Obsah (5)

§ 403§ 4034§ 108§ 94§ 113

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-23-118872 Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi BIGBANK

§-le 69 lg 2 ja §-le 70 on sellega eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetud kättetoimetatuks. Kuna kostja pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks ühtegi makset ei tasunud, on kostjal lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 4909,33 eurot. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 8,80% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue 146,07 eurot. Hageja palub üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud 10,00 eurot. Lepingu ülesütlemisel 19.04.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 5,21 eurot. Kostja jättis pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 4909,33 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 8,80% võlgnetavalt summalt aastas. 29.06.2023. a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 88,06 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 30.06.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 8,80% tagastamata krediidisummalt aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu 8 eurot kuus. Hageja kohustus lepingu kehtivuse ajal nelja kuu eest, perioodil 16.01.2023 kuni 17.04.2023, tasuma lepingu haldustasu 32 eurot. Lepingu haldustasu katteks pärast seda midagi laekunud ei ole. Seega on lepingu haldustasu nõude jääk 32 eurot. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p 4.3 ja seaduse alusel tuleb võlg 32.00 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt

§ 403

prim 4 lg-le 2 omandas Bigbank AS muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete alusel.

§ 403

prim 4 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi sissetulekute, varalise seisukorra, andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Pank lisaks eelnevale veel ka vastavalt

§-le 403 prim 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest, mh Maksu ja Tolliameti andmebaasist, E-krediidiinfo andmebaasist, Taust-ist ja Rahvastikuregistrist. Bigbank AS on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt

§ 4034lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Hageja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt panga sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis hageja eelnevalt nimetatud teavet kogumis 3 2-23-118872 ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Laenutaotlusel märkis kostja sissetulekuteks keskmise netotöötasu 700 eurot. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes moodustus kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek 1096 eurot bruto ehk 945 eurot neto, mida on isegi oluliselt rohkem kui kostja ise märkis. Kostja märkis, et tal ei ole püsivad kohustusi ning samuti ei tuvastanud hageja võlgniku kohustusi registripäringute põhjal. Krediidilepingust nr XX tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 127.95 eurot. Eeltoodule tuginedes analüüsis hageja kostja krediidivõimelisust põhjalikkusega ning tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent arvestades kostja sissetulekute keskmist suurust 700 eurot, moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest maksimaalselt ca 18.27%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas absoluutselt enam kui tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 5185,46 eurot, millest 10,00 eurot sissenõudekulu, 146,07 eurot intress, 32,00 eurot lepingu haldustasu, 88,06 eurot viivis, 4 909,33 eurot tagastamata krediidisumma ning alates 30.06.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 8,80% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale ei õnnestunud maksekäsu menetluses ja käesolevas hagimenetluses kätte toimetada, kuna tema täpne asukoht on teadmata. Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest politseiasutusse ja muudesse riiklikkudesse registritesse. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.07.

1. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Teates selgitas kohus kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu
2. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal 4 2-23-118872 algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Ka muid tehingu tühisuse aluseid ei ole. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6,

§ 108

lg-ga 1,

§ 94

lg-ga 1,

§ 113

lg-ga 1 ja

§ 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning Ts

MS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 595 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus leiab, et hageja õigusabikulu 100 eurot on põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 695 eurot. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. 5 2-23-118872 Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6