1-08-11713/14

Ärakiri 1-08-11713 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts
4. a Kriminaalasja number 1-08-11713 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Prokurör Ülle Tamm Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Enno Barndõk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata S F'ile Harju Maakohtu 10.10.
5. a kohtuotsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 02.11.2009.a määrusega asendatud ärakandmata karistus täitmisele RESOLUTSIOON
6. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku E. Barnõk taotlus ja pöörata S F'ile (isikukood XXX, elukoht XXX Harju Maakohtu 10.10.
7. a kohtuotsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 02.11.
8. a määrusega asendatud ärakandmata karistuse osa 40 (nelikümmend) üldkasuliku töö tundi s.o 20 (kakskümmend) päeva vangistust täitmisele.
9. 20-päevase vangistuse kandmise aja alguseks lugeda S F poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtumääruse jõustumist.
10. Edastada määruse ärakiri S F'ile, prokurörile ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud 1 Ärakiri 1-08-11713 Harju Maakohtu 10.10.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11713 mõisteti S F süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 329 järgi ja karistati rahalise karistusega 180 päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o 9000 krooni. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 120 miinimumpäevamäära suuruses summas s.o 6000 krooni. Rahaline karistus kuulus täitmisele ositi KarS § 66 lg 1 alusel 5 kuu jooksul igakuise maksena 1200 krooni. Kohtuotsus jõustus 20.10.2008.a. Pärnu Maakohtu 02.11.2009.a määrusega rahuldas Pärnu Maakohus kohtutäituri taotluse ja asendas rahalise karistuse 120 päevamäära summas 6000 krooni üldkasuliku tööga 80 tundi. S F oli kohustatud üldkasulik töö teostama nelja kuu jooksul. Kohtumäärus jõustus 13.11.
11. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 24.03.2010.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku E. Barndõk alljärgnev erakorraline ettekanne. I Ettekande esitamise põhjus - ÜKT-st kõrvalehoidmine, kontrollnõuete mittejärgmine: ei ilmu registreerimisele. 10.10.2008.a mõistis Harju Maakohus oma otsusega nr 1-08-11713 S F'i süüdi KarS § 329 järgi ning karistas teda rahalise karistusega 120 päevamäära ehk summas 6000 krooni. Kuna S F ei tasunud rahalise karistuse summat asendas Pärnu Maakohus 02.11.2009.a KarS § 69 ja § 70 alusel ning süüdimõistetu nõusolekul rahalise karistuse üldkasuliku tööga 80 tundi, mille kohustas S F teostama 4 kuu jooksul, s.o
12. märtsiks
13. a. Käesolevaks ajaks on S F'i poolt täidetud vaid 40 ÜKT tundi. Lisaks sellele ei järgi S F käitumiskontrolli ajal kohtu poolt KarS § 75 lg1 alusel määratud kontrollnõudeid, sest ei ole ilma mõjuva põhjuseta ilmunud kriminaalhooldustalitusse registreerimisele alates
14. veebruarist
15. a. II Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest. Kuna S F ei ole ilmunud kriminaalhooldustalitusse ning kodukülastuse käigus toimunud vestluse ajal tema naabritega selgus, et ta käis Soomes, kusjuures tema elukoht käesoleval ajal on teadmata, siis ei ole kriminaalhooldajal õnnestunud S F'i käest võtta ka käitumiskontrolli nõuete rikkumise ja kohustuse mittetäitmise põhjuste kohta seletust. III Kriminaalhooldaja hinnang üldkasuliku töö tegemisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 02.11.2009.a kohtumäärusele nr 1-08-11713 pidi S F KarS § 69 alusel
16. märtsiks
17. a teostama kriminaalhooldaja poolt koostatud tööajakava järgi Haapsalu Linnamajanduse AS-i korraldusel 80 tundi üldkasulikku tööd, järgides ühtlasi KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldaja poolt koostatud tööajakava alusel oli S F kohustatud alustama tööd alates
18. jaanuarist 2010.a, kuid kohustuse täitmisega tekkisid tal probleemid, millised enamasti olid seotud sellega, et S F oli hõivatud tasustatava tööga. Esinesid ka objektiivsed põhjused, nagu näiteks töö puudumine ÜKT täitmiskohas, seoses millega ka muudeti ÜKT täitmiskohta ning 18.02.
19. a sai uueks soorituskohaks MTÜ Haapsalu Tööotsijate Ühing. Selles kohas töötas kriminaalhooldusalune vaid 40 tundi. Vestluse käigus S F'i lähedastega ning ka muu võrgustikuga selgus, et ÜKT mittetäitmise põhjuseks on alkohol. Samas alkoholi tarvitamise fakti ei ole kriminaalhooldajal fikseerida õnnestunud nii nagu ei ole õnnestunud võtta S F'ilt ka seletust kontrollnõuete mittejärgimise ning ÜKT mittesooritamise põhjuste kohta. S F on ka varem olnud kriminaalhooldusalusena arvel ning kriminaalhooldajale on teada, et ta on alkoholilembene isik, kes ei allu käitumiskontrolli nõuetele, sest ei suuda hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, mistõttu on piisav alus arvata, et kriminaalhooldus S F üle ei anna positiivseid tulemusi ning on ennast ammendanud. IV Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendustega - pöörata karistus täitmisele. Kuna kriminaalhooldusalune S F ei järgi kontrollnõudeid ja hoidub kõrvale üldkasuliku töö teostamisest, siis juhindudes KrHS § 31 ning KarS § 69 lg 6 sätetest teeb kriminaalhooldaja ettepaneku saata kriminaalhooldusalune S F temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.10.
