lg 2 kohaselt täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud 2
lg 1² sätestatult.
lg 1² kohaselt täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Seoses sellega menetluse uuendamisega võlgnik saab olukorrasse, kui peatatud menetlus toob kaasa täitemenetluse jätkamist ja võlgniku sissetuleku, vara jne arestide uuendamist.
lg 1 kohaselt kui menetlus oli peatatud jäävad jõusse enne täitemenetluse peatamist tehtud toimingud. Kaebuse esitaja konto LHV Pangas oli arestitud täitemenetluse peatamise ajal. Seejuures tuleb nentida, et kohtutäitur teostas ka kaebuse esitaja sissetuleku (töötasu) aresti. LHV Panga kontole laekus üksnes kaebuse esitaja töötasu. Menetluse uuendamisel kohtutäitur ei hakanud selgitama välja kaebuse esitaja sissetulekud, mis viis sellele, et kaebuse esitajale tasutava töötasu oli kinnipeetud kohtutäituri poolt kaks korda: nii kontol olemasolevate rahavahendite kinnipidamisel kui ka sissetuleku(töötasu) arestimisel. Antud tegevuse tagajärjeks kaebuse esitaja kaotas igasuguse sissetuleku ja rahavahendid enda igapäevaste vajaduste tagamiseks.
lg 2 kohaselt täitemenetluse uuendamisel edastab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule vastava teabe, mis on arestimisakti täitmise jätkamise aluseks. On tõenäoline see, et juhul, kui peatatud täitemenetluses tehtud arestimisaktide kehtivust jäetakse, siis sellega halveneb võlgniku olukord. Kaebuse esitaja arvates antud olukorras on kohtutäitur kohustatud andma võlgnikule teada arestimisaktide täitmise jätkamise kohta. Varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et kohtutäitur saab
jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril üldjuhul teavet, millist liiki sissetulekuid võlgnik saab ja kas tal on ka nt ülalpeetavaid. Uuendades täitemenetlust ja jätkates varem tehtud arestide alusel rahavahendite võlgniku kontolt kinnipidamist on kohtutäitur kohustatud uuesti hindama mh võlgniku sissetulekut, võlgniku kasutusse peale sissetuleku ja kontode aresti jäävaid summasid. Kohtutäitur peab vältima, et võlgniku rahavahendid ja sissetulekud arestitakse selliselt, et igakuiselt toimub topeltkordne võlgniku rahavahendite kinnipidamine. Selles olukorras jätkates varem tehtud arestide täitmist peab kohtutäitur andma võlgnikule võimalust esitada andmed võlgniku majandusliku olukorra kohta selleks, et vältida situatsiooni, kui võlgnik jäetakse ilma elamiseks vajalike vahendita. Kohtutäitur ei teavitanud kaebuse esitajat enne menetluse peatamist tehtud arestide täitmise jätkamisest. Selle tõttu oli võlgnik jäetud ilma selleta, et ta saaks esitada avaldust oma majandusliku olukorda kohta. Tuleb nentida, et käesoleval juhul kaebuse esitaja kontole seatud aresti jätkamisega ja töötasu arestimisega on tekkinud olukord, kui kaebuse esitaja sissetulek on arestitud topeltkordselt. Topeltkordne aresti tulemusena kaebuse esitajal tema eluvajadusi tagamiseks.
