← Eesti

1-22-3953/36

Obsah (7)§ 184§ 39§ 73§ 78§ 83§ 16§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 5. september 2023 Kohtuasja number 1-22-3953 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Koh

) § 184 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)

  1. jaanuari 2023 otsus Apellant Marek Skatškovi kaitsja jurist Toomas Alp Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Marek Skatškov. Isikukood 37802086524; elukoht: XXX; ei tööta; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole prokuratuur, esindaja Põhja ringkonnaprokurör Lily Sandel Menetluse vorm Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tartu Maakohtu
  3. jaanuari 2023 otsus osaliselt, s.o: - Marek Skatškovile mõistetud karistuse osas; - Marek Skatškovilt välja mõistetud sundraha osas.
  4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: - karistada Marek Skatškovi

§ 184

lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest

§ 39lg 2 ja § 60 lg-d 1–3 kohaldades 4 kuu pikkuse vangistusega.

Jätta see vangistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Marek Skatškov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust maakohtu otsuse kuulutamisest, s.o 24.

jaanuarist 2023; - mõista Marek Skatškovilt välja sundraha 1812,50 eurot.

  1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  2. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1

(13)Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  1. Marek Skatškovile esitati süüdistus selles, et ta toimetas postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses narkootilist ainet, pannes sellega toime narkootilise aine ebaseadusliku lõpule viidud sisseveo ja selle aine omandamise katse.
  2. Süüdistuse kohaselt tellis M. Skatškov
  3. septembril 2021 internetileheküljelt www.nlnaturals.com postiteenust kasutades Hollandist narkootilise aine omandamise ja valdamise eesmärgil enda nimele ja elukoha aadressile (XXX ) 997,9 grammi taimepuru, mis sisaldas 23 grammi dimetüültrüptamiini (edaspidi DMT). Samuti tellis M. Skatškov kokku 210,35 grammi pulbrit ja seemneid, mis sisaldasid harmala alkaloide harmiini ja harmaliini ning mis blokeerivad inimkehas DMT-d lagundava ensüümi toime ja võimaldavad DMT-l jõuda ajuretseptoriteni. M. Skatškov ei saanud Hollandist tellitud ja postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakki kätte, sest Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) pidas postisaadetise
  4. septembril 2021 kinni.
  5. DMT kuulub sotsiaalministri
  6. mai 2005 määruse (edaspidi määrus) nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Tulenevalt NPALS § 31 lg-st 3 loetakse narkootilise aine kogust suureks, kui sellest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. DMT puhul on suure koguse piirmäär 0,15 – 1,5 grammi, keskmiselt 0,83 grammi.
  7. Eeltooduga pani M. Skatškov toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise.

  1. Kohtumenetluse käigus muutis prokuratuur esitatud süüdistust puutuvalt internetilehekülge, mille kaudu M. Skatškov süüdistuses nimetatud aineid tellis. Muudetud süüdistuse kohaselt tellis ta ained internetileheküljelt www.nextlevelsmart.nl. Maakohtu otsus
  2. Tartu Maakohtu
  3. jaanuari 2023 otsusega tunnistati M. Skatškov

§ 184

lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.

Skatškov ei pane 1 aasta ning 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludena mõisteti M. Skatškovilt välja narkootilise aine ekspertiisi kulu 336 eurot ja sundraha 1635 eurot, mis tuleb ära tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 83lg 4 ja § 191 alusel konfiskeeriti M.

Skatškovilt DMT-d sisaldav taimne puru, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) keemiaosakonnas. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2

(13)
  1. Vaidlust ei ole selles, et M. Skatškov tellis
  2. septembril 2021 internetileheküljelt www.nextlevelsmart.nl postiteenust kasutades Hollandist enda nimele ja elukoha aadressile 997,9 grammi taimepuru „Mimosa Hostilis Shredded“, mis sisaldas 23 grammi narkootilist ainet DMTd, ning kokku 210,35 grammi pulbrit ja seemneid, mis ei sisaldanud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, aga sisaldasid harmala alkaloide harmiini ning harmaliini. M. Skatškov ei saanud tellitud pakki kätte, sest MTA pidas
  3. septembril 2021 postipaki kinni.
  4. Tulenevalt NPALS § 2 p-st 3 on käitlemine muu hulgas narkootiliste ainete sissevedu. Kuna M. Skatškov toimetas internetis tellimuse vormistamise ja selle eest tasumisega postiteenuse osutajat vahendina kasutades narkootilise aine DMT üle riigipiiri Eestisse, pani ta toime narkootilise aine sisseveo ning käitles narkootilist ainet NPALS § 2 p 3 mõttes. Kuivõrd EKEI
  5. mai 2020 arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 20E-LÕX0076 kohaselt piisab 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks sõltuvalt manustamisviisist 0,15–1,5 grammist DMT-st, oleks M. Skatškovi tellitud taimepurus sisaldunud 23 grammi DMT-d tekitanud narkojoobe 15–153 inimesele. Seega käitles ta narkootilist ainet NPALS § 31 lg 3 mõttes suures koguses ja pani toime

§ 184lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

9.

§ 184

lg 1 järgse teo subjektiivse koosseisu hindamisel pole oluline, kas ja mil määral on M. Skatškovi arvates DMT-d sisaldavate taimeosade käitlemine Eestis keelatud: määrav on see, kas M. Skatškov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et tema tellitud taimepuru sisaldab DMTd niivõrd suures koguses, et sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele. Kohtu meelest on see kriteerium täidetud.

  1. M. Skatškov selgitas kohtuistungil, et ta tellis taime nimega Mimosa Hostilis ehk Mimosa Tenuiflora, et keeta sellest ekstrakti („tummist tõmmist“), mida kasutada kehakreemide ja seebi valmistamiseks. Sama tellimuse raames tellis ta ka pulbreid ja seemneid, sest need on samuti kõik põhimõtteliselt ravimtaimed. Kõikidel tellitud ainetel on palju erinevaid raviomadusi alates köhast, samuti põletikuvastane toime, naha põletuse vastane toime, nad ravivad haavu, puhastavad üldiselt organismi ja neid kasutatakse ka antidepressandina. Ta ei tellinud Mimosa Hostilist / Mimosa Tenuiflorat DMT pärast ja tema eesmärk polnud kasutada seda hallutsinogeenina. Ta ei teadnud tellimise ajal, kui palju on DMT-d tema tellitud taimses purus ning et Mimosa Tenuiflorast võib saada narkojoobe või kuidas seda joobe saamiseks kasutada. Samuti ei teadnud ta, mis on harmiin ja harmaliin, et tema tellitud seemned ja taimepuru sisaldasid neid aineid ning kuidas harmiin ja harmaliin mõjuvad koos DMT-ga. Uurides enne tellimuse vormistamist Mimosa Hostilis / Mimosa Tenuiflora mõju kohta, sai ta aru, et Mimosa Hostilis / Mimosa Tenuiflora sisaldab DMT-d nii nagu ka inimese organism toodab DMT-d. Veebilehel, kust ta taime tellis, polnud kindlasti DMTst juttu. Samas oli ta enne tellimuse vormistamist kuulnud DMT nimetust, oli varasemate aastate jooksul lugenud erinevaid artikleid Mimosa Hostilise kohta ja otsis ka enne tellimist Google’st infot, millised on Mimosa Hostilise / Mimosa Tenuiflora tervisele kasulikud mõjud.
  2. Kui ristküsitluse käigus leiti M. Skatškovi juhendamisel üles artiklid, mida ta enne tellimuse vormistamist luges, rõhutas M. Skatškov üle, et tema tähelepanu köitis kõige enam see, et Mimosa Hostilisel / Mimosa Tenuifloral on antibiootilised ja põletikuvastased omadused, kõrge kosmeetiline väärtus ning et seda kasutatakse laialdaselt ilu-, kosmeetika- ja tervisetoodetes (s.o seebid, šampoonid ja kehamäärded), samuti nahavigastuste korral. Kohtu hinnangul ei saa aga tähelepanuta jätta, et M. Skatškovi loetud artiklis oli kirjas seegi, et Mimosa Hostilist / Mimosa Tenuiflorat kasutatakse šamanistliku joogi koostises, sel on tugevad hallutsinogeensed omadused ja kõrge DMT sisaldus ning et sellest saab DMT-d, mis on populaarne hallutsinogeen. 3

