Obsah (5)
§ 385§ 199§ 7§ 77§ 2081-23-6469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2023 Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-6469 (23231700529) Kohtunik Janika Kallin Vaidlu
§ 385p-st 11 tulenevalt lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kriminaalasjas alustati Kar
S § 121 lg 1 tunnustel menetlust selles, et Tallinnas XXX maja ees lõi Y 08.02.
- a kella 22 paiku X rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel X tundis valu ja sai tervisekahjustuse.
- 13.09.
- a koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse
§ 199lg 1 p 1 järgi, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.
- 22.09.
- a registreeriti Riigiprokuratuuris X lepingulise esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwilli kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele, milles taotleti määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Riigiprokuratuuri määrus
- Riigiprokuratuuri
- oktoobri
- a määrusega jäeti kannatanu lepingulise esindaja kaebus rahuldamata. Riigiprokurör asus seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruse põhistustes on objektiivselt tuvastatud asjaolusid igakülgselt käsitletud ning jõutud õigele järeldusele, et kriminaalmenetluseks alust pole. 4.
- Riigiprokurör märkis, et prokurörile ei saa ette kirjutada seda, mil moel peab olema väidetav tegu tõendatud. Kontrollida saab üksnes seda, kas määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel vastavad seadusele ja kohtupraktikale ning kas kogutud on kõik vajalikud ja kohased tõendid või esineb vajadus ja võimalus lisatõendite kogumiseks. Tõenduslikust 1
(3)1-23-6469 seisukohast on kannatanu X ütlused põhimõttelises vastuolus kahtlustatava Y ning tunnistajate C ja W ütlustega. Kannatanu sõnul tõukas ta ise algatuseks Y, misjärel lõi teda ühel korral näkku W ning seejärel ka Y, kuid kes edaspidi lõi, seda kannatanu ei näinud, kuna kaitses ennast kätega, kusjuures mingil hetkel tõugati kannatanu väidetavalt pikali. Kahtlustatav Y eitab kannatanu tahtlikku löömist konflikti käigus, mööndes samas, et kui ta ennast füüsilise konflikti ajal kaitses, võis kannatanu rüseluse käigus mõne löögi pihta saada, kuid rüselus toimus üksnes nende vahel. Tunnistaja C nägi konflikti pealt. Tunnistaja sõnul ründas kannatanu kahtlustatavat ning viimane kaitses ennast; ülejäänud inimesed rüselusse ei sekkunud. C märkis, et Y võis rüseluse käigus Xle pihta lüüa. Samuti juhtunut pealt näinud tunnistaja W sõnul ei löönud kahtlustatav kannatanut konflikti käigus tahtlikult, vaid kaitses ennast ja tõrjus kannatanu rünnakut. Tema koos teise tunnistajaga rüselusse ei sekkunud. Riigiprokurör märkis, et sündmuskohal puudusid videokaamerad ning ühtegi täiendavat tunnistajat konflikti juures ei viibinud. 4.2. Riigiprokuröri arvates võis X osutuda kehalise väärkohtlemise osaliseks neil asjaoludel nagu ta ise kirjeldab, kuid samahästi võis ta tunda valu ja saada tervisekahjustusi hoopis rüseluses, mille käigus võis Y ennast kaitstes kannatanut tabada. Valu ja tervisekahjustusi võis ta samahästi saada ka rüseluse käigus maha kukkudes. Kui Y rüseluse käigus ennast kaitstes kannatanut kahjustas, siis puudub alus väita, et Yl olnuks tahtlus X kehaliselt väärkohelda. Süüdlase võimalik süü tuleb kriminaalmenetluses tõsikindlalt tõendada.
§ 7
lg 3 tulenevalt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu tõsikindlalt, et Y (või keegi teine kohalolijatest) pani toime X kehalise väärkohtlemise. 4.3. Ei ole alust eeldada, et mingid menetlustoimingud annaksid tõsiseltvõetava võimaluse koguda väidetava kuriteo lahendamiseks täiendavalt mingisugustki olulist ja seega vajalikku teavet. Kaebuses leitakse, et ühelt poolt kannatanu ning teiselt poolt kahtlustatava ja tunnistajate ütlustes ilmnenud vastuolude kõrvaldamiseks tuleks teha vastastamised vastuolulisi ütlusi andnud isikute vahel.
§ 77
lg 1 tulenevalt võib kriminaalmenetluses isikuid vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Isikute ütlustes ilmnenud vastuolusid ei ole võimalik vastastamisega kõrvaldada. Pole vähimatki alust eeldada, et keegi isikutest oma ütlusi esialgsetega võrreldes põhimõtteliselt muudaks ning vastuolu seeläbi kõrvalduks, kusjuures nii, et see vastuolu kõrvaldumine oleks tõenduslikult usaldusväärne. Konfliktsündmusest möödunud aja tõttu ei oleks ütluste muutmine aga enam kuigi usaldusväärne ega looks tõsikindlat tõenduslikku alust kellegi süüdistamiseks (pigem tekitaks uusi kõrvaldamata kahtlusi). Täiendavate menetlustoimingute teostamine ei ole põhjendatud, kui pole tõsiseltvõetavat alust eeldada, et nende abil oleks võimalik koguda kuriteo lahendamiseks vajalikke usaldusväärseid lisatõendeid. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
- X lepinguline esindaja Yaroslav Radziwill taotleb ringkonnakohtule esitatud kaebuses tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.09.