1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lõike 3 mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Kaebuse esitaja esitab koos käesoleva kaebuse täiendusega manusena lisatud kaebuse esitaja töötasu arestimise arvestust mis nähtub järgmist: kaebuse esitaja konto arestimisega LHV Pangas ja tema sissetuleku (töötasu) arestimisega kaebajale jääb raha, mis on väiksem seadusega esitatud miinimumi. Kaebuse esitaja esitab koos käesoleva kaebuse täiendusega manusena lisatud kaebuse esitaja töötasu arestimise arvestust mis nähtub järgmist: kaebuse esitaja konto arestimisega LHV Pangas ja tema sissetuleku (töötasu) arestimisega kaebajale jääb raha, mis on väiksem seadusega esitatud miinimumi. Seoses sellega leiab kaebuse esitaja, et 24.05.2021.a kohtutäituri poolt kaebuse esitaja LHV Pangas konto tehtud aresti täitmise jätkamine ei ole seaduslik ega põhjendatud. Sellel põhjusel ei 3
Üksnes 24.05.2021 kohtutäituri tegevuse vaidlustamine ei too kaasa kohtutäituri 04.06.2021 otsuse tühistamist, mistõttu ei ole võlgniku esitatud kaebusega võlgniku taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebaja leiab 24.05.2021 kaebuses kohtutäiturile ja 10.06.2021 kaebuses kohtule, et kuivõrd võlgnik on 08.03.2021 kohtutäituri uuendamise otsuse peale esitanud kaebuse (tsiviilasi nr 2-216293) ning täitemenetluse uuendamise otsus ei jõustunud 08.03.2021, ei ole ükski täitetoiming alates 08.03.2021 kehtiv. Seadus ei sätesta kohtutäituri otsuse jõustumise korda. Üldjuhul kuulub kohtutäituri otsus täitmisele viivitamatult. Kohtutäitur võib
lg 2 p 1 alusel täitemenetluse peatada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise puhul, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Kohtutäitur peab ise hindama kaebuse perspektiivi ning täitemenetluse peatamise vajadust. Kohtutäitur ei ole pidanud võlgniku kaebuste alusel täitemenetlus peatamist põhjendatuks. Seetõttu ei ole kohtutäitur võlgniku poolt 08.03.2021 kohtutäitur uuendamise otsuse peale kaebuse esitamisel täitemenetlust peatanud. Võlgnik on teadlik, et täitemenetlused ei peatu kaebuse esitamisel automaatselt, vaid täitemenetluse peatamiseks on vajalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Eelnevat on kohus tsiviilasjas nr 2-21-6293 võlgnikule ka korduvalt selgitanud: „Kohus märgib, et on avaldajale varasemalt selgitanud, et seadusest ei tulene, et kohtutäituri otsuse või toimingu peale kaebuse esitamisel see ei jõustu või selle toime peatuks. Kohaseks abinõuks sellise otsuse või toimingu peatamiseks (ja seega sellise otsusega seotud uute rikkumiste ärahoidmiseks) on taotleda kohtult esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist.“ Tsiviilasjas nr 2-21-6293 ei ole esialgse õiguskaitse korras kohaldatud kohtutäituri 08.03.2021 otsuse ning menetluse uuendamise peatamist. Võlgniku selgitus täitemenetluse automaatse peatumise ning edasiste toimingute tühisuse kohta on ka vastuolus seadusega ning seaduse eesmärgiga.
lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Seaduse eesmärk ei ole võimaldada võlgnikule kaebuste esitamise abil täitemenetluse lõputu venitamine. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus 2012. aastal, kuid käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga ei ole võlgnik täies ulatuses enda kohustusi sissenõudja ees täitnud. Võlgnik heidab kohtutäiturile ette
Jääb arusaamatuks, millist õiguskaitsevahendit võlgnik väidetava
lg 3 ls 2, vt ka
Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (
K määrus 2-19-273, p 15). Lisaks on võlgnikule edastatud arestimisakti koopia 25.11.2021. Tulenevalt eeltoodust on võlgniku viide
Samuti on asjakohatu ja ebaõige võlgniku väide, et kohtutäitur on võlgniku kontolt teinud liigseid mahaarvamisi. Kohtutäituri koostatud töötasu arestimisaktis on välja toodud võlgniku töötasu mittearestitav osa. Kohtutäitur ei pea kaks korda (pangakonto ja tööandja tasu arestimise korral) mittearestitavat osa arvestama. Veelgi enam, tööandja on kohtutäiturile selgitanud, et alates k.a. märtsist nõuab võlgnik töötasu ülekandmist oma poja arveldusarvele ning võlgnik on ise avanud endale uusi pangakontosid, et raskendada kohtutäituril kohustuste täitmist. Kohtutäitur on aga oma kohustusi täitnud kohaselt ning tagastanud võlgnikule mittearestitava osa sissetulekust. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekust mittearestitava osa. Samuti on sissenõudja nõude arvutus võlgnikule edastatud 02.07.2021 otsusega. Võlgniku väited nõude täitmise kohta on tõendamata ja asjakohatud. Kohtutäitur ei esita kõigi kaebaja poolt esitatud ebaõigete ja tõendamata väidete (kohtutäitur annab võlgniku tööandjale ebaõiget infot, kohtutäitur on rikkunud
lõiget 3, kahekordne mahaarvamine võlgniku töötasust jne) osas seisukohta ja kaebaja väiteid kummutavaid tõendeid, kuna kaebaja väited ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohtutäitur on esitanud kaebuse sisu arvesse võttes asjakohased seisukohad. Kaebaja muud väited väljuvad 24.05.2021 kaebuse piiridest ega ole lahendatavad käesolevas menetluses. Kohtutäitur palub jätta võlgniku kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Sissenõudja vastus Sissenõudja ei nõustu avaldaja kaebusega ning palub selle jätta kohtul rahuldamata või läbi vaatamata. Avaldaja täiendatud kaebuse kohaselt taotleb, et kohus tühistaks kohtutäituri 04.06.
kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seadusega on lubatud nii sissetuleku kui ka arvelduskonto arestimine. 04.06.
§-des 133 (sissetuleku aresti alt vabastamine) ja 134 (sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine) nõudeid, mis näevad ette teatud osa sissetuleku jätmise võlgniku kasutada. Nii arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa märkimisel kui sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestamisel lähtub kohtutäitur talle teadaolevatest andmetest. Kui võlgniku arvates on arestitud liiga suur osa kontol olevatest rahalistest vahenditest, tuleb tal
lg 1 alusel esitada kohtutäiturile vastavad andmed ja avaldus vastavas osas arestimisakti tühistamiseks või muutmiseks. Kohtutäitur on oma 07.12.2021. a menetlusdokumendis selgitanud, et kinnipeetud summalt on avaldajale tagastatud elatusmiinimum. Riigikohus on osutanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse, seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (RKTKm 3-2-1-3-08, p 14). Kohtutäituril puudub võimalus tuvastada, mille eest on saadud kontol olev summa, kuna ta ei pääse pangasaladuse tõttu ligi võlgniku kontoväljavõttele. Seega ei saa ka antud juhul kohtutäiturile ette heita, nagu oleks ta taotluslikult ja õigusvastaselt kahekordselt arestinud avaldajale LHV Panka töötasu arvel laekuvad summad. Mis puudutab mittearestitavat osa sissetulekust, siis ei saa võlgnik nõuda mittearestitava osa allesjäämist igal kontol, vaid ainult kõigi kontode peale kokku. Mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile vastava avalduse ja tõendama, et kontole laekuvad mittearestitavad sissetulekud ning avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum. Kohtutäitur ei pea kaks korda (pangakonto ja tööandja tasu arestimise korral) mittearestitavat osa arvestama. Sissetuleku (töötasu) arestimise aktis on märgitud elatusmiinimumi mitte arestimine, seega on mittearestitava osaga arvestatud. Sissenõudja nõustub kohtutäituriga, et sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule (
lg 3 ls 2, vt ka
Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (
K määrus 2-19-273, p 15). Sissenõudja märgib täiendavalt, et täitemenetlus täiteasjas nr 066/2012/677 on lõpetatud 08.03.
) § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt
lg 1 kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus tuvastas, et kohtutäituri Andrei Krek büroos on menetluses täiteasi nr 066/2012/677 võlgniku O W (edaspidi võlgnik) suhtes, mille aluseks on Harju Maakohtu 22.12.2011.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343 ja sissenõudja AS S (esialgne sissenõudja) 20.02.2012.a täitmisavaldus. Nõue on loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le (endine L AS). Täitemenetlus oli 7
Kohus ei nõustu sellega. Kohus tuvastas, et võlgnik esitas kohtule esialgse kaebuse
mail 2021 LHV Pangas konto arestimise kohta kaebuse esitamisel kohustusliku kohtueelse menetluse ja tal oli õigus pöörduda
Kaebaja on kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebus on esitatud tähtaegselt, s.o kümne päevase tähtaja jooksul otsuse kaebajale saatmise päevale järgnevast päevast arvates. Kaebuses leidis võlgnik, et arestinõude uuendamisega rikkus kohtutäitur seadust, kuivõrd täitemenetlus on peatatud.
sätestab kohtutäituri otsusel menetluse peatamise alused, mis jagunevad asjaoludeks, mille esinemisel on kohtutäitur kohustatud menetluse peatama (lg 1) ja asjaoludeks, mille esinemisel võib kohtutäitur menetluse peatada, aga ei pea seda tegema (lg 2).
