lg 2 p 2, 3 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 9 kuud 24 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Helen Puks Süüdimõistetu Eike Erik (isikukood: 48812310300; vabanemisjärgne elukoht: xxxxx xx xx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; viibib vangistuses Tartu Vanglas) Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel (lepinguline) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
3.
lg-te 1, 3 ja 4 alusel kohaldada Eike Eriku suhtes elektroonilist valvet kestusega 1 (üks) kuu alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 4. Katseajal on Eike Erik kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1 - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Eike Erikule katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 4 alusel määrata Eike Erikule katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vangistusest vabastamisest.
lg 2 p 9 alusel määrata Eike Erikule katseajaks kohustusena alluda elektroonilisele valvele.
lg 2 p 2, 3 järgi ning
lg 2 kohaldades mõisteti Eike Erikule liitkaristuseks 9 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse viidatud kohtuotsuse kohaselt alates 31.05.2023.a.
lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
Süüdimõistetu Eike Erik on temale mõistetud karistusajast ära kandnud enam kui ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmalt selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Kohus leiab antud juhul, et Eike Eriku esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus on täidetud. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav E. Erik kannab alla aasta pikkust vangistust, seega ei ole temale individuaalset täitmiskava koostatud. Tallinna Vanglas viibides osales sõltuvuskäitumise maandamisele suunatud programmis "12 sammu". Convictus Eesti kogemusnõustaja A. M iseloomustuse kohaselt Eike Erik töötas programmi „12 sammu“ grupiteraapias aktiivselt kaasa, uuris sõltuvushäire ravivõimalusi ja mõistis oma käitumise tagajärgi ning on motiveeritud muutustele. E. Erik on osalenud vangla tööhõives majandusabitöölisena. Alates 01.09.2023 alustas töötamist soodustuse korras väljaspool vanglat 3 OÜ-s xxxxxxxx. 10.08.2023 väljastatud täitmiseks alkoholiteemaline töövihik, mida peale täitmist analüüsis koos sotsiaaltöötajaga. Kinnipeetav on teadlik oma sõltuvusest ning tagajärgedest, mis on talle alkoholi kuritarvitamine põhjustanud, peamiselt toob välja suhted lähedastega, tunneb et on neile kannatusi põhjustanud ning soovib aktiivselt tegeleda tagajärgede heastamisega. Eike Eriku poolt kuriteo toimepanemine seondub alkoholi kuritarvitamisega. Alkoholijoobes on ta muutunud vägivaldseks, käesolevalt süüdi mõistetud elukaaslase kehalises väärkohtlemises. joobes. Ka on korduvalt toimetatud kainenema ja kainenema toimetamise käigus avaldanud vastupanu politsei- ja vanglaametnikele, s.h püüdes kasutada vägivalda. Alkoholi tarvitamine on kaasa toonud ka ühiskonnaohtliku käitumise - on kahel korral juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuivõrd isiku võimalikku edasist käitumist tuleb prognoosida muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Eike Eriku karistuse individuaalne eesmärk on täidetud. Eike Eriku vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise poolt räägib ka asjaolu, et alates 07.07.2023 paikneb Tartu Vangla avavanglas. On liikunud soodustuse korras väljaspool vanglat ilma järelevalveta seoses kaupluses sisseostude sooritamisega, kiriku jumalateenistustel osalemisega. 04.09.2023-05.09.2023 planeeritud lühiajaline väljasõit koju.
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et isik jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). 4 Siinkohal väärib märkimist negatiivse asjaoluna, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Eike Erik on varasemalt kriminaalhooldusel olnud nii käitumiskontrolli kui ka üldkasuliku tööga. Enne käesolevat vangistust oli käitumiskontrollile määratud 31.05.2021 08.02.2023, rikkus kohtu poolt määratud nõudeid. Terve kriminaalhoolduse perioodi jooksul esitati kohtule kuus erakorralist ettekannet rikkumiste tõttu ning karistus pöörati täitmisele. Enda sõnul suhtub kriminaalhooldusesse üldiselt positiivselt, väidetavalt on valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja teeb edaspidi kõike, et vangistust rohkem täitmisele ei pöörataks. Saab nüüdseks aru kriminaalhoolduse kasuteguritest. Usub, et elektroonilise valve kohaldamine on tema jaoks distsiplineeriv meede. Arvestades nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul on positiivsed asjaolud kaalukamad ning sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Kohus märgib, et süüdimõistetu Eike Eriku käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava läbimine ning tema poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused, et tulevikus hoiduda uute kuritegu toimepanemisest. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab süüdimõistetu tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib süüdimõistetu üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Eike Erik rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik süüdimõistetu Eike Erik vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 5 alusel tuleb süüdimõistetule määrata katseaeg 6 kuud ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Katseaja esimesel kuul on põhjendatud
Lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ja kohustustele tuleb kuriteoriskide vähendamiseks
lg 2 p 2 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena mitte tarvitada alkoholi,
lg 2 p 4 alusel määrata süüdimõistetule katseajaks kohustusena otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.