← Eesti

1-23-691/37

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-23-691

  1. november 2023 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett, Paavo Randma Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Sergei Baumeri esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev, määruskaebus Riigiprokuratuur, esindaja abiprokurör Margus Gross
  4. oktoober 2023, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. aprilli
  7. a ja Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a määrus, välja arvatud menetluskulusid puudutavas osas.
  10. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus.
  11. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  12. Jätta Riigikohtu
  13. septembri
  14. a määrusega kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu 388 eurot 80 senti menetluskuluna riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Viru Maakohus tunnistas
  16. detsembri
  17. a otsusega Sergei Baumeri kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 178 lg 11 järgi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p 2 alusel määras kohus, et läbiotsimise käigus asitõendina ära võetud sülearvuti ja mobiiltelefon tagastatakse süüdistatavale, kustutades nendest enne videod ja fotod, kus on kujutatud alla 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Kohtuotsus jõustus
  18. detsembril
  21. juunil 2022 esitas S. Baumer prokuratuurile taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, osutades, et vastuolus maakohtu otsusega kustutas menetleja kõik teabekandjatel olnud andmed.
  22. Viru Ringkonnaprokuratuuri
  23. juuli
  24. a määrusega jäeti S. Baumeri taotlus läbi vaatamata. 1-23-691
  25. Riigiprokuratuuri
  26. septembri
  27. a määrusega jäeti eelmises punktis märgitud määruse peale esitatud kaebus rahuldamata.
  28. S. Baumer esitas
  29. oktoobril 2022 Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse, mille maakohus edastas halduskohtule ja viimane pädeva kohtu määramiseks Riigikohtule. Riigikohtu erikogu
  30. jaanuari
  31. a määrusega saadeti taotlus lahendamiseks Viru Maakohtule. Erikogu leidis, et heites menetlejale ette tagastatavatel teabekandjatel olnud andmete õigusvastast kustutamist, soovib avaldaja riigi õigusabi selleks, et taotleda kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses, mistõttu tuli ka riigi õigusabi andmise üle otsustada maakohtul.
  32. S. Baumeri esindaja esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles prokuratuuri määruste tühistamist ja süüteomenetluses tekitatud kahju, s.o kustutatud andmete arvatava taastamise kulu 1446 euro hüvitamist.
  33. Viru Maakohtu
  34. aprilli
  35. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata ning Riigiprokuratuuri määrus muutmata. Maakohtu hinnangul ei saanud kahju hüvitamise taotlust rahuldada, kuivõrd süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise eeldus – kahju tekkimine – pole täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju vara väärtuse vähenemise, kuid kohtule pole esitatud tõendeid, et sülearvuti ja mobiiltelefoni väärtus oleks andmete kustutamise tõttu vähenenud. Andmete eeldatav taastamise kulu pole VÕS § 128 mõistes varaline kahju.
  36. Maakohtu määruse vaidlustas S. Baumeri esindaja.
  37. Tartu Ringkonnakohtu
  38. juuni
  39. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus märkis maakohtuga nõustuvalt, et sülearvuti ja mobiiltelefoni väärtuse vähenemine on tõendamata ning andmete taastamise kulu pole käsitatav otsese varalise kahjuna, mistõttu kahju hüvitamise nõuet rahuldada ei saa. Seoses mobiiltelefonist andmete kustutamisega osutas kohus, et kuivõrd seade oli lukustatud ning S. Baumer menetluse kestel oma salasõna menetlejale ei avaldanud, siis oli ainus võimalus kohtuotsuse täitmiseks kogu mobiiltelefoni sisu kustutada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Määruskaebus
  40. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas S. Baumeri esindaja, taotledes kahju hüvitamist. Kaebaja osutab, et menetleja õigusvastase tegevuse tõttu kustutati andmekandjatelt süüdimõistetu jaoks olulised andmed. Kahju hüvitamise eesmärk pole üksnes vara väärtuse taastamine ning arvutiandmete taastamisega seotud kulu on otsene varaline kahju. Prokuratuuri vastus
  41. Prokuratuur palub jätta kaebus rahuldamata, nõustudes kohtutega, et SKHS §-s 7 sätestatud kahju hüvitamise eeldused pole täidetud. Kaebaja pole tõendanud, et mobiiltelefoni ja sülearvuti väärtus andmete kustutamise tõttu vähenes, mistõttu pole andmete taastamise kulu varaline kahju. Pole selge, kas andmete taastamine on võimalik ning pelgalt ettemaksuarve esitamisest taastamiskulude hüvitamiseks ei piisa. 2

(4)1-23-691 Esindaja täiendav seisukoht
  1. S. Baumeri esindaja esitas täiendava seisukoha, mille kohaselt on asjakohane esitada esmalt nõue, mis on suunatud andmete taastamisega seotud kulude hüvitamisele. Taastamisega saavutatakse olukord, mis oleks lähedane sellele, kui andmeid poleks õigusvastaselt kustutatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust, asudes seisukohale, et SKHS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused pole täidetud, kuivõrd andmete taastamisega seotud kulu pole käsitatav varalise kahjuna.
