) § 296 alusel, mille käigus oli tuvastatud, et A õlitehase ehitusobjektil (E P AS reg.nr. xxx), aadressil xxx, teostab töid Valgevene kodanik Robert Mikelis (ik 37407260139), kellel on
alusel lühiajalise töötamise registreerimise kohustus Politsei-ja Piirivalveametis. Välismaalane teostas tööd ettevõttes OÜ T G (reg.nr. xxx). Valgevene kodanik Robert Mikelis viibib Eesti Vabariigis Valgevene passi nr xxx (kehtivusega 11.01.2017 kuni 11.01.2027) ja Poola elamisloa nr xxx (kehtivusega 27.07.2021 kuni 27.07.2031) alusel. Maksu-ja Tolliameti töötamise registri andmete järgi ei ole välismaalane registreeritud töötamisregistris.
lg 2 sätestab, et Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei-ja Pirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Järelevalve teostamise ajal ei olnud Robert Mikelise lähiajaline töötamine Politsei-ja Piirivalveametis nõuetekohaselt registreeritud. Seega töötas Robert Mikelis seadusliku aluseta ettevõttes OÜ T G alates 18.04.2023 kuni 18.04.2023. Robert Mikelis rikkus välismaalaste seaduse §-s 104 lg 2 sätestatud keeldu ja pani toime välismaalaste seaduse §-s 304 ettenähtud väärteo. Antud väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, Töötamise registri väljavõttega, objekti uksekaardi (sisenemised-väljumised) logi väljavõttega, uksekaardi sisenemiste ja väljumiste väljavõttega. 2
g 2 nõuete rikkumise tuvastamise ja karistamise osas
alusel, lõpetada Robert Mikelis suhtes väärteoasja menetlus ning jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kaebuse esitaja palub arutada asja kirjalikus menetluses, kuna menetlusalune isik on Eestis lahkunud ning temast mitteolenevatel põhjustel ei ole Eestisse naasmine õiguslikult võimalik. Käesolev kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et 20.04.2023 otsus on ebaseaduslik VS § 104 lg 2 nõuete rikkumise tuvastamise ja karistamise osas VS § 304 alusel. Kaitsja on seisukohal, et puudub vaidlus selles, et 18.04.2023 viibis Valgevene kodanik Robert Mikelis, kellel on Poola elamisluba kehtivusega 27.07.2021-27.07.2031, A õlitehase ehitusobjektil aadressil xxx ning talle oli ka väljastatud objektile juurdepääsuluba. Kaitsja ei nõustu 20.04.2023 otsuses märgituga, kuivõrd 20.04.2023 otsuses nimetatud tõenditega ei ole väärteo toimepanemine tõendatud. Otsuses märgitud tõendid - objekti uksekaardi logi väljavõte ning uksekaardi sisenemiste ja väljumiste väljavõte – on tõenäoliselt üks ja sama dokument ning sellest nähtub objekti juurdepääsukaardi kasutamine. Kaitsja rõhutas, et juurdepääsuloa olemasolu ja juurdepääsu kaardi kasutamine ei ole samastatav töötamisega. Lisaks tuleb märkida, et uksekaardi logi väljavõtte kohaselt on isik viibinud objektil neljal päeval – 03.03.2023 16 minutit, 21.03.2023 kokku 1 tund 24 minutit, 17.04.2023 1 tund 10 minutit ja 18.04.2023 4 tundi 10 minutit. Eelmärgitud lühikesed viibimised tõendavad kaebuse esitaja väiteid, et ta ei ole A õlitehase objektil töötanud, vaid üksnes viibinud tööfrondi ülevaatamise eesmärgil. Kaebuse esitaja ei tunnista ennast aga süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Kaebuse esitaja küll viibis A õlitehase ehitusobjektil aadressil xxx oleval ehitusobjektil, kuid ei teinud tööd. Ehitusobjektil viibis ta selleks, et tutvuda objekti, tulevaste tööde ja nende mahtudega. Ehitusobjektil konkreetse tööülesande täitmist ei ole isik väitnud ega kinnitanud ka ülekuulamise protokolli kohaselt. Kaebuse esitaja ütlustega on tõendamist leidnud, et 18.04.2023 viibis kaebuse esitaja objektil tööfrondi ülevaatamise eesmärgil, mitte töö tegemiseks. Kaitsja on seisukohal, et isiku objektil viibimist ei ole võimalik võrdsustada objektil töötamisega. Kuigi kohtuväline menetleja on seisukohal, et ehitusobjektil viibimine samastub seal töötamisega, ei ole ta seda väidet mingilgi moel õiguslikult põhistanud ega tõendanud. On tavaline, et enne tööle asumist tutvustatakse potentsiaalsetele uutele töötajatele tulevasi töötingimusi. Nii on tegutsetud ka käesoleval juhul. Kui kohtuväline menetleja soovib vastupidist väita, siis peab ta seda ka tõendama. 18.04.2023 objektil töötamine on kohtuvälise menetleja paljasõnaline oletus, kuna käesolevas väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid 18.04.2023 ehitusobjektil läbiviidud vaatluste ja muude menetluslike toimingute tegemise kohta – olukorda ei ole pildistatud, ühtegi tunnistajat ei ole küsitletud jne. Kõik tõendid, mis võiksid kinnitada kohtuvälise menetleja väiteid, on jäetud kogumata. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et tõendatud ei ole kaebuse esitajale etteheidetav väärtegu ehk et ta töötas 18.04.2023 A õlitehase ehitusobjektil omamata selleks vastavat registreeringut. Seega puudub Robert Mikelis käitumises temale ette heidetud väärteo koosseis. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule
alusel karistuseks määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses ehk 800 eurot põhjendamata ja tuleb tühistada. Lisaks märkis kaitsja kaebuses, et talle edastati pärast korduvaid taotlusi väärteoasja toimik digitaalsel kujul 03.05.2023, mis sisaldab peamiselt venekeelseid dokumente. Tulenevalt VTMS § 2 ja KrMS § 10 on väärteomenetluse keel eesti keel ning toimikus sisalduvad muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde. Viidates Viru Maakohtu 21.03.2018.a. kohtulahendile, mis jõustus 28.07.2018 kohtuasjas nr 4-175204, tuleb veel märkida, et välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korrakohase registreerimise eest kannab vastutust siiski tööandja, vaatamata asjaolule, et
lg 3 alusel võib välismaalane Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse (käesoleval juhul Poola Vabariigi ametiasutus) antud elamisloa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul.
