4-23-2672/7

4-23-2672 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-23-2672 (2302,23,007899) Kohtunik Märt Toming Roman Russi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasonen 21.07.2023 otsusele nr 2302,23,007899 Roman Russi karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Roman Russ, ik: 38909050354, elukoht: xxx, e-post: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Roman Russi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasonen 21.07.2023 otsusele nr 2302,23,007899 Roman Russi karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, s.o LS § 227 lg 3 alusel määratud põhikaristuse liigi osas.
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasonen 21.07.2023 otsus nr 2302,23,007899 Roman Russi karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks osaliselt, s.o LS § 227 lg 3 alusel määratud põhikaristuse liigi osas, jättes muus osas vaidlustatud otsuse muutmata ja tühistamata.
5. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Roman Russile LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 (nelisada) eurot.
6. Käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahatrahv tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda makseinfos näidatud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Roman Russ, 4-232672, rahatrahv“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kaebuse esitaja poolt avaldatud elektronposti aadressile. 1
7. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 16.10.
8. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 15.11.
9. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 16.11.
10. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasoneni 21.07.2023 otsuse nr 2302,23,007899 kohaselt menetlusalune isik 29.06.2023 kell 22.21 A. H. Tammsaare tee, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit kiirusega 97+/-6 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h võrra, rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud piirangut ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isik kaebuse ja selle täienduse Mina Roman Russ isikukood 38909050354, elukoht: xxx. Pööran Teie poole leida lahendus minu väärteoasjas nr.2302,23,
11. 21.07.23 koostatud otsus millega mind karistati Liiklusseaduse paragrahv 227, lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Otsus tegi Tallinna Harju maakond eriasjade uurija Mehis Kasonen. Aga selle otsusega ma ei ole nõus. 27.07.23 a ma saatsin vastulause e-postil, kus palusin juhtimisõiguse säilitamist ja rahatrahvi määramist. Mulle tuli vastus: et kohtuväline menetleja ei pea võimalikuks raha trahvi määramist, kuivõrd mul on tasumata riigi poolsed nõudeid et Karistusregistri andmetel on mul 2 kehtivad kriminaalkaristust ja jäi maksmata trahv – 800 EUR (kohtuotsus 4-16-3959) mis oli vaja tasuda 10 kuu jooksul graafiku järgi, 80-euro kuus. Maksmise periood 29.07.201629.04.2017 ja niisamuti on tasumata menetlusosaline riiginõue (menetluskulud 789-euro) kohtu asi (16,2301,01884) 1-16-
12. Kohtuotsuse tegemist aeg 1 asjaga on 21.06.2016 ja 2 asjaga 4.10.2016 ja selle otsusega ma ei ole nõus. Maksja oli minu vanaema (too aeg ma olin töötu). Makseid teostati vanaema panga kontolt: XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank kus oli näidatud õigesti kõik rekvisiidid kes maksab ja kelle eest, viitenumber summa ja nii edasi. Kõik makse kviitungi on olemas, aga nende peal ei ole midagi näha, siiski on möödunud 7 aastaid. Kui on vaja vanaema saab teha konto väljavõtte sellise perioodil 29.07.16-29.04.
13. Trahv 800 ei jäänud mingi juhul maksmata. Kõik dokumendid ja paberid on olemas! Niisamuti on teise kriminaalasjaga 1-15-8259 (16,2301.01884) 4.10.