(13)
  1. M. Skatškovi väitel otsis ta enne tellimuse vormistamist Google’st infot ka teise tellitud taime Banisteriopsis caapi ravimõjude kohta, kusjuures tema loetud artiklis oli kirjas, et Banisteriopsis caapit kasutatakse Ayahuasca tegemiseks. Enda väitel ei tekkinud M. Skatškovil aga huvi, mis Ayahuasca on, ega soovi seda valmistada. Alles praeguse kriminaalmenetluse käigus selgitas ta välja, mis Ayahuasca on.
  2. Kohtu hinnangul on alust arvata, et nn keskmine inimene ei tea DMT-st midagi – tegemist on spetsiifilise ainega ja Eestis räägitakse sellest avalikult harva. M. Skatškov oli enne tellimuse vormistamist aga kuulnud DMT nimetust, oli varasemate aastate jooksul lugenud erinevaid artikleid Mimosa Hostilise kohta, teadis enda sõnul selle taime tervislikest mõjudest ning viis end enne tellimist Google abil veelgi täpsemat kurssi Mimosa Hostilise / Mimosa Tenuiflora ja Banisteriopsis caapi mõjuga inimorganismile. Niisiis väljuvad tema teadmised nendel teemadel üldtuntuse piiridest ning võib järeldada, et tema teab tellitud ainetest rohkem kui nn keskmine inimene. Kuivõrd ristküsitluse käigus selgus, et M. Skatškov luges enne tellimist internetist artiklit, kus on kirjas, et Mimosa Hostilist / Mimosa Tenuiflorat kasutatakse šamanistliku joogi koostises, sel on tugevad hallutsinogeensed omadused ja kõrge DMT sisaldus, siis teadis ta järelikult sedagi, et tema tellitud taimne puru „Mimosa Hostilis Shredded“ sisaldab märkimisväärses koguses narkootilist ainet DMT-d ja võib tekitada inimesele narkojoobe.
  3. Kohus võttis KrMS § 297 lg 1 alusel pärast esialgu planeeritud tõendite uurimist (sh pärast M. Skatškovi ristküsitlemist, mille käigus selgus, et ta nimetas kohtueelses menetluses ekslikult vale veebilehe, mille kaudu ta tellimuse tegi ja mille tõttu prokurör süüdistust muutis) prokuröri taotlusel vastu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
  4. ja
  5. oktoobri 2022 vaatlusprotokollid, milles on fikseeritud veebilehel www.nextlevelsmart.nl erinevatel kuupäevadel nähtavad andmed. Täpsemalt tuleneb
  6. oktoobri 2022 vaatlusprotokollist, et sel ajal müüdi kõnealusel veebilehel 2 sorti Mimosa Hostilist (s.o Mehhikost ja Brasiiliast) ning 2 sorti Banisteriopsis caapit, kusjuures Banisteriopsis caapi kohta oli märgitud üldise sissejuhatusena, et selle taime olulisemad alkaloidid on harmiin ja harmaliin. Lisaks müüdi samal veebilehel Harmala seemneid, mille juures oli märge, et need sisaldavad harmiini ja teisi harmala alkaloide.
  7. oktoobri 2022 vaatlusprotokollis on fikseeritud internetilehel www.nextlevelsmart.nl minevikus kajastatud andmeid. Vaatlusprotokolli kohaselt leidub veebiarhiivis Mimosa Hostilise kohta kajastatud andmeid
  8. aastal
  9. mai ja
  10. oktoobri seisuga, kusjuures mõlemal kuupäeval oli Mimosa Hostilise juures märge, et taim on pärit Brasiiliast, taime toime on DMT ja kohalikele šamaanidele teada olevate omaduste tõttu on taime kõige tahetum osa juurekoor. Edasi leidub veebiarhviivis andmeid
  11. aastal
  12. mai ja
  13. juuli seisuga, kusjuures ka
  14. mai seisuga kajastati internetilehel www.nextlevelsmart.nl Mimosa Hostilise kohta sama info, mis varemgi (s.o
  15. ja
  16. oktoobril 2021), kuid
  17. juuli seisuga oli info juba muutunud ja kattus
  18. oktoobri 2022 vaatluse käigus fikseerituga. Seega kokkuvõtvalt tuleneb neist vaatlusprotokollidest, et kuigi millalgi pärast
  19. maid 2022 muudeti internetilehel www.nextlevelsmart.nl Mimosa Hostilise kohta kajastatud infot ja praegu pole seal enam märget, et Mimosa Hostilis sisaldab DMT-d, siis
  20. mai ja
  21. oktoobri 2021 ning
  22. mai 2022 seisuga (s.o nii enne kui ka veel mõnda aega pärast M. Skatškovi poolt
  23. septembril 2021 tellimuse vormistamist) oli kõnealune teave siiski nähtav. Seda arvestades ei vasta tõele M. Skatškovi väide, et tellimiskeskkonnas polnud märget DMT sisalduse kohta.
  24. Kuna M. Skatškov luges enne tellimuse vormistamist artikleid, kus kirjutati, et Mimosa Hostilisel on tugevad hallutsinogeensed omadused ja kõrge DMT sisaldus, ning ka Mimosa Hostilise tellimiskeskkonnas oli kirjas, et selle taime puukoore toime on DMT, teadis M. Skatškov järelikult, et tema tellitud taimne puru „Mimosa Hostilis Shredded“ sisaldab märkimisväärses koguses DMT-d („kõrge DMT sisaldus“) ja võib tekitada inimesele narkojoobe („tugevad hallutsinogeensed omadused“). Pidades lisaks silmas, et tellimiskeskkonnas oli kirjas, et 4
(13)kohalikele šamaanidele teadaolevate omaduste tõttu on taime kõige tahetum osa just juurekoor, polnud DMT sisaldus ega hallutsinogeensed omadused Mimosa Hostilise juurekoore puhul midagi teisejärgulist või kõrvalist, vaid tellimiskeskkonnas rõhutatigi puukoore populaarsust just nende asjaoludega. Arvestades ülaltoodut, ei saanud M. Skatškov tellimuse vormistamisel kohtu hinnangul arvata, et tema tellitud taimne puru sisaldab sama väikses koguses DMT-d nagu iga muu elav organism, vaid ta teadis, et DMT kogus tellitud purus on piisavalt suur, et sellest piisab narkojoobe tekitamiseks.
  1. Seisukohta, et M. Skatškov ei saanud jätta tellimisel märkimisväärset DMT sisaldust tähelepanuta, toetab täiendavalt ka tellimiskeskkonna www.nextlevelsmart.nl üldine mulje. Nimelt nähtub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
  2. oktoobri 2022 vaatlusprotokollist seegi, et kõnealusest keskkonnast on võimalik osta erinevaid šamanismiga seotud tooteid, kanepiseemneid, nn maagiliste seente kasvatuskomplekte, muusikat nn psühhedeelse seenerännaku jaoks ning ainete kaalumiseks, pakendamiseks ja tarvitamiseks vajalikke tooteid (nt purustajaid/jahvatajaid, kaale, suitsetamistarvikuid, piipe, grippkotte, nuusutamistarvikuid jms). Samuti tutvustatakse Next Level e-poodi kui kohta, kus olla, kui otsitakse „psühheelset teekonda“ ja „eufoorilisi tundeid“. Pidades silmas, et eelnevast tulenevalt on Next Level e-pood ka üldiselt suunatud inimese taju mõjutavate ja muutvate ainete müümisele, pole kohtu hinnangul usaldusväärne kaitseväide, et M. Skatškovi jaoks jäi kogu tellimisprotsessi käigus tellitud taimse puru kõrge DMT sisaldus ja hallutsinogeenne toime tähelepanuta. Tuginedes viimaks asjaolule, et M. Skatškov tellis taimepuru „Mimosa Hostilis Shredded“ kogukaaluga 997,9 grammi, pidas ta kohtu arvates ka vähemalt võimalikuks, et kõnealuses taimepurus on kokku piisavalt palju DMT-d, et sellest piisaks joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele.
  3. Kohus keeldus tõendina vastu võtmast süüdistusakti p-s 15.10 märgitud artiklit „Eteeogeenne esoteerika ayahuasca kasutajate kogukonnas“, millega prokurör soovis tõendada DMT ning harmiini ja harmaliini vastastikust mõju. Kohus leidis, et pole piisavalt infot selle kohta, kas viidatud artikkel on piisavalt teadusliku tagapõhjaga või mitte.
  4. Kuna prokurör ei esitanud kohtuliku uurimise käigus muid tõendeid DMT, harmiini ja harmaliini koosmõju ega ühegi šmanistliku joogi valmistamise kohta, pole kohtul võimalik tuvastada, kas ja millise psühhedeelse taimejoogi osasid M. Skatškov tellis ning kas ta soovis DMT-d sisaldavast taimepurust mõnd psühhedeelset taimejooki valmistada. M. Skatškov rõhutas ristküsitluse käigus korduvalt, et tema tähelepanu köitsid Mimosa Hostilise / Mimosa Tenuiflora antibiootilised ja põletikuvastased omadused, kõrge kosmeetiline väärtus ning et seda kasutatakse laialdaselt ilu-, kosmeetika- ja tervisetoodetes ning nahavigastuste korral. Kuna Ravimiameti veebilehe
  5. juuli 2022 väljatrükist ning MTA
  6. aprilli 2022 vaatlusprotokollist nähtub samuti, et Ravimiameti kodulehel on Mimosa Tenuiflora nimetatud ravimtaimena, siis leiab kohus eeltoodut arvestades, et pole võimalik üheselt välistada (s.o eksisteerib põhjendatud kahtlus), et M. Skatškovi eesmärk vaidlusaluse tellimuse vormistamisel ei pruukinud olla tellitud ainete kasutamine narkojoobe tekitamiseks. See aga ei tingi M. Skatškovi õigeksmõistmist, sest narkootilise aine käitlemine ei eelda tarvitamise ega narkojoobe tekitamise eesmärki, vaid piisab sellest, kui isik vähemalt peab võimalikuks ja möönab, et ta käitleb narkootilist ainet: kuna M. Skatškov tellis Mimosa Hostilist, pidades võimalikuks, et see sisaldab suures koguses DMT-d, möönis ta järelikult, et postiteenuse osutaja toimetab narkootilise aine Eesti territooriumile. Seega tegutses M. Skatškov kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes ja täitis

