(23231700476)Xi (X) süüdistuses KarS § -de 199 lg 2 p 9 ja § 424 lg 2 järgi KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel. 2. X suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - jätta muutmata, kohtumääruse jõustumisel tühistada. 3.

(23231700476)X suhtes koostatud süüdistusakt üldmenetluses. Xit süüdistatakse selles, et tema 05.12.2022 kella 23.20 ajal Tallinnas xxx asuvas XXX AS-ile kuuluvas xxx teenindusjaamas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 10,33 liitrit diiselkütust miles Plus kogumaksumusega 20,03 eurot, tankides seda sõiduautosse BMW, reg-nr XXXXXX, ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Samuti tema 24.01.2023 kella 07.24 ajal Tallinnas xxx asuvas YYY AS-ile kuuluvas xxx teenindusjaamas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 100,76 liitrit diiselkütust kogumaksumusega 183,72 eurot, tankides seda sõiduautosse Volvo, millele olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid XXXXXX (varastatud) ja kanistrisse ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Samuti tema 24.01.2023 kella 09.16 ajal Tallinnas xxx asuvas YYYi AS-ile kuuluvas xxx teenindusjaamas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 24,71 liitrit diiselkütust kogumaksumusega 44,95 eurot, tankides seda sõiduautos Volvo, millele olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid XXXXXX (varastatud), olevatesse kanistritesse ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Samuti tema 24.01.2023 kella 09.20 ajal Tallinnas xxx asuvas XXX AS-ile kuuluvas xxx teenindusjaamas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 125,32 liitrit diiselkütust miles kogumaksumusega 227,96 eurot, tankides seda sõiduautos Volvo, millele olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid XXXXXX (varastatud), olevatesse kanistritesse ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Samuti tema 02.02.2023 kella 18.56 ajal Harjumaal xxx külas xxx asuvas YYY AS-ile kuuluvas xxx teenindusjaamas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 60,14 liitrit bensiini 95 kogumaksumusega 105,79 eurot, tankides seda sõiduautosse Citroen C5, millele olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid XXXXXX (varastatud), ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Samuti tema 02.02.2023 kella 19.19 ajal Tallinnas xxx asuvas YYY AS-ile kuuluvas xxx teenindusjaamas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 192,03 liitrit diiselkütust kogumaksumusega 337,78 eurot, tankides seda sõiduautos Citroen C5, millele olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid XXXXXX (varastatud), olevatesse kanistritesse ning lahkus tanklast kütuse eest tasumata. Samuti tema 05.02.2023 kella 18.40 ajal Harjumaal xxxx linnas xxx asuvas YYY AS-ile kuuluvas xxx teenindusjaamas võtt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 187,53 liitrit diiselkütust kogumaksumusega 329,87 eurot, tankides seda sõiduautos Citroen C5, millele olid paigaldatud sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid XXXXXX (varastatud), olevatesse kanistritesse ning lahkus tanklastkütus eest tasumata. Seega pani X oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Xit selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit olles joobeseisundis ja on selle eest karistatud Harju Maakohtu 24.04.2017 otsuse alusel, uuesti, s.o korduvalt juhtis 05.02.2023 kella 18.44 ajal Harjumaal Saue vallas xxx külas xxx juures mootorsõidukit Citroen C5 sellele mittekuuluvate registreerimismärkidega XXXXXX (õige reg-nr XXXXXX), olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 158T kohaselt tuvastati isiku uriinist ained: amfetamiin ja metamfetamiin). Selliselt rikkus X tahtlikult liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piiramäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 - Joobeseisundi liigid on: narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani X toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Harju Maakohtu 27.03.2023 kohtumäärusega anti süüdistatav X KarS § - de 199 lg 2 p 9 ja § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude süüdistuses kohtu alla. Kohus määras asja arutada avalikul kohtuistungil

1. aprillil 2023 algusega kell 12.