- a ja Riigiprokuratuuri 23.10.
- a määrused ja kohustada Põhja Ringkonnaprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel ja läbi viima vastastamine. Kaebuse esitaja leiab, et menetluse lõpetamiseks ei olnud alust ja tegemata on vajalikud menetlustoimingud. Peamine lahkarvamus seisneb küsimuses, kas tohib lõpetada menetlust olukorras, kus kõik võimalikud menetlustoimingud kahtluste kõrvaldamiseks ei ole ammendunud. Kannatanu leiab, et ei tohi. Olukorras, kus ütlustes ilmnenud vastuolusid ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, on menetleja kohustatud kasutamata vastastamist
§ 77lg 1 alusel.
Kuigi prokuratuur ei eeldanud, et vastastamine kõrvaldab vastuolud, on menetleja töö saada selle käigus vajalikku informatsiooni ja usaldusväärseid vastuseid toimunu kohta.
§ 77lg 4 alusel võivad ka vastastatavad menetleja loal ja tema kaudu esitada teineteisele ütlustes ilmnevate vastuolude kohta küsimusi. 2
(3)1-23-6469 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud Põhja Ringkonnaprokuratuurist välja nõutud kriminaalasja materjalide, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, Riigiprokuratuuri määruse ja selle peale esitatud kaebusega, leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse jätkamiseks.
- Esiteks tuleb märkida, et nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on kõrvutanud olemasolevaid tõendeid ja jõudnud ainuvõimalikule järeldusele, et nendest ei piisa Yle süüdistuse esitamiseks. Kõige olulisemas osas on kahtlustatava ja tunnistajate ütlused vastuolulised ning sealjuures vastanduvad kannatanu ütlused ülejäänud sündmust näinud või kogenud inimeste sõnadele. Ainuke asi, mida kõik riimuvalt väidavad on see, et esimesena tõukas kahtlustatavat kannatanu ning sellele järgnes rüselus. Kahtlustatav ja tunnistaja kinnitavad, et rüseluse käigus tõrjus kahtlustatav kannatanust lähtunud rünnet ning pole välistatud, et selle käigus võis X mõned löögid pihta saada. Pärast seda, kui kannatanu kukkus, lõpetas kahtlustatav enda kaitsmise. Nende faktide põhjal on prokuratuuri järeldus, et kehalist väärkohtlemist KarS § 121 tähenduses kahtlustatav toime ei pannud, igati korrektne. Tõenduslikult ei ole tegemist n-ö sõna-sõna vastu olukorraga. Vaatamata sellele, et tunnistajad on seotud kahtlustatavaga, pole põhjust eeldada, et nad andsid teadvalt valeütlusi pärast seda, kui neid hoiatati nende andmisega kaasnevast vastutusest. Sealjuures pole kaebuse esitaja kordagi väitnud, et tunnistajad valetasid. Kaebaja mittenõustumine menetluse lõpetamisega ei ole põhjus, miks jätkata kriminaalmenetlust, mis kirjeldatud tõenduslikus olukorras (puudub n-ö sõna-sõna vastu olukord, tunnistajate ja kahtlustatava ütlused riimuvad) ei viita sellele, et kahtlustatav pani toime kuriteo.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et menetlejal on kohustus viia läbi vastastamine. Vastastamine on uurimistoiming, mille läbiviimiseks on uurijal õigus, mitte kohustus. Seega otsustab toimingu läbiviimise vajaduse menetleja selle pinnalt, kas ressursi kulutamine on tõendamise seisukohalt vajalik ja eesmärgipärane. Viimase kohta on riigiprokurör põhjendatult öelnud, et tegelikult ei ole alust arvata, et isikud oma varasemaid ütlusi vastastamisel muudavad.
- Kokkuvõtvalt ei toeta asjas kogutud tõendid kannatanu versiooni juhtunust. Kuigi osaliste ütlused toimunu kohta on vastuolus, poole mitte mingisugust veenvat põhjust, miks pidada kannatanu ütlusi tõepärasemaks olukorras, kus kõik ülejäänud tõendid, mida oli võimalik koguda, tema versiooni toimunust ei kinnita. Eelnevad menetlejad on seega jõudnud põhjendatult järeldusele selle kohta, et käesolevaks ajaks kogutud tõendite pinnalt pole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et Y pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Olukorras, kus menetlus on lõpule viidud, täiendavate toimingute teostamiseks alus puudub, on põhjendatud menetluse lõpetamine. Ringkonnakohtu hinnangul oli kriminaalmenetluse lõpetamine seega igati põhjendatud ja seaduslik.
- Eeltoodu alusel ning juhindudes
§ 208lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 23.
oktoobri 2023. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)