§ 184lg 1 subjektiivse koosseisu tunnused.

19. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Isegi juhul, kui M. Skatškov arvas, et Mimosa Hostilise / Mimosa Tenuiflora taime osade käitlemine pole Eestis keelatud, sest see taim 5

(13)on Ravimiameti kodulehel ravimtaimena kirjas, polnud see eksimus M. Skatškovi jaoks vältimatu. M. Skatškov teadis, et Mimosa Hostilis / Mimosa Tenuiflora sisaldab narkootilist ainet DMT-d, võib tekitada narkojoovet ja et narkootiliste ainete käitlemine on piiratud. Olukorras, kus M. Skatškov soovis vaatamata eelnevale Mimosa Hostilist / Mimosa Tenuiflorat tellida, oleks tal olnud soovi korral takistusteta võimalik selle taime osade käitlemise reegleid täpsustada ja näiteks kas või Ravimiametilt selle kohta küsida. Kuna eelnevast nähtuvalt oli M. Skatškovil võimalik oma tegevuse keelatuses veenduda, ei esine praeguses asjas ka keelueksimust

§ 39

lg 1 mõttes ning ta tuleb

§ 184lg 1 järgi süüdi tunnistada.

20. M. Skatškovile karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et tema poolt käideldud narkootilise aine DMT kogus ületas suure koguse piirmäära üsna vähe: kuigi eksperdiarvamusest lähtuvalt piisanuks 23 grammist DMT-st sõltuvalt manustamisviisist narkojoobe tekitamiseks 15–153 inimesele, siis tõlgendab kohus kõrvaldamata kahtlused M. Skatškovi kasuks ning lähtub sellest, et sellest kogusest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 15 inimesele. Kuna tõendatud pole ka see, et M. Skatškov soovis tellitud taimset puru kasutada narkojoobe tekitamiseks või seda teistele inimestele edasi anda, siis võib tema süüd pidada väikseks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole ning karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole M. Skatškovil ka kehtivaid karistusi. Seega ei vaja ta uute kuritegude ärahoidmiseks karmi kohtlemist ning kohus nõustub prokuröriga, et piisav on 1-aastane vangistus, mis jääb

§ 73alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

  1. Menetluskuludena tuleb M. Skatškovilt välja mõista narkootilise aine ekspertiisi kulu 336 eurot ja sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteos süüdimõistmisel 2,5 kuupalga alammäära. Kuigi alates
  2. aasta algusest on sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmisel 1812,50 eurot, siis mõistab kohus M. Skatškovilt sundraha välja
  3. aasta seisuga, mil see oli 1635 eurot. Seda põhjusel, et kohtulik uurimine toimus asjas
  4. aasta oktoobri lõpus ja novembri alguses ning kohtu arvates pole põhjust seada süüdistatava rahalised kohustused sõltuvusse sellest, kui kiiresti jõuab kohus tema süüküsimuse lahendada. Niisiis jätab kohus
  5. ja
  6. aasta sundraha suuruse vahe 177,50 eurot KrMS § 180 lg 1 1 alusel M. Skatškovilt välja mõistmata. Apellatsioon
  7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Skatškovi kaitsja Toomas Alp, paludes maakohtu otsus M. Skatškovi süüditunnistamises ja karistamises tühistada ning mõista M. Skatškov temale esitatud süüdistuses õigeks. Kaitsja hinnangul kuulub kohtuotsus tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu KrMS § 339 lg 1 p 8 ja lg 2 mõttes. Kaebuse täpsemad argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
  8. Kohus laiendas süüdistust ja raskendas sellega M. Skatškovi olukorda. Nimelt oli süüdistuse positsioon üldjoontes järgmine: M. Skatškov tellis
  9. septembril 2021 internetileheküljelt www.nextlevelsmart.nl postiteenust kasutades Hollandist taimepuru, mis sisaldas narkootilist ainet DMT-d, ning lisaks pulbrit ja seemneid, mis sisaldasid harmala alkaloide harmiini ja harmaliini, mis blokeerivad inimkehas DMT-d lagundava ensüümi toime ning võimaldavad DMTl jõuda ajuretseptoriteni; taimepuru, pulbrit ja seemneid tellides oli M. Skatškov teadlik nende koosmõjust inimorganismis ning kuivõrd ta tellis neid aineid koos, pidi ta ka teadma, et tema poolt tellitud legaalne taimepuru Mimosa Hostilis sisaldab narkootilist ainet DMT-d. Sellest järelduvalt soovis süüdistaja tõendada M. Skatškovi käitumises otsese või kaudse tahtluse esinemist narkootilise aine omandamiseks tulenevalt sellest, et erinevaid aineid koos tellides oli M. Skatškov teadlik nende koosmõjust (et harmiin ja harmaliin soodustavad DMT imendumist organismis). 6

(13)Süüdistuses ei ole ühtegi muud asjaolu, millest pidi M. Skatškov järeldama, teadma või möönma võimalust, et tema poolt tellitav aine võib sisaldada narkootiliste ainete loetelus olevat ainet. Kuigi kohus ei lugenud M. Skatškovi teadmist nende ainete koosmõjust tõendatuks, leidis ta siiski, et juba taimepuru tellimisel pidi ta teadma narkootilise aine sisaldumisest selles ning tunnistas ta seetõttu ka süüdi. Kaitsja hinnangul väljus kohus sellega meelevaldselt süüdistuse piiridest, sest süüdistuses omistati tähtsus just ainete koos tellimisele ja teadmisele nende koosmõjust.
  1. Kohus püüdis tõendada M. Skatškovi käitumises subjektiivse külje olemasolu KrMS § 297 lg 1 alusel prokuröri poolt esitatud kahe vaatlusprotokolliga –
  2. ja
  3. oktoobrist
