9. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Harju Maakohtu menetluses on A (hageja I) ja B (hageja II) hagiavaldus Y (kostja) vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamiseks. 2.
lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes
5.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 2/3 6.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7. Hagejad on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejad on tasunud riigilõivu 420 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1188 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 1608 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine on põhjendatud (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 ). Hagihind on 3500 eurot ning seaduse kohaselt tuli tasuda riigilõivu 420 eurot. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja mahtu ning keerukust, on klientidega konsulteerimiseks, materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks põhjendatud ajakulu kokku 4 tundi. Hagiavaldus on 3,5-leheküljeline ning kohus arvestab, et keskmiselt võtab sellises mahus hagi koostamine 3 tundi. Tsiviilasja asjaolud ei ole keerulised ning ei nõua põhjalikku juriidilist analüüsi. Asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad. Eeltoodu asjaoludel ei kulu klientidega suhtlemiseks ja materjalidega tutvumiseks üle 1 tunni. Menetluskulude nimekirja koostamiseks arvestab kohus 0,25 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot käibemaksuta, 144 eurot käibemaksuga) on põhjendatud ning kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Seega on hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud 4,25 tunni ulatuses, 612 euro ulatuses (144 x 4,25 = 612, sh käibemaks). Hagejad taotlevad käibemaksu hüvitamist. Hagejate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kokku 1032 euro ulatuses (612 + 420 = 1032). 8.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.