← Eesti

2-23-132163/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 13. november 2023, Jõhvi 2-23-132163 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompr

§ 661lg 4).

RESOLUTSIOON 1.Kinnitada X (hageja), hageja seadusliku esindaja C ja Y (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.

  1. Y kohustub tasuma alaealisele lapsele X (isikukood: xxxxxxxxxxx) alates 01.09.2023 ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 200 eurot kuni X täisealiseks saamiseni. 1.
  2. Kui X viibib lapse isa Y juures, siis arvestatakse ööpäeva tasuks 7 eurot, mis arvestatakse igakuiselt makstavast elatisest maha. Hageja seaduslik esindaja C teostab eelmärgitud mahaarvamise iga kuu eelviimaseks kuupäevaks ning igakuine elatis tuleb kostjal tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks. 1.
  3. Kui pooltel tekivad erimeelsused elatise mahaarvamise osas, siis kehtib igakuise elatise summas 200 euro maksmise kohustus, mille tasumise tähtajaks on iga kuu viimane kuupäev. 1.
  4. Kostja kohustub igakuise elatise tasuma hageja seadusliku esindaja C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, märkides maksekorralduse selgitusse: „X elatis/mis kuu ja aasta eest“.
  5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
  6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1

(2)Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu elatise nõudes. 31.10.2023 edastas kohus pooltele kompromisslepingu projekti. 09.11.2023 ja 10.11.2023 esitasid pooled kohtule digiallkirjastatud kompromissi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-132163 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.