  4. Seaduse mõttest ning Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole need vaatlusprotokollid aga lubatavaks tõendiks. Esiteks lubab KrMS § 297 lg 1 pärast kohtumenetluse poole esitatud tõendite uurimise lõpetamist täiendavate tõendite kogumist vaid kohtu loal ning kaitsja hinnangul peab see luba eelnema menetlustoimingule, millega tõendeid kogutakse. Praegu ei olnud prokuratuuril kõnesolevate vaatluste tegemiseks kohtu eelnevat luba, vaid kohus kiitis sellise menetlustoimingu tagantjärele heaks. Sellist õigust seadus kohtule ei anna. Niisiis ei ole juba seetõttu tegemist lubatavate tõenditega. Teiseks ei saa jätta tähelepanuta, et täiendavaid tõendeid saab koguda pigem erandolukorras ning kuivõrd praegu olid vaadeldud internetiartiklid juba varem avalikult kättesaadavad, siis hilines prokuratuur nende tõendite esitamisega. Kolmandaks ei saa jätta arvestamata sedagi, et tegelikult ei sisaldagi kõnesolevad vaatlusprotokollid teavet tõendamiseseme asjaolude kohta ega ole seega asjakohased – viited on sellele, et šamaanid kiidavad puukoort, kuid M. Skatškovi ei süüdistata mitte šamanismis ega selle propageerimises, vaid narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Neljandaks on oluline märkida, et vaatlusprotokollide esitamise ajaks oli M. Skatškovi ristküsitlus lõppenud ja talle ei esitatud nende protokollide pinnalt ühtegi täiendavat küsimust. Siiski laiendas kohus nende protokollide alusel meelevaldselt M. Skatškovi süüdistust ning sisustas tema suhtes uue süüdistuse, mille vastu tal ei võimaldatud end kaitsta, ning rajas süüdimõistva kohtuotsuse peaasjalikult just neile protokollidele. Uute tõendite kogumise eesmärgiks oli üheselt vastaspoole üllatamine ning sellega kohatu eesmärgi saavutamine. Tegelikult puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et tellimuse esitamise eelselt oleks M. Skatškov üldse eeltoodud vaatlusprotokollides käsitletud internetiartiklitega tutvunud. Järelikult tugineb süüdimõistev kohtuotsus selles osas täiel määral oletustele. Lisaks on märkimisväärne asjaolu, et kui internetist saadaolevat artiklit polnud vaatlusprotokollina vormistatud, pidas kohus seda tõendit lubamatuks, aga kui samalaadse teabe kohta oli vormistatud vaatlusprotokoll, oli kohtu jaoks tegemist seadusliku tõendiga. Selline praktika kätkeb endas ohtu, et prokuratuur esitab tõendina avaliku teabe ning püstitab seejuures versiooni, et süüdistatav mingit ainet tellides pidi eelnevalt ilmtingimata selle teabega tutvuma, kohus võtab teabeallikas märgitud teabe tõendina vastu ja võimaldab kohtumenetluse teisel poolel esitada tõendina omapoolse internetiartikli, mis sisaldab vastupidist teavet. Nii jääb kohtumenetlus lõputult venima.
  5. Kohus rikkus süütuse presumptsiooni ning ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, kuna pani süü tõendamise koormise M. Skatškovile. Nimelt demonstreeriti M. Skatškovile ristküsitluse käigus erinevaid internetiartikleid, kus märksõnadeks olid Mimosa Hostilis ja Mimosa Tenuiflora, ning temalt küsiti küsimusi nagu „Kas te seda artiklit olete lugenud?“, „Miks te artiklist seda kohta ei lugenud?“ jne. Demonstreeritud artiklite ja M. Skatškovi vastuste pinnalt jõudis kohus järeldusele, et M. Skatškov teadis, et tema poolt tellitud taimne puru „Mimosa Hostilis Shredded” sisaldab märkimisväärses koguses narkootilist ainet DMT-d ja võib tekitada inimesele narkojoobe. Kaitsja hinnangul ei ole selline järeldus aga kooskõlas M. Skatškovi ristküsitlusel antud vastustega. Nimelt avaldas M. Skatškov vastuseks täpsustavatele küsimustele, et temale teadaolevalt sisaldavad kõik elusorganismid mingil määral DMT-d, kuid kindlasti ei sisaldanud tema tellitud aine DMT-d selles ulatuses, mis võiks tekitada narkojoobe. Kaitsja hinnangul ei 7
(13)põhjendanud kohus veenvalt, milliste tõenditega on M. Skatškovi sellekohane seisukoht ümber lükatud ning millistest tõenditest nähtuvalt pidi ta teadma või vähemalt möönma, et tema poolt tellitud aine sisaldab narkootilist ainet määral, mis on piisav elavisikul narkojoobe tekitamiseks või veelgi enam, narkojoobe tekitamiseks 10 inimesele. Seejuures jäi kohtus ka tuvastamata, millal üldse hakkas M. Skatškov täpsemalt huvi tundma DMT sisaldumise võimalikkuse kohta tema poolt tellitud puukoores. Esmasel ülekuulamisel kahtlustatavana selgitas M. Skatškov igatahes, et täpsemalt hakkas ta Mimosa Hostilist käsitlevaid internetiartikleid uurima pärast seda, kui MTA uurimisosakonna töötajad temaga nimetatud küsimuses ühendust võtsid. Kuna DMT sisaldus M. Skatškovi käideldud ainekoguses on ka niivõrd hüpoteetiline, et seda ainet ei ole võimalik ilma laboratoorsel teel sünteesimata üldse kätte saada (ka väikeses koguses mitte), siis on äärmiselt ebausutav, et M. Skatškov tellis Mimosa Hostilist narkootilise aine omandamise eesmärgil. 26. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole subjektiivne koosseis täidetud, tuleb M. Skatškov süüteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. Ringkonnakohtu seisukoht 27. Vaidlust ei ole ja ka ringkonnakohtu hinnangul on korrektselt leitud järgmist. M. Skatškov tellis süüdistuses nimetatud ajal ja internetilehekülje kaudu Hollandist taimepuru, pulbrit ning seemneid. Pulber ega seemned narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisaldanud, aga taimepurus oli suures koguses narkootilist ainet DMT-d. Tellitud ained jõudsid postiteenuse osutaja vahendusel Eestisse. Niisiis saab jaatada