20. a otsusega nr 12 Ärakiri 1-08-11713 08-11713 mõistetud ja ärakandmata karistust 20 päeva vangistust (mis on 40 teostamata ÜKT tundi) kandma. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Kriminaalhooldaja lisas, et ÜKT tegemise tähtaeg on arvestatud kohtumääruse tegemisest, sest määruses kuidagi teisiti kirjas ei ole. F’ile ei olnud vahepeal terve detsembri jooksul tööd anda, kuid selle üle ta ei nurisenud, sest tal oli muud tööd teha ja kui teise kohta tööle suunati, oli töö ajakava tehtud nii, et oleks jõudnud tunnid tähtajaks ära teha. F oli ise graafikust teadlik. Kõige suurem probleem on tal alkoholiga. S F andis kohtuistungil ütlusi, et taotlus on arusaadav, 40 tundi on tegemata. Läks Soome, sest naine ja laps on ja pere tahab süüa saada. Soome läks märtsi algul ja oli seal kaks nädalat. Rahalist karistust ei maksnud sentigi. Siis asendati see ÜKT-ga ja seda ei saanud ka lõpuni tehtud. Tervislikke põhjusi ei olnud, miks ei teinud tunde ära. Töögraafik oli teada. Registreerima ei läinud sellepärast, et siis oli Soomes ja peale Soomest tulekut ei võtnud ka kriminaalhooldajaga ühendust. ÜKT määrati tema nõusolekul ja tähtaeg oli 4 kuud. Ega jää jah muud üle kui minna seda 20 päeva kandma. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada ja pöörata karistus täitmisele. Kohtu seisukoht KarS 69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Harju Maakohtu 10.10.2008.a otsusega mõisteti S F’ile rahaline karistus 6000 krooni, milline asendati vastavalt Pärnu Maakohtu 02.11.
21. a määrusele üldkasuliku tööga 80 tundi. S F oli kohustatud 80 tundi ÜKT-d ära tegema 4 kuu jooksul, kohustusega kriminaalhooldaja järelevalve all järgida KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. Kohtumäärus jõustus 13.11.
22. a. Erakorralise ettekande esitamise seisuga oli S F'il 80-st tunnist üldkasulikust tööst teostatud 40 tundi. S F'ilt kriminaalhooldajal seletusi ei ole õnnestunud saada, kuna S F ei ole järginud KarS § 75 lg 1 pst 2 tulenevat kontrollnõuet - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Erakorralise ettekande lisana esitatud registreerimislehe kohaselt on S F viimati käinud kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel 17.02.
23. a. Asjaolu, et S F on nelja kuu jooksul teinud vaid 40 ÜKT tundi, iseloomustab ilmekalt isiku suhtumist kohtu poolt mõistetud karistusse. Kriminaalhooldaja hinnangul tekkisid S F'il kohustuse täitmisega probleemid, millised enamasti olid seotud sellega, et S F oli hõivatud tasustatava tööga. Esinesid ka objektiivsed põhjused, nagu töö puudumine ÜKT täitmiskohas, millega seoses muudeti ka ÜKT täitmiskohta. Kuid kriminaalhooldaja kinnitas, et see asjaolu ei olnud takistuseks, miks S.F poleks saanud tähtaegselt ÜKT-d teostada. Ka kohus leiab koostatud ÜKT ajakavast, et S.F`ile olid loodud tingimused tähtajaks karistus ära kanda. S.F väitis, et ei teinud ÜKT-d kuna läks Soome tööle, sest pere tahtis toitmist. Tegelikult selgus, et S.F läks Soome märtsi alguses ja selleks ajaks oli ÜKT tegemise tähtaeg (01.03) möödunud ja karistus oleks pidanud kantud olema. Vaadates üldkasuliku töö tegemise ajakava ja S.Fi poolt tehtud üldkasuliku töö tundide arvestuslehte, on näha, et S.F ei pidanud kehtestatud ajakavast kinni ja kandis karistust nii nagu endale sobivaks pidas. Nagu arvestuslehelt näha, on S.F pooled ÜKT tundidest s.o. 40 tundi ära teinud kuue päevaga. Ilmselgelt on see vaid S.Fi ükskõikne suhtumine karistuse kandmisse, mis on tal takistanud ülejäänud tunde tegemast. Samuti iseloomustab S.Fi karistuse kandmist asjaolu, et ta ei ilmunud ise enam kordagi kriminaalhooldaja juurde, kui Soomest tagasi tuli. Kohus leiab, et S F'i puhul on tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega nii kontrollnõuete täitmisest kui ÜKT tundide teostamisest. Arvestades eelkirjeldatud ajaolusid, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 3 Ärakiri 1-08-11713 Vastavalt KarS §-le 69 lg 6 teisele lausele arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. S F'il on tehtud 40 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 40 tundi üldkasulikku tööd, seega kandmata karistuseks on 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda S F poolt karistuse kandmisele asumise aeg peale kohtumääruse jõusutmist. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4