  3. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kahju hüvitamise nõude jaatamiseks tuleb seega tuvastada menetleja poolt menetlusnormi süüline rikkumine ja kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.
  4. Prokuröri, kaitsja ja süüdistatava vahelise kokkuleppe kohases Viru Maakohtu
  5. detsembri
  6. a otsuses määras kohus mh, et menetluse käigus asitõendina äravõetud ja PPA asitõendite laos hoitavad sülearvuti ja mobiiltelefon tagastatakse S. Baumerile, kustutades enne teabekandjatelt videod ja fotod, kus on kujutatud alla 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Asitõendite hoidmise kord on sätestatud KrMS §-s
  7. Selle lg 3 paneb asitõendi hoidjale kohustuse tagada asitõendi puutumatus ja säilimine. Lisaks asitõendi tõendusliku väärtuse säilitamisele on osutatud normi eesmärk kaitsta asitõendi omaniku või seadusliku valdaja huve ja õigustatud ootust, et asitõend tagastatakse äravõtmise hetke seisukorras, kui kohus või menetleja pole määranud teisiti. Eeltoodust tulenevalt on KrMS § 125 lg 3 eesmärk mh kaitsta asitõendi omanikku või seaduslikku valdajat asitõendi kaotsimineku, hävimise või kahjustumisega tekkida võiva kahju eest. Kustutades teabekandjatelt kõik andmed, ei täitnud menetleja KrMS § 125 lg-st 3 tulenevat kohustust tagada asitõendite säilimine.
  8. Kaebaja selgitas, et menetleja kustutas sülearvutist ja mobiiltelefonist kaebaja jaoks olulised andmed ning tekkinud kahju on andmete taastamise eeldatav kulu. Maa- ja ringkonnakohus asusid aga seisukohale, et andmete taastamisega seotud kulu pole käsitatav varalise kahjuna, kuna sülearvuti ja mobiiltelefoni väärtus andmete kustutamise tõttu ei vähenenud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et andmete kustutamise kahjulik tagajärg pole üldjuhul teabekandja väärtuse vähenemine, vaid kulutused, mida isik peab endise olukorra saavutamiseks (s.o andmete taastamiseks või uuesti hankimiseks) tegema (vt nt ka RKTK 25.02.2009, 3-2-1-121-08, p 16).