§ 184

lg 1 järgse kuriteo objektiivset koosseisu – tegemist oli narkootikumide ebaseadusliku vahendliku sisseveoga. Vaidlus on aga selles, kas täidetud on ka selle kuriteo subjektiivne koosseis. 28. Kaitsja leiab kokkuvõtvalt järgmist. Prokuratuur soovis M. Skatškovi tahtlust

§ 184lg 1 järgse kuriteo toimepanemisel tõendada selliselt: M.

Skatškov tellis narkootikumi sisaldavat taimepuru koos muude ainetega; need muud ained oleks aidanud taimepuru tarvitamisel narkojoovet saada; järelikult teadis M. Skatškov narkootilise aine sisaldumisest taimepurus ning tahtiski narkootikumi tellida või vähemalt möönis, et tellib narkootikumi. Kohus aga M. Skatškovi teadmist tellitud ainete koosmõjust tõendatuks ei lugenud. Süüdistus ei sisalda ka ühtegi muud asjaolu, mille pinnalt saaks öelda, et M. Skatškov teadis narkootikumi olemasolust taimepurus ja selle suurest kogusest. Niisiis tulnuks M. Skatškov õigeks mõista. Kohus aga seda ei teinud, vaid leidis, et M. Skatškov pidas juba taimepuru tellides võimalikuks selles suure koguse narkootilise aine sisaldust ja möönis seda. Kaitsja hinnangul väljus kohus sellist järeldust tehes lubamatult süüdistuse piiridest – tugines asjaoludele, mida süüdistusest ei nähtu ja hälbis nõnda süüdistusversioonist. Ka arvestas kohus lubamatult prokuröri poolt kohtulikul uurimisel täiendavate tõenditena esitatud

  1. ja
  2. oktoobri 2022 vaatlusprotokolle. Ringkonnakohus kaitsja seesuguste seisukohtadega ei nõustu.
  3. Esmalt põhjendab kohtukolleegium, miks ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et
  4. ja
  5. oktoobri 2022 vaatlusprotokollid on lubamatud tõendid.
  6. Nagu kaitsja isegi viitab, lubab KrMS § 297 iseenesest pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist täiendavate tõendite kogumist. Õige on seegi, et see saab toimuda vaid kohtu loal. Siiski ei tähenda see, et kui tõendeid on vaja koguda mingisuguse menetlustoiminguga, eeldab selle menetlustoimingu tegemine kohtumenetluse ajal alati eelnevat kohtu luba. Nii ka praegu: internetilehekülgede vaatlus ei ole iseenesest selline menetlustoiming, mille tegemiseks oleks seaduse kohaselt vaja kohtu luba ja seetõttu oli prokuröril õigus teha see menetlustoiming ära juba enne kohtuistungit, kus ta taotles kohtult nende vaatlusprotokollide 8

