lg 1 järgi vangistusega 8 kuud.
lg 1 alusel arvati mõistetud vangistusest maha eelvangistuses viibitud 1 päev ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 kuud 29 päeva.
lg 1 ja 3 alusel ei pöörata karistust täitmisele kui isik ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algus 05.02.2021 ning lõpp 04.08.
Süüdi tunnistada Indrek Jõe
2.
lg 1 alusel arvata Indrek Jõe karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 22.08.2023 kuni 23.08.2023, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks ärakandmata karistuseks mõista 1 (üks) aasta 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud 1 (ühe) aasta 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus ehk 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd. 1 1-23-5787 4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumise päevast. 5. Võttes aluseks
lg 4 on Indrek Jõe kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 8 alusel kohustada Indrek Jõed käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. 7.
lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (PEth, ehk fosfatidüületanooli määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk PEth näit suurem kui 50 ng/ml, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 9 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema mitte suurem, kui 50 ng/ml. 8. Määrata Indrek Jõe käitumiskontrolli ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 9.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 02.11.
lg 1 järgi Harju Maakohtu poolt, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult 22.08.2023 kella 22.23 ajal Harjumaal Lääne-Harju vallas Paldiskis Rae 54 juures suunaga Põhja tn poole mootorsõidukit xxxx reg-nr xxxx olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,95 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,86 mg/l). Sellise tegevusega rikkus Indrek Jõe Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Indrek Jõe toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi puudub. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht: Indrek Jõe, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatava karistuseks
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 1 kuu, millest arvatakse
lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud 2 päeva.
alusel asendatakse mõistetud vangistus 388 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määratakse 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Indrek Jõe kohustatud järgima
Samuti määratakse Indrek Jõele
lg 4 alusel lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja alguset ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi 3 1-23-5787 liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (PEth, ehk fosfatidüületanooli määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk PEth näit suurem kui 50 ng/ml, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 9 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk vereanalüüsi PEth veremarkeri näit ei tohi ületada 50 ng/ml. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema mitte suurem, kui 50 ng/ml. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud järgnevalt: sundraha 1,5 palga alammääras, s.o summas 1087,50 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest 148,80 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud menetluskulud Indrek Jõel tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõtust kohtuistungil on süüdistatav loobunud. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Indrek Jõe tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tuvastas, et kokkuleppes välja toodud menetluskulude suurus vastab kriminaaltoimikule ning peab põhjendatuks lähtuda kokkuleppes tehtud menetluskulude jaotuse ettepanekust. Tulenevalt kokkuleppest kuuluvad süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ositi tasumisele igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 311-313 ning §-st 318. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.