KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-2960 Tsiviilasi A.B.i hagi Z.P. vastu kingitud asja

) § 116 mõttes.

§ 118

lg 1 on sätestatud, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. 8. Erisätted kehtivad kinkelepingust taganemise osas.

§ 268

lg 1 on sätestatud, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda

§ 267punktides 1–3 ettenähtud juhtudel.

Hageja tugineb käesolevas menetluses

§ 267

p-le 1.

§ 267

p 1 kohaselt on kinkijal õigus lepingust taganemiseks, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. 9. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on

§-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab

§ 267

p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu

1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on varasemas praktikas märkinud veel seda, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15306, p 12).
2. Hageja oma hagis tugineb sellele, et kostja on kingisaajana oma käitumisega näidanud hageja kui kinkija vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb mh selles, et kostja palus viia hageja asjad elamust ära, osa hageja asju viis keldrisse ning teatas, et sõlmis kinnistu suhtes üürilepingu.
3. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kinkelepingust taganemise avalduse esitanud ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta on teada saanud taganemise õiguse tekkimisest ja kostja on hageja kinkelepingust taganemise avalduse kätte saanud, kuid pooled vaidlevad kas kinkelepingust taganemine on lubatav. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja suhtes käitunud sellisel viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks. 4 2-22-2960
4. Hinnates käesolevas asjas esitatud tõendeid ja konkreetse juhtumi asjaolusid, on kohus seisukohal, et kostja käitumine hageja suhtes ei ületanud seda eetilist piiri, mida võiks käsitleda jämeda tänamatusena. Käesolevas menetluses on küll 12.04.2023 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M.S.i ütlustega tõendatud, et kostja palus majast ära viia osad hagejale kuulunud asjad, s.o kontoritarbed, auguraua, arvuti klaviatuurid 2 tk, monitori ja printeri (tl 153 pöördel), kuid poolte selgituste kohaselt on ülejäänud kostja asjad jätkuvalt majas. Kostja selgituste kohaselt palus ta nimetatud hageja asjad majast ära viia põhjusel, et teha toast magamistuba, kus on olemas voodi ja kirjutuslaud. Kõik ülejäänud hageja asjad on jätkuvalt majas alles. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel on erinevatel ajahetkedel käinud läbirääkimised kokkulepete sõlmimiseks, s.h isikliku kasutusõiguse kustutamiseks (tl 82-85). Kohtu hinnangul ei saa kostjale ette heita soovi kinnistu suhtes tulevikus üürileping sõlmida, kuivõrd kostja on kohtule avaldanud, et tal on raske kinnistuga seotud igapäevaseid kulusid kanda ning poolte vahel olid käimas läbirääkimised isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kohtu hinnangul on usutav kostja väide, et peale läbirääkimiste nurjumisest teada saamist ta loobus üürilepingu sõlmimisest ning ta ei ole üürilepingut sõlminud. Vastupidist pole ka hageja käesolevas menetluses tõendanud. Kohtu hinnangul ei kvalifitseeru hageja hagiavalduses viidatud teod sellise jämeda tänamatusena, mis annaks aluse kinkelepingust taganemiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole pooltevahelisest kinkelepingust kehtivalt taganenud, sest taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud.
6. Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal ei olnud õigust 13.09.2017 sõlmitud kinkelepingust taganeda, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt tahteavalduste tegemist kinnistu tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks.
7. Kohus märgib, et käsitles ja arvestas poolte väiteid ja tõendeid käesoleval juhul otsuses ulatuses, milles see hagi eset ning poolte väidete sisu arvestades oli asja lahendamiseks õiguslikult oluline. Ülejäänud väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust ning kohus neid seetõttu otsuses ei käsitle. Menetluskulud
8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
9. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2023 otsuse RESOLUTSIOON:
10. Pärnu Maakohtu 05.05.2023 otsus jätta muutmata.
11. A.B.i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
12. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määrata. 5