(13)täiendava tõendina vastuvõtmist. Kohtu luba oli prokuröril vaja vaid selleks, et esitada need vaatlusprotokollid tõendina asja materjalide juurde ja selleks prokurör kohtuistungil kohtult luba ka taotles, põhjendades seejuures nii seda, miks ta soovib need protokollid täiendava tõendina esitada kui ka seda, miks ta ei esitanud protokolle varem. Et kohus pidas prokuröri põhjendusi asjakohasteks ja nõustus nendega, sai kohus võtta need protokollid täiendavate tõenditena ka asja materjalide juurde.
  1. Soostuda ei saa ka kaitsja etteheitega, et prokurör oleks saanud need tõendid koguda juba varem. Nimelt oli prokuratuuril enne kohtumenetluse algust alust arvata, et M. Skatškov tellis süüdistuses nimetatud ained internetileheküljelt www.nlnaturals.com, kuid kohtuliku uurimise käigus viitas M. Skatškov sellele, et tegelikult tellis ta need ained hoopis veebiküljelt www.nextlevelsmart.nl. Varem ei olnud prokuratuuril alust viimati nimetatud internetilehekülge süüdistusega seostada. Niisiis esineb kõigiti adekvaatne põhjus, miks tekkis nimetatud internetilehekülje vaatluse vajadus alles kohtumenetluse ajal ning miks taotles prokuratuur selle veebisaidiga seonduvate vaatlusprotokollide täiendavate tõenditena asja materjalide juurde võtmist alles pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist.
  2. Ka on vaatlusprotokollid asjakohased tõendid, kuna aitavad selgitada tõendamiseseme asjaolusid, nt seda, kas süüdistuses nimetatud aineid oli üldse võimalik muudetud süüdistuses nimetatud internetileheküljelt tellida ning millist teavet võis M. Skatškov nende ainete tellimisel veebilehelt näha.
  3. Kaitsja heidab ette sedagi, et M. Skatškovile ei esitatud nende vaatlusprotokollide pinnalt täiendavaid küsimusi ja M. Skatškovil ei võimaldatud end nende protokollidega seoses kaitsta. M. Skatškovil ja tema kaitsjal oli võimalik avaldada kohtuistungil nende vaatlusprotokollide osas oma arvamust ning taotleda ka M. Skatškovi täiendavat ülekuulamist, kuid viimati nimetatut ei tehtud.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul ei laiendanud maakohus süüdistuse piire. Nähtuvalt süüdistusest heideti M. Skatškovile ette DMT-d sisaldava taimepuru tellimist ja selles maakohus ta süüdi ka tunnistas. Tõepoolest soovis prokuratuur tõendada M. Skatškovi tahtlust läbi tellitud ainete koosmõju. Mitte kusagilt ei tulene seda, et kohus on prokuratuuri sellise nägemusega seotud. Kohus peab tulenevalt KrMS § 268 lg-st 5 võtma arvesse vaid süüdistuse faktilisi asjaolusid – ja neist kohus ringkonnakohtu hinnangul süüdimõistvat kohtuotsust tehes ei hälbinud. Süüdistuse faktiliste asjaolude kirjelduses ei pea kajastuma argumentatsioon selle kohta, kuidas üht või teist koosseisuasjaolu tõendada. Esiteks võiksid süüdistused sellisel juhul muutuda ebamõistlikult pikaks. Teiseks aga poleks aktsepteeritav see, et prokuratuur kirjutab kohtule kuni detailideni ette sisuliselt otsuse sisu ja kohus peab selle n-ö võtma või jätma. Kolmandaks võib alles kohtumenetluse käigus ristküsitlemisel selguda mõni oluline asjaolu, mis aitab hinnata nt seda, kas tegu pandi toime tahtlikult või mitte. M. Skatškovile oli praegu teada, et talle heidetakse ette narkootilist ainet sisaldava taimepuru tellimist, asjaolusid, mille pinnalt järeldas maakohus, et selle teo pani M. Skatškov toime tahtlikult, käsitleti kohtuistungil ning M. Skatškovil oli võimalik esitada nende asjaolude osas ka oma nägemus ja end sellise süüdistuse vastu kaitsta.
  5. Seoses
  6. ja
  7. oktoobri 2022 vaatlusprotokollidega toob kaitsja apellatsioonis välja sellegi, et kui neid vaatlusprotokolle pidas kohus lubatavateks tõenditeks, siis lubatavaks ei pidanud kohus süüdistusakti p-s 15.10 märgitud artiklit, mis oli samuti saadud internetileheküljelt. Niisugust võrdlust ringkonnakohus õigeks ei pea. Maakohus selgitas pikalt, miks ta kõnealust artiklit tõendina vastu ei võta (lühidalt: küsitav on artikli teaduslik tõsiseltvõetavus). Need selgitused ei puuduta kuidagi
  8. ja
  9. oktoobri 2022 vaatlusprotokolle, mistõttu ei saa väita, et kuivõrd kohus 9
(13)ei võtnud vastu artiklit ayahuasca kohta, ei tohtinud ta tugineda ka vaatlusprotokollidele selle kohta, millist teavet üks veebileht sisaldas.
  1. Kaitsja hinnangul rikkus kohus süütuse presumptsiooni ning ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Apellatsioonist võib järeldada, et sellise etteheite teeb kaitsja seetõttu, et kohtuistungil demonstreeriti M. Skatškovile ristküsitluse käigus erinevaid internetilehekülgi ning küsiti, kas ta uuris neid lehekülgi enne süüdistuses nimetatud tellimuse tegemist ja kui, siis millist infot ta sealt sai. Kuna M. Skatškovi vastuseid arvestas kohus tema tahtluse tuvastamisel, siis pani kohus sellega kaitsja hinnangul süü tõendamise koormise just M. Skatškovile. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nimelt võimaldab KrMS § 288 lg 9 p 1 koosmõjus KrMS § 293 lg-ga 1 kasutada kohtumenetluse poolel süüdistatava ülekuulamise käigus ka näitlikke abivahendeid, mis ei ole tõendiks, kuid aitavad süüdistatava ütlusi esitada. Sellele tuginevalt oli prokuröril õigus demonstreerida kohtuistungil M. Skatškovile ka erinevaid internetilehekülgi, et selgitada välja, milline teave võis tal süüdistuses nimetatud ainete kohta enne nende tellimist olla. Kuna demonstreeritud internetilehekülgedelt nähtuvat teavet ennast M. Skatškovi süüdistuse tõendamisel ei kasutatud, vaid tõendiks olid tema ütlused, mille andmisest oli tal õigus keelduda, siis ei saa öelda, et süü tõendamise koormis pandi temale.
  2. Kaitsja meelest järeldas kohus alusetult, et M. Skatškov teadis taimepuru tellimisel selles suure koguse narkootilise aine sisaldusest ega põhjendanud veenvalt, millega on ümber lükatud M. Skatškovi vastupidine väide. Ringkonnakohus ei nõustu siingi kaitsjaga, vaid leiab, et maakohus põhjendas igati veenvalt, millistele asjaoludele tuginevalt saab järeldada, et M. Skatškov pidas vähemalt võimalikuks taimepuru tellimisel selles suure koguse narkootilise aine DMT sisaldumist. Maakohus leidis loogiliselt, et kuigi nn keskmiselt inimeselt ei saa eeldada teadmisi DMT kohta, siis M. Skatškovi teadmisi sai juba tellimuse tegemise ajal pidada selles osas keskmisest suuremateks. Seda põhjusel, et ta ise kinnitas, et oli juba enne tellimuse tegemist kuulnud terminit DMT, oli lugenud artikleid Mimosa Hostilise kohta ning viis end Google abil Mimosa Hostilise / Mimosa Tenuiflora mõjuga inimorganismile täpsemalt kurssi veel vahetult enne tellimuse tegemistki. Kuivõrd M. Skatškov kinnitas kohtuistungil ka sellise internetiartikli lugemist, kus on kirjas, et Mimosa Hostilist / Mimosa Tenuiflorat kasutatakse šamanistliku joogi koostises, sel on tugevad hallutsinogeensed omadused ja kõrge DMT sisaldus ning
  3. oktoobri 2022 vaatlusprotokolli pinnalt on alust järeldada, et ka süüdistuses nimetatud tellimuse tegemise ajal nägi ta tellimuskeskkonnas märget DMT sisaldumise kohta Mimosa Hostilises, on igati alust järeldada, et ta teadis taimepuru tellimisel selles märkimisväärse koguse narkootilise aine DMT sisaldusest ning sellest, et see võib tekitada inimesele narkojoobe. Kaitsja viitab sellele, et pole usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et M. Skatškov vaatlusprotokollis kajastatud teavet üldse luges. Arvestades aga seda, et märge DMT sisaldumise kohta Mimosa Hostilises on toodud välja tellitava toote kirjelduse juures, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et M. Skatškov seda märget ei näinud: inimene ei tee tellimust n-ö pimesi, vaid vaatab enne ka toote kirjeldust, et veenduda, kas tegemist on tõesti tema poolt soovitava tootega. Praegusel juhul ei olnud tootekirjeldus ka kuigivõrd pikk – seegi annab aluse asuda seisukohale, et M. Skatškov sai tootekirjeldust lugedes teadlikuks DMT sisaldusest taimepurus. Samuti viitas maakohus igati asjakohaselt sellele, et kuivõrd kõnesoleval internetilehel olev e-pood oli juba oma üldmuljet ja pakutavaid tooteid arvestas suunatud suuresti just inimese taju mõjutavate ning muutvate ainete müümisele, pole usutav, et M. Skatškovil jäi kogu tellimisprotsessi käigus tähelepanuta tellitud taimepuru kõrge DMT sisaldus ja hallutsinogeenne toime. Seejuures konkreetselt Mimosa Hostilisega seoses omistas maakohus õigustatult tähtsust ka sellele, et kuivõrd selle toote kirjelduse juures on välja toodud, et kohalikele šamaanidele teadaolevate omaduste tõttu on taime kõige tahetum osa just juurekoor, ei saa öelda, et DMT sisaldus või hallutsinogeensed omadused oleks Mimosa Hostilise juurekoore puhul olnud midagi teisejärgulist või kõrvalist. 10
(13)
  1. Eeltoodud asjaolusid arvestades nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et M. Skatškov ei saanud arvata, et tema poolt tellitud taimepuru sisaldab DMT-d sama väikses koguses nagu iga muu elav organism, nagu ta ise väitis. Tõendatuks saab lugeda hoopis selle, et M. Skatškov teadis taimepurus sellise koguse DMT sisaldumisest, millest piisab narkojoobe tekitamiseks. Kuna taimepuru tellis M. Skatškov üsna suures koguses ehk ligikaudu ühe kilo, siis on põhjendatud ka maakohtu järeldus, et ta pidas tellimuse tegemisel vähemalt võimalikuks ja möönis, et tellitud taimepuru sisaldab DMT-d sellises koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele.
  2. Maakohus ei lugenud tuvastatuks seda, et M. Skatškov oleks tellinud narkootilist ainet sisaldavat taimepuru selleks, et kasutada seda narkojoobe tekitamiseks. Siiski viitas kohus kõigiti põhjendatult sellele, et

