2-23-14783 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova
- november 2023, Narva kohtumaja 2-23-14783 M G hagi U G vastu elatise vähendamise nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja M G (isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev Kostja U G (isikukood XXX, elukoha aadress XXX) Kostja seaduslik esindaja E M (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja Aivar Haava (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
- Kinnitada M G ja U G vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt: 1.
- Muuta Viru Maakohtu 20.11.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-
- 1.
- Vähendada 20.11.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-16251 M G lapse U G ülalpidamiseks määratud elatist ja määrata igakuiseks elatise summaks 200 eurot, kuid mitte vähem kui perehüvitiste seaduse § 50 lg-s 1 sätestatud elatisabi määr, hagiavalduse esitamise päevast, s.o alates 18.10.2023 kuni U G täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. 1.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Muuta alates
- oktoobrist
- a Viru Maakohtu
- novembri
- a otsusega nr 217-16251 M G U G ülalpidamiseks välja mõistetud elatise suurust.
- Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme
(3)päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. ASJAOLUD 1
(3)2-23-14783 Hageja esitas 18.10.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohus 20.11.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-16251 mõisteti M G välja elatise U G ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 235 eurot alates 31.10.2017 kuni U G täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse resolutsiooni punktist 3 tulenevalt igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesolevaks ajaks elatise suurus, mida hageja peab tasuma kostjale, moodustab 292 eurot. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi peaks hageja maksma kostjale elatist 260,33 eurot. Hageja majanduslik seisund ei võimalda tal maksta kostja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 260,33 eurot. Hageja kannab pikaajalist vanglakaristust. Hagejale ei ole vanglas töökoht tagatud. Hageja on võimeline tasuma elatist summas 150 eurot kuus. Kostja kirjalikus vastuses hagile leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostja on seisukohal, et kuna alates 01.01.2022 on muutunud õiguslik olukord ning miinimumelatise arvestamise kord, on elatise vähendamine põhjendatud. Samas puudub alus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumelatise määrani. Kostja teeb õigusrahu huvides hagejale ettepaneku lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, millega hageja kohustub maksma kostja ülalpidamiseks elatist alates hagi esitamise ajast kuni kostja täisealiseks saamiseni summas 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perehüvitiste seaduse § 50 lg-s 1 sätestatud elatisabi määr. Kostjale teadaolevalt on elatisabi suuruseks alates 01.01.2024 200 eurot kalendrikuus. Seega juhul, kui kostja nõustuks hageja taotlusega vähendada elatist kuni 150 euroni kuus, kaotaks kostja alates 01.01.2024 võimaluse saada elatisabi maksimaalses määras ning sellega saaks kahjustatud kostja toimetulek. Pooled esitasid 15.11.2023 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi kostja pakutud tingimustel. Pooled kinnitavad, et on teadlikud poolte kohtuliku kompromissi kinnitamise ja tsiviilkohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled paluvad kinnitada kompromiss, lõpetada menetlus tsiviilasjas ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled paluvad edasikaebamise õiguse lühendada kuni kolme päevani. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene 2
(3)2-23-14783 teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis ei ole kokkulepet menetluskulude osas. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Poolte taotlusel lühendab kohus edasikaebamise tähtaja kuni 3 päevani. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
(3)