  9. SKHS § 7 lg 2 järgi vabaneb menetleja vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekkimises süüdi. Prokuratuur osutas, et menetlejal polnud mobiiltelefoni osas kohtulahendi täitmiseks muid võimalusi, kui kogu sisu kustutada, kuivõrd seade oli lukustatud ning selle äravõtmisel kaebaja salasõna ei avaldanud. Kaebaja hinnangul tulnuks enne andmete kustutamist temalt salasõna uuesti küsida. Kriminaalkolleegium leiab, et menetlejal sellist kohustust polnud. Praegusel juhul leppisid pooled andmete kustutamises eraldi kokku ning vastav tingimus kajastus ka kohtuotsuses. Kaebaja, olles kokkuleppe sõlmimisel teadlik, et menetlejal mobiiltelefoni sisule juurdepääs puudub, pidi seega arvestama võimalusega, et kohtuotsuse täitmise käigus kustutatakse teabekandjalt kõik andmed. Eeltoodust tulenevalt ei olnud menetleja mobiiltelefoni andmete kustutamisega seotud kahju tekkimises süüdi. Seetõttu vabaneb menetleja SKHS § 7 lg 2 alusel nimetatud osas vastutusest. 3
(4)1-23-691
  1. Küll aga ei ole menetleja süü puudumine tõendatud sülearvuti andmete õigusvastase kustutamisega tekitatud kahju osas. Lisaks ei nähtu kriminaalasja materjalist ka asjaolusid, mis annaksid SKHS § 9 lg 1 ja riigivastutuse seaduse § 13 lg 1 koostoimes aluse piirata menetleja vastutust hüvitise suuruse määramisel. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise ulatust asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral reguleerib VÕS §
  2. Osutatud paragrahvi kolmanda lõike esimene lause sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
  3. Kohtuasja uuel arutamisel tuleb maakohtul tuvastada, millises ulatuses on kaebaja kahju hüvitamise nõue seotud sülearvuti andmete taastamisega ning kas tegemist on asja parandamise mõistlike kuludega. Seejuures tuleb silmas pidada, et nõude lahendamisel VÕS § 132 alusel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid, s.o kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on selgitanud, et hageja peab tõendama, millised on parandamise mõistlikud kulud VÕS § 132 lg 3 mõttes, ning kulude tõendamiseks võib muu hulgas esitada ka analoogseid kahjujuhtumeid käsitlevaid hinnapakkumisi (vt nt RKTK 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 20 ja RKTK 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 17). Kannatanu saab nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist, st parandustööde kalkulatsiooni alusel (vt nt RKTK 21.06.2011, 3-2-1-55-11, p 14).
  4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja KrMS § 362 p-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a määruse ja Viru Maakohtu
  7. aprilli
  8. a määruse osaliselt ning saadab asja uueks arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Menetluskulusid puudutavas osas jäävad kohtumäärused muutmata.
  9. S. Baumeri esindaja esitas määruskaebemenetluses Riigikohtule kaks taotlust riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Esimeses taotluses soovis kaitsja 435 eurot 60 senti riigi õigusabi tasu seoses määruskaebuse esitamisega. Riigikohus rahuldas selle taotluse
  10. septembril 2023 osaliselt, määrates riigi õigusabi eest tasu 388 eurot 80 senti. Teises taotluses, mille esindaja esitas
  11. oktoobril 2023, taotleb ta riigi õigusabi tasu 259 eurot 20 senti seoses täiendava seisukoha koostamisega.
  12. Menetletavas asjas pole kaitsja esitanud justiitsministri
  13. juuli
  14. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (tasude ja kulude kord) § 2 lg 1 järgi nõutavat põhjendust tasu piirmäära suurendamiseks (vt nt RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 16). Eeltoodust tulenevalt puudub alus kalduda kõrvale tasude ja kulude korra § 1 lg-st 6 ning § 7 lg-st 1 tulenevast üldreeglist, mille kohaselt on määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 216 euro. Osutatud Riigikohtu
  15. septembri
  16. a määrusega määrati vandeadvokaat A. Matvejevile tasu kokku 216 eurot, mis korrutati Eesti Advokatuuri
  17. veebruari
  18. a esildise nr 1-9/130 kohaselt koefitsiendiga 1,
  19. Seega on esindajale riigi õigusabi maksimaalne tasu juba määratud. Tasude ja kulude kord § 7 lg-s 1 ette nähtud tasu mitmekordset maksmist ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium rahuldamata esindaja täiendava taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
  20. Esindajale
  21. septembril
  22. a määratud riigi õigusabi tasu 388 eurot 80 senti jääb KrMS § 187 lg 1 kohaselt menetluskuluna täies ulatuses riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.