lg 2 sätestab, et Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Väärteotoimikus on T G OÜ taotlus Robert Mikelisele läbipääsuõiguse omandamiseks A õlitehase ehitusobjektile ning objekti uksekaardi logi väljavõte ning uksekaardi sisenemiste ja väljumiste väljavõte, mis tõendavad T G OÜ ja Robert Mikelis vahelist seost töö tegemise eesmärgil. Ka kaebuse esitaja on seisukohal, et Robert Mikelis on viibinud A õlitehase ehitusobjektil tööfrondi ülevaatamise eesmärgil. PPA on seisukohal, et tööde mahuga tutvumist võib käsitleda ka töötamisena ning arvestades Robert Mikelise korduvat viibimist ehitusobjektil erinevatel ajaperioodidel kahe kuu jooksul ei ole eluliselt usutav pidev ja korduv tutvumine objektiga ilma konkreetsete tööülesannete sooritamiseta. Järelevalve teostamise ajal ei olnud Robert Mikelis´i lühiajaline töötamine Politsei- ja piirivalveametis nõuetekohaselt registreeritud. Vastavalt
on Eestis töötamine käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. Robert Mikelis viibis korduvalt A õlitehase ehitusobjektil ning tema tegevus Eestis eeldas tulu või muu varalise hüve saamist. Seega rikkus Robert Mikelis 18.04.2023 Eesti Vabariigis töötamise tingimusi pannes toime
rikkumise.
Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
sätestab vastutuse välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest. Menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik, Robert Mikelis, viibides ajutiselt Eestis 4
Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja taotlusega otsuse tühistamise osas ja märgib, et menetlusalusele isikule 20.04.2023 otsuse 2403,23,000239 koostamisel on arvestatud kõiki asjaolusid kogumis ning määratud karistus rahatrahv on määratud proportsionaalselt toime pandud
rikkumisega. II. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud Robert Mikelise kaitsja kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus menetluses. Nimetatud õigusnormi kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 133 kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku (KarS) §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Menetlusalusele isikule Robert Mikelisele heidetakse väärteo otsuse kohaselt ette seda, et tema, olles välismaalasena, töötas 18.04.2023 ettevõttes OÜ T G seadusliku aluseta ehk olles registreerimata Politsei-ja Piirivalveametis. Oma tegevusega rikkus Robert Mikelis
lg 2 nõudeid ja pani toime välismaalaste seaduse § 304 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Sellest tulenevalt on välismaalasest töötajal hoolsuskohustus kontrollida enne tööle asumist, et tal on õigus Eestis töötada. Muuhulgas tuleb kontrollida seda, kas tema tööandja on lühiajalise töötamise registreerinud.
Praeguses asjas puudub vaidlus selles, et Robert Mikelis on välismaalane, kellel on õigus viibida Eestis. Väärteoasja toimikus on Robert Mikelise passi nr xxx koopia (lk 24), millest nähtub, et ta on Valgevene kodanik. Pass on välja antud 11.01.2017 ja kehtib 10 aastat ehk kuni 11.01.2027. Lisaks on toimiku materjalides Poola Vabariigi elamisloa nr xxx koopia (lk 26), mis on välja antud 27.07.2021.
lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse (käesoleval juhul Poola Vabariigi ametiasutus) poolt antud elamisloa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Seega on kinnitust leitud, et Robert Mikelis on välismaalane, kes viibis Eesti Vabariigis seaduslikul alusel. Lisaks puudub vaidlust selles, et välismaalasel Robert Mikelisel puudus 18.04.2023 lühiajalise töötamise registreering ning et ta viibis sel päeval A õlitehase ehitusobjektil asukohaga xxx. Seda, et Robert Mikelis viibis 18.04.2023 A õlitehase ehitusobjektil kinnitab uksekaardi logi väljavõte (lk 34), millest nähtub, et Robert Mikelis viibis objektil 18.04.
§-s 304 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, rikkudes
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus on seisukohal, et Robert Mikelis pani talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult. R. Mikelis oli teadlik sellest, et tal puudub 18.04.2023 lühiajalise töötamise registreering ning selle puudumisel on tema töötamine keelatud. Sellest hoolimata asus ta 18.04.2023 töötama ehitusobjektil. Seega täitis Roberk Mikelis süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest jõuda järeldusele, et Robert Mikelise käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
§-s 304 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. 7
näeb Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab R. Mikelisele mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 148 trahviühikut ehk 592 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1-30 päeva. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud tunduvalt üle sanktsiooni keskmist määra. Menetlusaluse isiku käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ta ei tunnistanud oma süüd, pani
S § 56 sätestatud asjaolusid, s.h süü suurust aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et R. Mikelisele mõistetud karistus 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.