Kohtutäituri
lg 3 kohaselt edastatakse arestimisakt krediidi- ja makseasutusele elektrooniliselt kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel. Konto loetakse arestituks, kui krediidi- ja makseasutus on elektroonilise arestimisakti kätte saanud. Võlgnikule edastab kohtutäitur arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidi- ja makseasutuselt. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on korduvalt selgitatud: „Sissetuleku pangakontolt arestimise eeldus ei ole arestimisakti kättetoimetamine võlgnikule (
lg 3 ls 2, vt ka
Samuti ei ole arestimisakti võlgnikule kättetoimetamata jätmine arestimise tühisuse alus (
Ka kaebuse kohaselt sai kaebuse esitaja
lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Seadusega on lubatud nii sissetuleku kui ka arvelduskonto arestimine. Kohtutäituril on kohustus tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Seega kohtutäituri tegevus (pangakonto ja sissetuleku arestimine) ei ole seadusega vastuolus. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku aluseid arestimisakti edastamise osas. Võlgnik leiab, et kaebuse esitaja kontole seatud aresti jätkamisega ja töötasu arestimisega on tekkinud olukord, kui kaebuse esitaja sissetulek on arestitud topeltkordselt. Kaebuse esitaja konto arestimisega LHV Pangas ja tema sissetuleku (töötasu) arestimisega kaebajale jääb raha, mis on väiksem seadusega esitatud miinimumi. 9
§-des 133 (sissetuleku aresti alt vabastamine) ja 134 (sissetuleku arvestamise aluseks olevate asjaolude muutumine) nõudeid, mis näevad ette teatud osa sissetuleku jätmise võlgniku kasutada. Nii arestimisaktis arestimisele mittekuuluva summa märkimisel kui sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, arvestamisel lähtub kohtutäitur talle teadaolevatest andmetest. Kui võlgniku arvates on arestitud liiga suur osa kontol olevatest rahalistest vahenditest, tuleb tal
lg 1 alusel esitada kohtutäiturile vastavad andmed ja avaldus vastavas osas arestimisakti tühistamiseks või muutmiseks. Riigikohus on osutanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse, seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel (RKTKm 3-2-1-3-08, p 14). Kohtutäituril puudub võimalus tuvastada, mille eest on saadud kontol olev summa, kuna ta ei pääse pangasaladuse tõttu ligi võlgniku kontoväljavõttele. Kohtutäitur on oma vastuses selgitanud, et 24. mail 2021 kandis AS LHV Pank kohtutäituri pangakontole võlgniku pangakontolt 4554,10 eurot, millest 584,00 eurot (elatusmiinimum) tagastas kohtutäitur võlgnikule, s.o kinnipeetud summalt on avaldajale tagastatud elatusmiinimum. Mis puudutab mittearestitavat osa sissetulekust, siis ei saa võlgnik nõuda mittearestitava osa allesjäämist igal kontol, vaid ainult kõigi kontode peale kokku. Kohus selgitab, et mittearestitava sissetuleku tagamiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile vastava avalduse ja tõendama, et kontole laekuvad mittearestitavad sissetulekud ning avaldusel tuleb näidata ka pangakonto number, millisel soovitakse tagada arestivaba miinimum. Kohtutäituri vastuse kohaselt oli võlgnikule elatusmiinimum tagatud AS SEB Pank pangakontol, kuid täitemenetluse käigus avas võlgnik endale uue konto AS-s LHV Pank. Avaldaja esitatust ei tulene, et ta oleks kohtutäiturit teavitanud oma mittearestitavate sissetulekute laekumisest LHV Panga kontole. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja tõendanud ja esitatud asjaoludel puudub alus väita, et LHV Pangas asuva avaldaja konto arestimine mittearestitava summa äranäitamiseta ei toimunud kooskõlas
-ga. Samuti võlgnik ei ole esitanud ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, et kohtutäitur on arestinud võlgniku sissetulekust mittearestitava osa. Seega ei saa ka antud juhul kohtutäiturile ette heita, nagu oleks ta taotluslikult ja õigusvastaselt kahekordselt arestinud avaldajale LHV Panka töötasu arvel laekuvad summad. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku aluseid võlgniku sissetuleku arestimise osas. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kohtutäitur ei ole rikkunud täitemenetluse seadustiku aluseid täitemenetluse uuendamise, arestimisakti edastamise ja võlgniku sissetuleku arestimise osas. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning jätab võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 jätab kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.