Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 4,8, § 213 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta, vabanes 19.06.2009.a.; 09.02.2011.a. Harju Maakohtu otsusega
lg.2 p.7,8,9 ja 202 lg.2 p.1 järgi vangistusega 3 aastat, mida kannab alates 08.10.2009.a. - süüdistuses. Süüdistus S.V’ut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult pulbri massiga 4,05 g, mis sisaldab 18% amfetamiinsulfaati, ehk 0,54 g puhast amfetamiini; pulbri massiga 1,56 g, mis sisaldab 9,3% fentanüüli, ehk 0,15 g puhast fentanüüli, s.o narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis S.V endaga kaasas, kuni tema kinnipidamiseni politseitöötajate poolt 01.08.2009.a kl 23.30 Tallinnas, Akadeemia tee 48 asuva ühiselamu juures, mil tal see leiti ja võeti ära. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud
12.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo, varem toime pannud narkootilise aine käitlemise kinnipidamiskohas, pani S.V toime
Süüdistatav S.V kohtuistungil seletas, et ta tarvitas narkootikume – amfetamiini. Pärast vanglast vabanemist hakkas S.V tarvitama amfetamiini 2-3 korda nädalas 0,5 grammi ööpäevas. Amfetamiini tarvitas S.V erineval moel – kas nina kaudu või veenisiseselt. Enda tarbeks omandas S.V amfetamiini erinevatelt isikutelt. Ütluste kohaselt sai ta fentanüüli ühelt isikult edasiandmiseks teisele isikule. Vahendamise eest pidi ta saama tasu – 1000 krooni. Edasiandmiseks mõeldud pakk pulbriga asus vöökotis. S.V teadis, et tegemist on narkootikumiga, aga ei teadnud, mis ainega täpselt ning kui suures koguses. Enne politsei poolt kinnipidamist hoidis S.V ainet enda käes umbes viis päeva, kuid ei jõudnud pakki edasi anda, kuna politsei pidas teda 01.08.2009.a Akadeemia teel kinni. Kinnipidamisel temalt äravõetud sularahast oli 3000 krooni tema ema raha ning ülejäänud tema enda oma. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja kontrollinud kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale. On tuvastatud, et süüdistatav S.V omandas, valdas edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet, olles isik, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemise kinnipidamiskohas. Antud asjaolud on tõendatud eelkõige Pärnu Maakohtu 21.01.2008.a kohtuotsusega 1-08-439 (tl 139), millest nähtub, et S.V omandas 08.02.2007.a kinnipeetuna ja Murru Vanglas karistust kandes kohtueelses menetluses kindlakstegemata asjaoludel amfetamiini, mis kuulub Sotsiaalministeeriumi 18.05.2005.a määruse nr 73 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on vastavalt Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 keelatud ja tarvitas seda sama arsti ettekirjutuseta. Oma sellise tegevusega pani S.V toime
S.V on otsusega ka nimetatud kuriteos süüdi tunnistatud ja teda on karistatud 2-kuulise vangistusega. Tema selline tegevus annab käesolevale teole korduvuse
Kinnipidamisprotokolli (tl 145) kohaselt peeti S.V 01.08.2009.a kl 23.30
lg 2 p 2 järgi kahtlustavana kinni ja tema musta värvi vöökotist leiti 1 minigrip kilekott, milles oli omakorda minigrip kilekott tundmatu valget värvi pulbrilise ainega; samuti leiti musta värvi vöökotist 1 minigrip kilekott, milles oli beežikat värvi tundmatu pulbriline aine, musta värvi rahakotist leiti sularaha 6 x 500 krooni, 3 x 100 krooni, 3 x 25 krooni, 2 x 10 krooni, 1 x 5 krooni, 2 x 2 krooni. Nimetatud esemed võeti kinnipidamise käigus S.V-lt ära. S.V kõhukotist leitud minigripid narkootilise ainega ning sularaha on asitõenditena vaadeldud ja kirjeldatud (vaatlusprotokollid tl 121-123). Tunnistaja Tatjana S.V (süüdistatava ema) kinnitas, et 3000 krooni kuulus talle ja tema andis selle raha pojale kommunaalteenuste arve maksmiseks, poeg ise ei töötanud. Et süüdistatava S.V kinnipidamise käigus ära võetud kaks minigrip kilekotti sisaldasid narkootilisi aineid, on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-75409/3114 (tl 125), mille eksperdiarvamuse kohaselt valge pulbriline aine massiga 4,05 g sisaldas 18% amfetamiinsulfaati ehk 0,54 g puhast amfetamiini; ning beež pulbriline aine massiga 1,56 g ja sisaldas 9,3% fentanüüli ehk 0,15 g puhast fentanüüli. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav S.V käitles (omandas, valdas) narkootilisi aineid kuni 01.08.2009.a, mil need temalt kinnipidamise käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. S.V kinnipidamise käigus 01.08.2009.a leiti ja võeti ära 4,05 g amfetamiini sisaldava pulbriga (puhtal kujul 0,54 g ehk 540mg amfetamiini) ja 1,56 g fentanüüli (puhtal kujul 0,15 g ehk 150mg fentanüüli). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg (so 0,13 g) (Terminology and Information on Drugs, NY 1998, United Nations International Drug Control Programme, United Nations Office on Drugs and Crime, Ecstasy and Amphetamines Global Survey 2003 UNODC, NY 2003). Seega piisab 10 inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (=1,3g) amfetamiinist. S.V käitles amfetamiini koguses (0,54 g = 540 mg), millest piisab toime tekitamiseks 30-100 isikule. Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,20 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (O H.D , The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). S.V käitles fentanüüli koguses (0,15 g = 150 mg), millest piisab narkojoobe tekitamiseks 750-3000 isikule. Lähtudes eeltoodust on täidetud
Kohus leiab, et süüdistatav S.V on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud: S.V teadis, et ta käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Süüdistatav käitles narkootilisi aineid omakasu motiivil. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava teod olid õigusvastased ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et on tõendatud S.V poolt
lg 2 p 2 järgi kuriteo toimepanemine ning süüdistatav tuleb süüdi mõista
lg.2 p.2 järgi, so narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamise, edasiandmise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemise kinnipidamiskohas. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine omakasu motiivil, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida S.V kohtuistungil korduvalt avaldas. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises ulatuses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuriteoga ning S.V’ut on ka varem karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning ta ei ole järeldusi teinud. S.V’ut on hulgaliselt karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest, narkootikumide tarvitamise eest ja igat liiki varguste eest. Kohus asub seisukohale, et S.V’u poolt selline järjepidev õigusvastane käitumine iseloomustab S.V’ut kui isikut, kes ei ole võimeline seaduskuulekalt elama: olles korduvalt kandnud reaalset karistust ja järjekordselt kahtlustatavana kuritegudes ülekuulatud, ei ole S.V järeldusi teinud ja jätkab uute kuritegude toimepanemist, seega vangistuse mõistmine on põhjendatud. Prokuröri viide karistuse taotlemisel Harju Maakohtu kahele otsusele on ühekülgne. Prokurör ei ole karistuse taotlemisel arvestanud, et S.V puhul ei ole tegemist isikuga, kes on varem karistatud
12.peatükiis sätestatud kuritegude toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel saab juhinduda Riigikohtu praktikast ning Riigikohtu lahenditest nr.3-1-1-18-08 ja 3-1-1-4408 selgub, et 9-aastane vangistus on mõistetud isikutele
lg.21 sätestatud kuriteo toimepanemise eest (sanktsioon 6-20 a vangistust või eluaegne). Käesoleval juhul mõistab kohus karistuse
lg.2 järgi (sanktsioon 3-15 aastat vangistust) isikule, keda varem ei ole karistatud
12.peatükis loetletud kuritegude eest. Kui aga juhinduda prokuröri poolt pakutud arvutustest, st seada karistus sõltuvusse narkootilise aine kogusest, siis hulgalised jõustunud Harju Maakohtu kohtuotsused kinnitavad, et ka palju suuremate narkootiliste ainete koguste eest varem sama teo eest karistatud isikutele grupis toimepandu eest on mõistetud väiksemaid karistusi (näiteks otsused nr. 1-11-1267, 1-10-15823, 1-10-5643, 1-10-13994; 1-11-4496, 1-11-4401, 1-11-2735, 1-111217, 1-1016116, 1-10-15823; 1-10-5643; 1-11-3275, 1-11-3273, 1-09-9059, 1-10-14887; 110-15032, 1-10-15301, 1-10-14998). Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kõrval arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kõik need asjaolud on iga konkreetse asja puhul individuaalsed. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning siseveendumusele tuginevalt ning leiab, et S.V-le tuleb toimepandud kuriteo eest mõista vangistus 6 aastat. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Kuivõrd liitkaristuse mõistab kohus
MS § 180 lg.3 kohaselt jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda: kohus jätab riigi kanda ekspertiisitasu, arvestades tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.V
lg.2 p.2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat.
lg.1 kohaselt lugeda käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega kaetuks Harju Maakohtu 09.02.2011.a. otsusega mõistetud kergem karistus ning liitkaristuseks S.V ’ule mõista 6 (kuus) aastat vangistust karistuse kandmise algusega 08.10.2009.a.
viibitud kaks päeva. Välja mõista S.V’ult riigituludesse menetluskulud: kaitsjatasu 141,90 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „S.V, 1-11-1795, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. S.V ’ult kinnipidamisel äravõetud sularahast summas 3404.-krooni, mis on kantud Põhja Prefektuuri tagatiskontole, tagastada S.V emale - Tatjana S.V’ule 3000.krooni (kehtiva kursi järgi 191,73 eurot), ülejäänud sularaha 404.-krooni (kehtiva kursi järgi 25,82 eurot)
Asitõendid: narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas ja minigrip kilekotid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 29.märtsil 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: Rahvakohtunikud:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.