14. Riiginõue (menetluskulud) summas 789-euro oli makstud!!! Too periood ma töötasin XXX OÜ e-post: xxx ja mul on antud kohtu poolt võimalus maksta see summa 789 euro ajatamist üheks aastaks. See summa mul võeti ositi palgast maha. Kui ma poleks maksnud need summad (800 euro ja 789 euro) ma oleksin olnud ammu kohtutäiturite käes, aga seda pole juhtunud, jumal tänatud! Kõik makseid, trahvid ma maksin korralikult ja õige ajal. Kehtivaid liiklusalased karistused ka puuduvad. Peres ma olen ainuke mees (vanaisa on surnud 2020 aastal) ja auto on mul väga vaja, sest ma tihti sõidutan vanaemad arsti juurde (vanaema on 80-aastane ja tal on haiged jalad), toon toidu poes, käin tööl ja teen muu sõidud (kalmistule, loodusesse jne). Seega väga palun Teid ärge karistage mind juhtimisõigusega äravõtmisega ja määrake mulle raha trahv. Oma poolt luban edaspidi mitte rikkuda riigi poolsed nõudeid. Kohtuistungist ei soovi osa võtta ja advokaati pole vaja, sest kõik on nii selge kui selge. 2 Lugupidamisega Roman Russ Lisatud dokumendid: Kohtuvälise menetleja otsuse koopia, kõik tõendid (kontoväljavõtted jne), muud vajalikuks peetavad dokumendid (passi koopia, ID-kaardi koopia, sünnitunnistus). Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud Roman Russi kaebusega ning väärteoasja materjalidega on seisukohal, et menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel rikkunud ei väärteo ega materiaalõiguse norme, kohtuvälises menetluses tehtud otsus on seaduslik ning põhjendatud ja alus selle tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtadele ning palun kaebus jätta rahuldamata. Maakohtu seisukoht Menetlusalune isik on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Taolisest seisukohast saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, selle täiendusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuva väärteoprotokolli, salvestise ja kiirusemõõturi andmete väljatrükist nähtuvalt nähtub, et kaebuse esitaja Roman Russi juhitud sõiduki BMW 530D Gran Turismo reg.märgiga XXXXXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 29.06.2023 kella 22.21 ajal mõõteseadet Stalker DSR 2X, seerianumbriga DP021105 (taatlustunnistus nr TTRS-22/00201). Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 97 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/-6 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 91 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 41 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Lev Gratšov, kasutades taadeldud mõõtevahendit (taatlustunnistus nr TTRS-22/00201), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui 41 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. 3 Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis asulasisesel teel sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 41 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasonen, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning LS § 227 lg 5 p 2 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Menetlusalune isik andis ütlused, mille kohaselt ta ületas kiirust, kuna kiirustas ja auto on küllaltki võimas ja ta ei osanud arvestada gaasipedaaliga. Menetlusaluse isiku eeltoodud selgitus ei ole aga õigustuseks, miks asulasisesel teel lubatud sõidukiirust ületada. Lubatud sõidukiirust ületas menetlusalune isik 41 km/h, mis ei saa ükskõik kui võimsa autoga kuidagi märkamata jääda. Arvestades süüteo asjaolusid, s.h süüteo toimepanemise kohta, kus on üheselt aru saada, et lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, siis sellises kohas sai menetlusalune isik ületada lubatud sõidukiirust vaid tahtlikult. Isegi kui menetlusalune isik asunuks sõiduki rooli vahetult enne sõidukiiruse ületamist ja ta ei oleks olnud teadlik sõiduki võimsusest, siis ei oleks ta nö kogemata saanud kiirust ületada enam kui 20 km/h võrra ja juht oleks tajunud sõidukiiruse ületamist. Käesoleval juhul on aga sõidukiirust ületatud 41 km/h võrra, s.t juht on gaasipedaali vajutanud teadlikult ja ka soovinud sõiduki kiirendamist üle lubatud sõidukiiruse, s.t sõidukiiruse ületamine on olnud eesmärgipärane, s.t juht seadis süüteokoosseisu saabumise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see ka saabub. Seetõttu ei ole menetlusaluse isiku põhjendus sõidukiiruse ületamisest sõiduki liialt võimsa mootori tõttu usutav, kuivõrd juht hakkab sõiduki võimsust tajuma alates sõidu alustamisest, mitte poolel teel. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4 Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 41 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 3 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul valdavalt mõõdetud tulemuse, käesoleval juhul kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites 41 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41-60 km/h arvestades on kiirust ületatud alammäära lähedases määras. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest või oma viibimisest asulas aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Seejuures seadis menetlusalune isik ohtu mitte ainult enda elu ja tervise, vaid kõik teised, kes samal teelõigul liikusid. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses ei tuvastatud. Menetlusalune isik on oma tegu kahetsenud enda ülekuulamisel ning kaebuses lubanud enam mitte rikkuda riigi poolseid nõudeid. Avaldatud kahetsusse ja lubadusse suhtub kohus mõningase kriitikaga kuid kohus peab võimalikuks sellesse arvestada. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastanud ka kohus. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel tiheda liiklusega teelõigul. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ületas ta kiirust, kuna tema juhitud sõiduk oli võimas ning ta ei tunnetanud gaasipedaali. Kohus ei pea sellist põhjendust eluliselt usutavaks, kuivõrd menetlusalune isik pidi juba sõitu alustades tajuma sõiduki võimsust ja sõiduki juhtimiseks vajalike agregaatide kasutamise mõju sõiduki juhtimisele ning kaebuse esitaja ei saanud keset sõitu järsku avastada, et sõiduki gaasipedaal on tundlik ja sõiduki mootor võimas. See asjaolu pidi kaebuse esitajale ilmnema juba sõitu alustades ja süüteo toimepanemine oli kaebuse esitaja teadlik valik. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kaebuse esitaja näitas sellise käitumisega välja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse, kaasliiklejatesse ja võimalikku saabuvasse tagajärge. Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteokaristusi ega liiklusalaseid kriminaalkaristusi. 5 Menetlusaluse isik on kaebuses leidnud, et kohtuväline menetleja on ekslikult leidnud, et seoses kriminaalmenetlusega on isiku suhtes riiginõue 1350 eurot, millest on tasumata 1237,50 eurot, tasumata on kohtuotsusega 4-16-3959 mõistetud rahatrahv 800 eurot ning riiginõue kriminaalasjas nr 16,2301,01884 summas 789 eurot, kuna tegelikult on kõik rahalised kohustused tasutud. Kontrollides kaebuses esitatud väiteid kohus tuvastas, et kriminaalasjas nr 1-18-4995 Harju Maakohtu 12.03.2019 kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude 1350 eurot tasumise tähtaega pikendati 30.03.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusega ning see menetluskulu on Kohtu Infosüsteemi (KIS) kohaselt tasutud 04.10.2022 kuupäevaga. Kohtuotsusega nr 4-163959 mõistetud rahatrahvi osas on menetlusalune isik esitanud kohtule pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et tema vanaema X kontolt on makstud 28.04.2017 seisuga kokku rahatrahvi summas 720,80 eurot, seega 800 eurosest rahatrahvist pangakonto väljavõtte kohaselt tasumata on 79,80 eurot. Samas viitavad KIS andmed sellele, et rahaline kohustus on seisuga 28.04.2017 täidetud. Samuti on menetlusalune isik esitanud pangakonto väljavõtte kriminaalasjas 16,2301,01884 (1-16-8259) makstud menetluskulude osas summas 789 eurot, millise summa täies ulatuses tasumine 10.11.2017 kuupäevaga nähtub ka KIS-ist. Täitemenetluse registri kohaselt ei ole Roman Russil ka ühtegi kehtivat täitemenetlust. Seega arvestades seda, et kohtuväline menetleja ei pidanud võimalikuks isikule rahatrahvi määrata põhjusel, et isikul on tasumata riigi poolseid nõudeid, kuid need on tegelikult tasutud, samuti seda, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, tema käitumises on tuvastatud kergendav asjaolu, kuid raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad liiklusalased karistused, leiab kohus, et üld-ja eripreventatiivseid eesmärke oleks täitnud ka karistuseks rahatrahvi määramine. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsus tuleb määratud karistuse liigi osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista põhikaristuseks rahatrahv. Sellest tulenevalt tuleb esitatud kaebus osaliselt rahuldada. Kuivõrd on tuvastatud, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, kergendava asjaoluna on tuvastatud kahetsus ning tegu on toime pandnud tahtlikult, mõistab kohus uue otsusega karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks tühistada vaidlustatud otsuse määratud karistuse liigi osas ja teha uue otsuse, määrates põhikaristuseks rahatrahvi. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6