§ 184

lg 1 järgse kuriteo toimepanemine ei eeldagi narkootilise aine tarvitamise või narkojoobe tekitamise eesmärki. Seetõttu on asjakohatu kaitsja väide, et kuivõrd narkootilist ainet DMT-d ei ole võimalik ilma laboratoorsel teel sünteesimata tellitud taimepurust kätte saada, on ebausutav, et M. Skatškov tellis taimepuru narkootilise aine omandamise eesmärgil. Kui inimene tellib endale internetilehelt mingisuguse toote, siis on igati loogiline, et ta soovib selle toote ka kätte saada. Kuna M. Skatškov tellis taimepuru teades, et see sisaldab DMTd ja pidas seejuures ka võimalikuks, et see sisaldab DMT-d sellises koguses, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele, siis järelikult tellis M. Skatškov taimepuru narkootilise aine omandamise eesmärgil – sõltumata sellest, kas ta soovis seda taimepuru kasutada narkootilise joobe tekitamiseks või mitte. 40. Eeltoodust järeldub, et M. Skatškov realiseeris

§ 184lg 1 koosseisu.

Igati asjakohaselt leidis maakohus, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Küll aga peab ringkonnakohus tarvilikuks peatuda keelueksimust puudutaval. 41. Keelueksimuse (

§ 39) osas on esimese astme kohtu otsus mõnevõrra ebaselge.

Kohus märkis, et „isegi juhul, kui M. Skatškov arvas, et Mimosa Hostilise / Mimosa Tenuiflora taime osade käitlemine pole Eestis keelatud, sest see taim on Ravimiameti kodulehel ravimtaimena kirjas, polnud see eksimus kohtu hinnangul M. Skatškovi jaoks vältimatu“. Ei saa välistada, et kohus pidas silmas, et tegelikult M. Skatškov sellises eksimuses ei olnud, aga kui ta oleks olnud, poleks see eksimus olnud

§ 39lg 1 mõttes vältimatu.

Samas on mõeldav, et kohus pidas siiski võimalikuks, et M. Skatškov niisuguses eksimuses oli, aga see eksimus ei olnud vältimatu. Süü tasandil ei ole tõepoolest vahet, kas keelueksimust üldse ei olnud või see küll esines, ent ta oli välditav – mõlemal juhul on tegu süüline. Sellest hoolimata ei tohi kohus jätta vähemalt üldjuhul üheselt vastamata küsimusele, kas inimene keelueksimuses oli või mitte – isegi kui kohus näeb juba ette, et (võimalik) keelueksimus oli isiku jaoks välditav. Seda seetõttu, et

§ 39

lg 2 võimaldab välditava keelueksimuse korral kaaluda tavalisest leebema karistuse mõistmist. Keelueksimuse üle võib jätta selgelt otsustamata vaid siis, kui kohe on võimalik näha mitte üksnes seda, et võimalik keelueksimus oli isikule vältimatu, vaid ka seda, et karistuse kergendamine

§ 39

lg 2 ja § 60 alusel ei ole niikuinii võimalik – nt kui isiku süü on mingitest muudest (arvukatest või kaalukatest) asjaoludest lähtuvalt väga suur (vt käesoleva otsuse p 45). Üldjuhul aga tuleb kasküsimusele keelueksimusse puutuvalt selgelt „jaa“ või „ei“ vastata. Sealjuures tuleb sellegi otsustuse juures pöörata vajadusel tähelepanu KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reoprintsiibile: kui ei ole võimalik üheselt öelda, et süüdistatav keelueksimuses ei olnud, tuleb lähtuda süüdistatava jaoks soodsamast võimalusest ehk keelueksimust on vaja jaatada. 42. Eelnevast nähtuvalt viitas maakohus keelueksimusega seoses sellele, et Mimosa Hostilise / Mimosa Tenuiflora on Ravimiameti kodulehel ravimtaimena kirjas. Kriminaalkolleegium nõustub, et see tõik võib tekitada inimeses arvamuse, et niisuguse taime käitlemine ei ole Eestis 11

