks midagi uut – nii 07.01.2020 kui 13.07.2021 tehti kaebaja suhtes kvaliteedikontrolli läbimise otsused ning mõlemal juhul hinnati kaebaja audiitorteenust hindega „oranž“ ning talle pandi samasugused kohustused, nagu seda tehti käesolevas asjas vaidlustatud otsusega. Kaebus ei anna alust järelduseks, et kaebaja rikkumisi arvestades oleks otsuse resolutsioonis toodu tema suhtes ebaproportsionaalne. 10) Kaebaja väited seoses menetlusnormide rikkumisega on asjassepuutumatud, kuid ka sisult ebaõiged. 11) Menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi tuleb menetlus lõpetada ka siis, kui vaidlustatud haldusakt on ammendunud ning ühes sellega on ära langenud õiguskaitsevajadus (otsus nr 3-14-50421). Vaidlustatud otsuse mõju kaebaja õigustele on ammendunud. Vaidlustatud otsuse järgi suurendati kaebaja kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni kord aastas. Otsusest tulenevalt viidigi kaebaja suhtes läbi uus kvaliteedikontroll. Uue kvaliteedikontrolli tulemusena tegi vastustaja 30.08.2023 otsuse, millega hindas kaebaja audiitorteenuse kvaliteeti tulemusega „kollane“ – audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised rikkumised, täiustamine nõutav. Kaebaja oli suutnud tema tegevuses tuvastatud eksimuste osas teha parandusi sedasi, et vaidlustatud otsuses vaatluse alla võetud töövõttudele järgnevate töövõttude korral samasuguseid olulisi vigu enam ei esinenud. Kuna kaebaja tegevust hinnati tulemusega „kollane“, on kaebaja suhtes läbiviidava kvaliteedikontrolli nimisagedus
Järelikult, otsuse tühistamine ei muudaks kaebaja jaoks enam midagi, st kuigi kaebuse eesmärk oli saavutada otsuse tühistamine, st otsusest tulenevate õigusjärelmite ärahoidmine kaebaja jaoks, siis see on juhtunud sõltumata kaebuse menetlemisest halduskohtu poolt. Kokkuvõttes on kaebaja õiguskaitsevajadus ära langenud. 6
Samuti saab pidada asjakohaseks kaebaja viidet AJN-i 11.08.2022 otsuse resolutsiooni p-le 4, millega otsustati algatada distsiplinaarmenetlus, kuivõrd kvaliteedikontrolli tulemused annavad alust arvata, et Audius on pannud toime distsiplinaarsüüteo. Vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 4 ei ole küll käesoleva vaidluse esemeks (kohus tagastas selles osas kaebuse 12.09.2022 määrusega) ning distsiplinaarmenetluse algatamise ja selle lõpptulemuse õiguspärasus ei ole ka otseses seoses kvaliteedikontrolli tulemusena tehtud otsuse kehtivusega. Samas saab kohtuvaidluse tulemus AJN-i 11.08.2022 otsuse resolutsiooni p-de 1-3 tühistamisnõude osas siiski teatavat mõju distsiplinaarmenetlusele omada. Näiteks ei saaks kaebuse rahuldamise korral asuda distsiplinaarmenetluses seisukohale, et rikkumised on tuvastatud AJN-i 11.08.2022 otsusega, mis on läbinud kohtuliku kontrolli. Samuti tuleb esile tuua, et
reguleerib teatavaid järelmeid seonduvalt korduvate rikkumistega (nt
Taaskord saab asuda seisukohale, et rikkumiste tuvastamise seisukohast ei pruugi olla määrav kvaliteedikontrolli tulemusena tehtud otsuse kehtivus, kuid teatud mõju saab see korduvuse hinnangule omada. 10. Kohus leiab, et Audiuse kaebus kuulub rahuldamisele, põhjendades seda alljärgnevalt. 11.
lg 1 näeb ette, et kvaliteedikontrolli käigus on Audiitorkogu eesmärgiks kvaliteedikontrollile allutatud isiku kontrolliperioodil osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kontrollimine. Kvaliteedikontrolli teeb AJN moodustatud töörühm (
), kes koostab kontrolli kohta aruande (
).
lg 1 sätestab, et AJN arutab töörühma aruandes käsitletud teemasid ja teeb vastavad otsused.