2. X suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. 13.04.2023 toimunud eelistungil, enne kohtuliku uurimise algust süüdistatava X kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe jäi kohtule esitatud, kaitseaktis avaldatud taotluse juurde ja nimelt välja nõuda Xi tervisetõendid selleks, et oleks võimalik määrata ekspertiis selgitamaks välja, kas Xi tervislik seisund võimaldab tal osaleda kohtuistungitel ja kanda vangistuslikku karistust. Kaitsja esitatud taotlusele ringkonnaprokurör Eve Soostar vastu ei vaielnud, märkides, et tema usaldab kaitsja esitatud informatsiooni süüdistatava terviseandmete kohta ja nõustub süüdistatava osas viimase terviseekspertiisi teostamise vajadusega. 09.05.2023.a süüdistatava X kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe kinnitas kohtule esitatud taotlusega, et nad paluvad KrMS § 105 lg 1 ja § 225 tulenevalt kohtult süüdistatava suhtes kohtuarstliku ekspertiisi määramist, esitades eksperdile küsimused selle kohta, kas X põeb parandamatult rasket haigust, kas viimane on võimeline kandma vanglakaristust kinnipidamisasutuses, kas X on võimeline osalema kohtuistungil? 10.05.2023 kohtu eelistungil prokurör toetas süüdistatava X kaitsja esitatud taotluse rahuldamist, asudes seisukohale, et esitatud taotlus on põhjendatud ja asjakohane. 22.05.2023 kohus määras süüdistatava X suhtes teostada isiku kohtuarstlik ekspertiis tuvastamaks süüdistatava terviseseisundi olukord. Eksperdile esitati järgmised küsimused: Kas süüdistatav X põeb parandamatult rasket haigust? Kas X oma tervisliku seisundi tõttu on käesoleval ajal võimeline osalema kriminaalasja arutamisel kohtus? Kui Xi kohtuistungil osalemine on võimalik, siis kas tema terviseseisundist tulenevalt on vajalik võtta kohtuistungi korraldamisel arvesse täiendavaid meetmeid (nt piirata kohtuistungi ajalist kestust, teha vaheaegu vms)? Kas X on võimeline kandma vanglakaristust kinnipidamiskohas? Ekspertide kästutusse anti kohtutoimik nr 1-23-1828 ja kriminaalasja nr 23231700476 materjalid, mis asusid Põhja Ringkonnaprokuratuuris, ekspertidele anti õigus tutvuda raviasutuses Xit puudutavate ravidokumentidega ning vajadusel võimalus kohtuda süüdistatava Xiga kinnipidamisasutuses. 29.06.2023 teavitas Tallinna vangla Harju Maakohut, et vahistatu Xi tervislikus seisundis on toimunud muutused ning isik on parandamatult raskelt haigestunud, nimelt on viimasel diagnoositud metastaatiline pahaloomuline kasvaja, mille prognoos elule on halb. Kinnipidamisasutus palus kohtul kaaluda võimalust vabastada vahistatu raske haigestumise tõttu vahi alt. Harju Maakohus 04.07.2023 toimunud korraldaval kohtuistungil süüdistatav X kinnitas, et tema tervislik seisund on väga halb, vabaduses olles saaks ta jätkata raviga. Süüdistatava kaitsja taotles X suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmist, millise taotlusega nõustus ka prokurör, märkides, et asjakohane on X suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada, asendades see tõkendiga – elukohast lahkumise keeld. 04.07.2023 kohus tühistas X suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise, asendades selle tõkendiga elukohast: Kooli 2-15, Rummu alevik, Harjumaa - lahkumise keeluga. 19.07.2023 laekus Harju Maakohtule kohtuarst – ekspert I. Drikkit X suhtes koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 23E-AOI0149, millise ekspertarvamuse kohaselt Xil on diagnoositud mao kaugearenenud pahaloomuline kasvaja, tegemist on kroonilise, progresseeruva iseloomuga haigusega ning seda, kui kauaks on vaja raviga võimalik haiguse edasist progresseerumist pidurdada, et ole võimalik etteulatuvalt prognoosida. X saab osaleda kohtuistungil, kuid tuleb arvestada võimalusega, et tema tervis võib mingitel hetkedel oluliselt halveneda. Xi osavõtt kohtuistungist peaks haiguse tõttu olema võimalikult lühiajaline. Kui X peaks kandma vanglakaristust kinnipidamiskohas, peab seal olema tagatud meditsiiniline järelevalve, terviseseisundile vastav režiim ning vajadusel arstiabi, tuleb arvestada võimalusega, et tema tervis võib mingitel hetkedel oluliselt halveneda. 30.10.2023.a. toimunud kohtuistungil, mil kohtulikku uurimist veel ei oldud alustatud ringkonnaprokurör juhtis tähelepanu sellele, et süüdistusakt X suhtes on koostatud 21.03.