(13)keelatud. Ka on ringkonnakohtu meelest ses osas oluline, et maakohtu tuvastatu kohaselt ei soovinud M. Skatškov taimepuru edasi anda (müüa) ega isegi mitte sellega endal narkojoovet tekitada. Niisamuti tuleb pöörata tähelepanu sellele, et maakohtu hinnangul saanuks taimepurust tekitada narkojoobe 15 inimesele ehk narkoaine hulk taimepurus oli võrdlemisi väike (käideldud narkootilise aine tagasihoidliku koguse pinnalt on Riigikohus – koostoimes muude asjaoludega – leidnud suisa seda, et inimene polnud mitte üksnes keelueksimuses, vaid see eksimus oli tema jaoks suisa vältimatu: vt kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-21-7336/33). Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et pole võimalik välistada, et M. Skatškovi hinnangul oli sellise taimepuru tellimine lubatav – ja et seda ei saa välistada, tulebki KrMS § 7 lg 3 kohaselt öelda, et M. Skatškov oli keelueksimuses

§ 39lg 1 mõttes.

  1. Keelueksimus on üldjuhul välditav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-217336/33, p 15) – ehk kehtib põhimõte, mille kohaselt seaduse mittetundmine vastutusest ei vabasta. Kriminaalkolleegium soostub maakohtuga, et nii oli see ka praegu: M. Skatškov oleks saanud sellest eksimusest hoiduda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu öeldut üle korrata: vt kokkuvõtvalt käesoleva otsuse p
  3. Niisiis on M. Skatškovi süüdi tunnistamine suures koguses uimastite ebaseaduslikus käitlemises

§ 184lg 1 järgi korrektne.

45. Et aga ringkonnakohtu hinnangul oli M. Skatškov keelueksimuses, aktualiseerub karistuse mõistmisel küsimus

§ 39lg 2 ja § 60 kohaldamisest.

Riigikohus on leidnud, et piiratud süüdivuse tuvastamisel või teo katsestaadiumisse jäämise korral peab kohus alati kaaluma, kas ta rakendab seaduses ette nähtud võimalust lähtuda tavalisest leebemast karistusraamist või mitte (kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-22-09, p 7; otsus nr 1-20-6745/88, p 58 ja otsus nr 3-1-1-7016, p 13). Ringkonnakohtu meelest tuleb samamoodi toimida välditava keelueksimuse korral:

§ 60

kohaldamist on vaja kaaluda ehk sellest sättest ei saa vaikimisi mööda minna (ja lähtuda tavalisest karistusraamist). Riigikohtu meelest tuleb piiratud süüdivuse korral lähtuda reeglina

§ 60

pärasest karistusraamist – karistus tuleb süüdivuse piiratusest hoolimata mõista eriosas ette nähtud sanktsiooniraami piires ennekõike siis, kui on tuvastatud toimija süüd oluliselt suurendavad asjaolud (kriminaalkolleegiumi otsus nr 1-20-6745/88, p 59). Ka kuriteokatse puhul on Riigikohus pidanud

§ 60

kohaldamata jätmist põhjendatuks sellistel juhtudel, mis saab ringkonnakohtu meelest paigutada n-ö suure süü ühisnimetaja alla (kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-70-16, p-d 14–15). Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ka välditava keelueksimuse korral saab leebema karistusraami jätta kohaldamata siis, kui süü on (muidu) suur. 46. Maakohus tõi välja mitmed asjaolud, mis viitavad M. Skatškovi süü väiksusele (vt käesoleva otsuse p 20) ja karistas M. Skatškovi minimaalse vangistusega. Ringkonnakohus soostub maakohtuga siingi – M. Skatškovi süü on vähene. Lisaks maakohtu märgitule on vaja arvesse võtta sedagi, et käesoleva otsuse p-s 42 välja toodud M. Skatškovi keelueksimuses olemist põhistavad asjaolud on niisugused, mis võimaldavad öelda, et M. Skatškovil polnud oma teo keelatuse mõistmine kuigivõrd lihtne. Samuti tuleb öelda, et M. Skatškov ei saavutanud tegelikku võimu taimepuru üle ehk reaalselt ei olnudki tal võimalik rahvatervist (sh omaenda tervist) ohustama hakata. Seda silmas pidades tuleb M. Skatškovile mõista

§ 39

lg-st ja §-st 60 lähtuvalt mitte 1–10 aastane, vaid 30 päeva (

§ 60

lg 3 ja § 45 lg 1) kuni 6 aasta ja 8 kuu pikkune (

§ 60lg 2) vangistus.

Pidades silmas arvukaid maakohtu välja toodud ja ringkonnakohtu enda eelnevalt nimetatud süüd vähendavaid asjaolusid, peab kohtukolleegium M. Skatškovi süüle vastavaks 4 kuu pikkust vangistust. Sellest lähtuvalt tuleb 1 aasta pikkuse vangistuse mõistmist pidada KrMS § 338 p 4 päraseks karistuse kohaldamist puudutavaks materiaalõiguse väärrakendamiseks ja maakohtu otsus tuleb karistuse osas tühistada. See 4 kuu pikkune vangistus jääb 1 aastast katseaega 12

(13)kohaldades

§ 73lg 1 alusel täitmisele pööramata, kuivõrd M.

Skatškovist ei lähtu märkimisväärset uute kuritegude toimepanemise ohtu. Katseaja algust tuleb

§ 78lg 1 kohaselt arvestada maakohtu poolt paika pandud ajast, st 24.

jaanuarist

  2. Iseenesest ei vaidlustata M. Skatškovilt välja mõistetud menetluskulusid, kuid siiski peab ringkonnakohus vajalikuks teha KrMS § 191 lg 3 alusel menetluskulude osas uue otsustuse. Nimelt on kõrgeima kohtu praktikas selgitatud, et sundraha väljamõistmisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. novembri 2010 otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 28). Kuna M. Skatškovi suhtes tegi maakohus kohtuotsuse
  4. aastal, tulnuks temalt sundraha väljamõistmisel lähtuda
  5. aasta kuupalga alammäärast, mitte sellest väiksemast
  6. aasta kuupalga alammäärast, nagu tegi maakohus. Sundraha suurust ei saanud maakohus vähendada ega jätta
  7. aasta ja
  8. aasta kuupalgast lähtuvate sundraha suuruste vahet riigi kanda ka KrMS § 180 lg 11 alusel, kuna nimetatud säte puudutab vaid määratud kaitsjale määratud tasu ja kulu, mitte sundraha. Niisiis tühistab ringkonnakohus KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu maakohtu otsuse M. Skatškovilt välja mõistetud sundraha osas ja mõistab temalt välja sundraha 1812,50 eurot.
  9. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  10. jaanuari 2023 otsuse osaliselt, s.o puutuvalt karistusse ja sundraha suurusse ning teeb ses osas uue otsuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooni jätab ringkonnakohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.