KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-12321 Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2023, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. N. maksejõuetusavaldus Menetlusosalised ja esindaj

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 4.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 2

§ 111

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, samuti ajutise halduri või usaldusisiku nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni.

§ 111

lg 2 sätestab, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. A. N. usaldusisiku aruanne 3 Usaldusisik on seisukohal, et esinevad kinkelepingu tagasivõitmise alused, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Võlgnik on teatanud, et töötab 2023 septembri lõpust XOÜ-s (RK XXX ja tema töötasu on 800 eurot. Eelduslikult on see brutosumma. Võlgniku tuludeklaratsioonid/andmed võlgniku tulude kohta on esitatud MTA vastuses (Lisa 4). KOKKUVÕTE: Usaldusisik on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks (arvestamata võimalikku kinkelepingu tagasivõitmist pankrotimenetluses) prognoositavaks väärtuseks käesoleval ajal 0,00 EUR. 5.2 Võlgniku kohustused Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 9 000 EUR võrra. 6. HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕULISUSELE Usaldusisik on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub käesoleval ajal vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Juhul kui edasises menetluses (pankrotimenetlus) õnnestub kinkeleping tagasi võita ja taastada endine olukord (so korteriomand on võlgniku omandis ja pankrotivara koosseisus), siis suure tõenäosusega on võimalik valdav enamik võlgniku kohustusi täita. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on aruande esitamise ajal olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate 3

§ 1lg.2).

1. USALDUSISIKU HINNANG EDASISE MENETLUSE KOHTA Võlgnik on maksejõuetusavalduses jätnud maksejõuetusmenetluse liigi valiku kohtu otsustada. Arvestades aruande p. 4.
2. toodut on usaldusisik seisukohal, et tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku vastu olevad nõuded (sh nende põhjendatus) selguvad edasises pankrotimenetluses.
3. USALDUSISIKU HINNANG VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõtt 9.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud

§ 86

lg 1 alusel.

§ 88

lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.

1. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
2. Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Usaldusisiku tasu 4

§ 23

lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. 13. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1152 eurot koos käibemaksuga. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning

§ 31lg 1 alusel välja kuulutada.

Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. 14.

§ 65

lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 15.

§ 23

lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Kuigi usaldusisik tuvastas, et võlgnikul on varaks korteriomandi osas on tsiviilasjas 2-23-9594 tehtud tagaseljaotsus, millega tunnistati kehtetuks võlgniku poolt teostatud kinkeleping korteriomandi asukohaga: xxx, siis käesoleval ajal ei ole lahend veel jõustunud. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus usaldusisiku tasu suuruseks 960,00 eurot (lisandub käibemaks 192,00 eurot), annab võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 870,00 eurot (koos käibemaksuga) ja määrab 870,00 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Ülejäänud summa 282 eurot (koos käibemaksuga) välja mõista võlgnikult. Tasu tuleb välja mõista JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto EExxx Swedbank) kasuks. Kohus lubab usaldusisiku tasu katteks võlgnikult välja mõistetud tasu suuruse osas teha makseid pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist võlgniku sissetulekute arvelt, millised on arestitavad TMS kohaselt ehk ületavad kehtivat minimaalset kuutöötasu määra (725 eur) ning on pankrotivara koosseisus või muude pankrotivara koosseisus olevate rahaliste vahendite arvelt. 5