3. Käesolevaks hetkeks on selgunud tõsiasi, et Xi tervislik seisund on oluliselt halvenenud, mistõttu siis kohtumenetluse vältel muutis kohus Xi tõkendit ning see omakorda tingis veel ka ekspertiisi määramise. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on tal diagnoositud kaugelearenenud mao pahaloomuline kasvaja ja tegemist on kroonilise progresseeruva iseloomuga haigusega ja, kuidas seda progresseerumist saaks pidada pole võimalik prognoosida. Samuti on ekspertiisiaktis kirjas, et X on võimeline kandma karistust kinnipidamiskohas, aga seal peab olema täidetud tema jaoks teatud tingimused ning peab arvestama sellega, et tema tervis võib veel mingil hetkel halveneda. Kõike seda arvestades jõudis prokurör järeldusele, et Xi puhul esineb menetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 6 tulenev alus, mis siis näeb ette kriminaalmenetluse lõpetamise juhul, kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. Taotlust esitades, prokurör märkis, et ekspertiisiaktist nähtub üheselt, et Xil esineb parandamatult raske haiguse ja, kuigi samas aktis on kirjas, et viimane on tegelikult suuteline kandma ka vanglakaristust teatud tingimustes, siis tulebki arvestada ka seda, et Xi poolt toimepandud teod on aset leidnud, mis tegelikult tema süüdi mõistmise korral tähendaks üsna tõenäoliselt seda, et isik peaks kandma reaalset vanglakaristust. Prokurör selgitas, et ekspertiisiaktiga tutvudes on ta veendunud, et Xis paigutamine reaalsesse vangistusse, ei kanna viimase puhul, s.t arvestades tema haigust ja tema tervislikku olukorda sellist eesmärki nagu seadus ette näeb, et millised eesmärgid on karistuse kandmisel. Märgitust tulenevalt prokurör selgitas, et X suhtes menetluse jätkamine ei ole otstarbekohane ja, kui süüdistatav või tema kaitsja ei taotle jätkuvalt kriminaalasja kohtumenetlust, tuleks X suhtes alustatud kriminaalmenetlus lõpetada. Süüdistatav X kaitsja nõustus prokuröri esitatud taotlusega, märkides, et tegelikkuses on ta kaitsealune oma süüd tunnistanud, selgitades, et Xi raskused algasid käesoleva aasta kevadel, kui lahkus elust ta abikaasa, mistõttu ta vajas raha – toimusid vargused. X tervis hakkas halvenema, käesoleval hetkel on viimasel raske diagnoos ning sellega ei ole võimalik vangistuses jätkata, sest ta ei saa seal ravi. Kohtu tähelepanu juhti teadmisele, et X on ravi jätkanud vabaduses, praegusel juhul on täiesti mõeldav KrMS § 199 lg 1 p 6 kohaldamine ja kõik tõendid on kogutud, ekspertarvamus olemas selle kohta, et X küll saab osaleda istungil, kuid tema tervis võib halveneda ja istungist osavõtt peaks olema võimalikult lühiajaline. Märgitust tulenevalt taotles ka kaitsja X suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Süüdistatav X kinnitas, et temale on arusaadav, mida prokurör taotles ja ta nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohtumääruse motiivid: KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et X osas on osa märgitud tingimustest täidetud. KrMS § 199 lg 1 p 6 sätestab, et kriminaalmenetlust ei alustata, kui kahtlustatav või süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma. KrMS § 262 p 3 kohaselt võib eelistungil kohtunik teha määruse kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2-6 loetletud juhtudel. Kohus leiab, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Eve Soostar taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetlus süüdistatava X suhtes kriminaalasjas nr 1-23-1828

(23231700476)tema süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 424 lg 2 järgi kuulub eelistungil määrusega KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel kriminaalmenetlust välistava asjaolu tõttu lõpetamisele, sest viimase suhtes läbi viidud isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus on tuvastamist leidnud fakt, et käesoleval hetkel X suudab küll lühiajaliselt kohtuistungil osaleda, kuid temal on diagnoositud mao kaugele arenenud pahaloomuline kasvaja, milline on krooniline, progresseeruv haigus ning, kas haiguse edasist progresseerumist on võimalik pidurdada ei ole võimalik etteulatuvalt prognoosida. Samuti on kohtule teada, et kui X peaks kandma vanglakaristust kinnipidamiskohas, peab seal olema tagatud meditsiiniline järelevalve, terviseseisundile vastav režiim ning vajadusel arstiabi ning arvestada tuleb võimalusega, et viimase tervis võib mingitel hetkedel oluliselt halveneda. Kohus loeb süüdistatava suhtes teostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastatut piisavaks väitmaks, et süüdistatav X on tema suhtes alustatud kriminaalmenetluse kestel parandamatult raskelt haigestunud KrMS § 199 lg 1 p 6 tähenduses, et viimase suhtes kriminaalmenetluse jätkamine oleks asjakohatu. Xit süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises, milliste toimepanemiste eest on seadusandja ette näinud järgmised sanktsioonid: varguse eest nii rahalise karistuse kui ka vangistuse ja korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistuse. Tähelepanuta ei saa jätta teadmist, et Xit süüdistatakse kuritegude toimepanemises, mis on aset leidnud temale varasemalt kohtu poolt määratud katseaja kestel, millise asjaolu esinemine tingib seda, et viimasele võimalik mõistetav karistust võiks olla üksnes reaalne vangistus, mida süüdistatav ilmselgelt oma väga raske haiguse esinemise tõttu kanda ei suudaks. Samuti ei jäta kohus tähelepanuta juba kinnipidamisasutuse poolt tehtud tähelepanekut selles osas, et Xi tervis kinnipidamisasutuses olles halvenes pidevalt, millisest tulenevalt teeb kohus ühese järelduse selle kohta, et kinnipidamisasutusel puudusid/puuduvad piisavad võimalused raskelt haigestunud sh eriravi vajavate vahistatute sh karistust kandvate isikute tervise, raviks ja toetuseks. Riigikohus lahendis nr 1-16-10503 p 40 on juhtinud tähelepanu sellele, et seadusandja on jätnud kohtule KrMS § 199 lg 1 p-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluse kohaldamiseks avara kaalutlusruumi. Ühest küljest põhistab sellist järeldust tõdemus, et kehtiva seaduse järgi pole vaja tuvastada süüdistatava kriminaalmenetluses osalemise absoluutset võimatust. Teisalt on oluline, et eeskätt tuleb kindlaks teha kriminaalmenetluses osalemise, kuid mitte karistuse kandmise võimatus. KarS § 79 lg-te 1 ja 2 kohaselt on lubatav ka üksnes karistusest või selle kandmisest vabastamine nende isikute puhul, kes põevad parandamatult rasket haigust või kes on kuriteo toime pannud süüdivana, kuid jäänud enne või pärast kohtuotsuse tegemist vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui neil on tekkinud muu raske psüühikahäire ja nad pole võimelised aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kuigi KrMS § 199 lg 1 p-s 6 nimetatakse menetluse lõpetamise eeldustena mõlemat, s.o nii menetluses osalemise kui ka karistuse kandmise võimatust, on esmane tähendus sellel, kas süüdistatav saab kriminaalmenetlusest osa võtta. Kui tehakse kindlaks süüdistatava parandamatu haigestumine ja see, et isik ei saa enda terviseseisundi tõttu kriminaalmenetluses osaleda, ning ta pole nõustunud kriminaalasja arutamisega tema osavõtuta, pole edasi vajalik ega võimalik analüüsida veel seda, kas ta saab kanda karistust. Käesoleval hetkel on kohtule teada, et X on võimeline osalema menetlustoimingutel, kuid seda lühiajaliselt ja kohus peab iga hetk arvestama sellega, et isiku tervislik seisund võib muutuda halvemuse poole. Eelpool viidatud Riigikohtu lahendis on märgitud, et KrMS § 95 lg 1 kohaselt on ekspert isik, kes rakendab kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. KrMS § 106 lg 4 p 1 järgi ei ole lubatud eksperdile õiguslikke küsimusi esitada. Ekspert on KrMS § 199 lg 1 p-s 6 märgitud asjaolude tuvastamiseks määratud kohtuarstliku ekspertiisi raames pädev hindama ekspertiisialuse terviseseisundit ehk seda, kas isik on parandamatult haigestunud, ning kirjeldama, kuidas see haigus võib mõjutada kriminaalmenetluses osalemist ja/või karistuse kandmist. Kas isiku terviseseisund ja sellest lähtuvad võimalikud riskid õigustavad kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel, peab lõppastmes otsustama kohus. Kohtule on teada, et süüdistatav X on kriminaalmenetluse kestel raskelt haigestunud, märgitus on kohus veendunud sest, et on süüdistatavat näinud kohtueelistungitel nii videosilla vahendusel kui ka selliselt, et süüdistatav on kohtu kutsel ise kohtuse ilmunud. Võttes arvesse teadmist, et X põeb progresseeruvat rasket haigust – viimasel esineb mao kaugelearenenud pahaloomuline kasvaja, milline haigus on krooniline, progresseeruv, ekspertide sõnul progresseerumise pidurdumist ei ole võimaik prognoosida, siis kohtu hinnangul märgitud asjaolu esinemine välistab kriminaalmenetluse jätkamise viimasele esitatud süüdistustes, süüdistatava suhtes menetlustoimingute teostamise jätkamise, õigeks – või süüdi mõistmise sh võimaliku karistuse mõistmise s.t kohaldamise või mittekohaldamise sh karistusest vabastamise. KrMS § 183 lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Märgitust tulenevalt jätab kohus käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud riigi kanda, tuues kulude detailsed suurused välja kohtumääruse resolutsioonis. Samuti peab kohus võtma seisukoha käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas. Seoses sellega, et menetlusosalised ei ole teinud kohtule ettepanekut, kuidas kriminaalasjas olevate asitõenditega toimetada, siis võtab kohus asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete osas seisukoha alljärgnevalt: