Obsah (4)

§ 121§ 133§ 56§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-926 Määruse kuupäev 2. november 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu kahju summas 1000 eurot hüvitamise nõudes seoses video

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb praeguse kaebusega Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 1000 eurot väljamõistmist seoses üksuse juhi väidetava valetamisega selle kohta, et videosalvestistel puudub heli. Kaebusest nähtuvalt seisneb kaebaja õigushüve rikkumine tema väärikuse alandamises. 3-23-926 3.

§ 121

lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud ning kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks. 4. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on

§ 121

lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

§ 133lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis ei ületa praegusel juhul 1000 eurot, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja

§ 133

lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Ka väidetav vangla tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.

1. Kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas
2. septembril 2022 Justiitsministeeriumile pöördumise, milles taotles säilitada turvakaamerate video- ja audiosalvestis, kus kinnipeetav vestles
3. juulil 2022 teabe- ja uurimisosakonna juhatajaga. Justiitsministeerium edastas
4. septembri
5. a kirjaga nr 11-7/6222-3 pöördumise lahendamiseks Viru Vanglale, kuivõrd vangla turvakaamerate salvestiste säilitamisega tegeleb vangla. Viru Vangla teise üksuse juht jättis kaebaja taotluse
6. jaanuari
7. a vastusega nr 6-14/25288-2 rahuldamata. Vangla ei pidanud põhjendatuks ega vajalikuks kulutada ressurssi sellele, et igaks juhuks videosalvestisi säilitama hakata. Vangla sõnul ei toonud kaebaja ühtegi arvestatavat põhjust videosalvestiste säilitamiseks ning üksnes abstraktselt võimaliku kohtumenetlusele viitamine ei ole põhjus salvestiste säilitamiseks. Samas vastuses märkis vangla ka seda, et vangla on kaebajale korduvalt selgitanud, et videosalvestistel heli puudub. Viru Vangla märkis
8. märtsi
9. a otsuses nr 6-16/23-2 kaebaja kahju hüvitamise taotlust rahuldamata jättes, et jääb sama seisukoha juurde ning kinnitas veel kord, et videosalvestistel puudub heli. Täiendavalt märkis vangla, et kuigi vangla kodukord võimaldab üldkasutatavates ruumides kasutada video- ja audiojälgimist, ei toimu nendes ruumides heli salvestamist. Vangla sõnul salvestavad heli eelkõige ametnike keha külge kinnitatavad kaamerad, mis tagab võimaluse tagantjärgi operatiivselt lahendada läbiviidud toimingute osas tekkinud pretensioone. Vanglale teadaolevalt ei teostatud kaebajaga
10. juulil 2022 toiminguid ning teabe- ja uurimisosakonna juhataja külge ei olnud kinnitatud kehakaamerat. Kohtul puudub alus eeltoodud vangla väidetes kahelda ning ka kaebaja ei ole esitanud ega viidanud sellekohastele tõenditele, mis need ümber lükkaks.
11. Vangistusseaduse § 66 lõike 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri
12. septembri
13. a määruse nr 44 nr „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkti 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Viru Vangla direktori
14. jaanuari
15. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ punkti 1.
16. kohaselt Viru Vangla üldkasutatavates ruumides kasutatakse video- ja audiojälgimist. Viru Vangla territooriumil võib vanglateenistuse ametnik teenistusülesennete täitmisel, st mistahes seadusest tuleneva toimingu teostamisel 2 3-23-926 (kambris loenduse läbiviimine, kinnipeetavate vanglasisene saatmine või ümberpaigutamine jms, v.a kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise teostamise ajal) kasutada tema vormi külge kinnitatud kehakaamerat (mis on selgelt eristatav ja nähtav), millega teostatakse läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine. Viru Vangla kodukorra seletuskirjas on küll märgitud, et läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine aitab kaasa osapoolte õiguste kaitsele ning tagab võimaluse tagantjärgi operatiivselt lahendada tekkinud pretensioone, kuid kohtu hinnangul ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest siiski vanglale kohustust igal juhul turvakaamerate video ja heli salvestamiseks ning säilitamiseks.
17. Lisaks leiab kohus, et turvakaamerate salvestiste säilitamine kinnipeetava taotluse alusel peab olema põhjendatud, kuivõrd tegemist on vangla turvatehnikaga, mille kohta informatsiooni väljastamine kinnipeetavatele võib ohustada vangla julgeolekut. Kohtu hinnangul ei nähtu praeguses asjas kohtule esitatud materjalidest, et kaebajal oleks esinenud mõjuv põhjus vangla turvakaamerate salvestiste säilitamiseks. Kaebaja väited, et üksuse juht vihkab ja piinab teda igapäevaselt, takistades tema õiguste kaitset, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega ka kohtule esitatud kaebuses konkreetselt välja toonud, milles täpsemalt tema väidetav üksuse juhi poolne igapäevane piinamine seisneb. Kohus märgib, et kui kaebaja hinnangul on tema õigusi vanglas rikutud, siis on kaebajal võimalik vaidlustada see konkreetne vangla tegevus. Seejuures on kaebajal hilisema halduskohtumenetluse tarbeks videosalvestiste säilimise vajaduse korral võimalik esitada kohtule taotlus eeltõendamismenetluse algatamiseks (

§ 56lõige 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 244 lõige 1).

Kohus leiab, et niivõrd üldsõnaliste etteheidete alusel ei saanud salvestiste säilitamine kaebaja poolt vanglale esitatud taotluse alusel võimaliku tulevikus aset leidva kohtumenetluse tarbeks olla põhjendatud. Seega eelnevat arvestades ei näe kohus Viru Vangla tegevuses õigusvastasust ning seetõttu puudub ka alus kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

9. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3