lg 5 alusel vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud AJN kinnitatud kvaliteedikontrolli korra2 § 22 kohaselt lõpeb kvaliteedikontroll AJN otsusega, kes tunnistab kontrolli läbituks või jääb see läbimata, ning kui kontrolli saab lugeda läbituks, annab oma hinnangu. Hinnang võib korra § 23 kohaselt olla kas „roheline“, „kollane“, „oranž“ või „punane“. Kui hinnanguks on „oranž“ või „punane“ peab kontrollitav esitama AJN-le kvaliteedikontrollis tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüsi koos audiitorteenuse kvaliteeti parandavate tegevuste kirjelduse ja nende rakendamise ajalise plaaniga (nn meetmed). Järelevalvenõukogu hindab meetmete asjakohasust ja eesmärgipärasust 1 2 Riigikohtu 03.12.2021 otsuse nr 3-14-50421 p 21 https://ajn.ee/oigusaktid/korrad 7
lg 41, § 124 lg 1 p 6 ja § 136 lg-te 1-3 alusel läbi viidud kvaliteedikontrolli raames kaebaja kolme töövõttu, s.o Valma Saeveski
lg 5 alusel kinnitatud kvaliteedikontrolli korra § 23 lg 2 sätestab, et sõltuvalt kvaliteedikontrolli tulemustest teeb järelevalvenõukogu järelevalvesubjekti osutatud audiitorteenuse õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele vastavuse kohta ühe alljärgneva otsuse: - audiitorteenuse kvaliteet vastab nõuetele („roheline“); - audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised rikkumised, täiustamine nõutav („kollane“); - audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised rikkumised, täiustamine nõutav („oranž“); - audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav („punane“). Sama sätte lg 3 p-de 2-4 kohaselt järelevalvenõukogu hindab järelevalvesubjekti osutatud audiitorteenuse: - hindele „kollane“ vastavaks eelkõige juhtudel, kui esinevad vähemolulised dokumenteerimise puudused ja/või vähemolulised sisulised rikkumised, mis ei mõjuta oluliselt audiitorteenuse kvaliteeti. Samuti kui järelevalvesubjekti kvaliteedikontrollisüsteem toimib olulises osas, kuid võib vajada täiendamist; - hindele „oranž“ vastavaks eelkõige juhtudel, kui osutatud audiitorteenuse kvaliteet on nõrk, st esinevad läbivad ja/või korduvad dokumenteerimise puudused, nt tõendusmaterjali puudumine olulises osas, sisulise töö dokumenteerimata jätmine, töövõtufaili arhiveerimata jätmine jne, ja/või olulised sisulised rikkumised, mis mõjutavad oluliselt audiitorteenuse kvaliteeti ja/või järelevalvesubjekti kvaliteedikontrollisüsteem vajab oluliselt täiendamist ja täiendamist vajavas osas ei toimi; - hindele „punane“ vastavaks eelkõige juhtudel, kui esinevad olulised ja/või korduvad, sh läbivad dokumenteerimise puudused ja/või olulised ja/või korduvad sisulised rikkumised, mis mõjutavad audiitorteenuse kvaliteeti sedavõrd, et kvaliteet ei ole vastuvõetav ja/või järelevalvesubjekti kvaliteedikontrollisüsteem kas puudub täielikult või olulises osas ei toimi. Samuti kui väljastatud vandeaudiitori aruandes tehtud järeldused on eksitavad või valed. 14. Kohtule esitatud kaebaja kvaliteedikontrolli kontroll-lehtedelt3 nähtub, et Valma Saeveski töövõtu puhul on loetud täidetuks 280 nõuet, osaliselt täidetuks 66 ja mittetäidetuks 0 nõuet. Baltest Mööbel töövõtus on samad näitajad 128, 4 ja 0 ning Vandeni Kindlustusmaaklerid töövõtu puhul 107, 14 ja 3. 3 Vastustaja 18.11.2022 vastuse lisa 4 8
-i ja kvaliteedikontrolli korra (§ 23 lg 2 p 3) tähenduses. Vastav põhjendus ei nähtu selgelt ka kohapealse kvaliteedikontrolli protokollist, kontroll-lehtedelt, kvaliteedikontrolli aruandest ega otsuse eelnõust
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.