Obsah (10)

§ 121§ 47§ 104§ 62§ 110§ 111§ 112§ 120§ 55§ 67

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2018 Määruse kuupäev 6. oktoober 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Vjatšeslav Koguti (Kogut) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitami

) § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

§ 121

lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud VangS § 11 lõikes
2. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
3. Kohus leiab, et kaebaja kohustamisnõude osas ei saa VangS § 11 lõikest 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda, mistõttu tuleb kaebus selles osas

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel kaebajale tagastada.

Kaebaja küll esitas

1. augustil 2023 Tartu Vanglale vaide (registreeriti
2. augustil 2023 numbriga 1-11/194-1), milles osutas, et vangla ei võimaldanud talle
3. augustil 2023 lühiajalist kokkusaamist, kuid kaebaja on vaidele omakäeliselt
4. septembril 2023 (kaebaja on ekslikult märkinud
5. august 2023) kirjutanud, et võtab vaide tagasi, ning seda oma allkirjaga kinnitanud. Seega ei saa see dokument kinnitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Tartu Vangla
6. septembri
7. a vastusest ei nähtu, et kaebaja oleks kaebuse asjaoludega seoses esitanud vanglale muid kohustava sisuga pöördumisi, mida saaks vaidena tõlgendada. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks esmalt vaidega vangla poole pöördunud. Seega ei ole kaebajal kohustamisnõudes läbitud VangS § 11 lõikes 5 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebus ei ole vastavas osas tulenevalt

§ 47lõikest 1 kohtus lubatav.

12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist võimaldada lähedaste ja sõpradega lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasist vaheseinata. II 13.

§ 104

lõike 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõiv seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lõike 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Kuna praeguse kaebusega taotletav kahjuhüvitise summa on 5000 eurot, siis tuleks kaebajal tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu 150 eurot. Kaebaja on koos kaebusega esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. 14. Taotluse lahendamiseks võtab kohus

§ 62

lõike 2 alusel haldusasja materjalide juurde kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 13. mai 2023 kuni 12. september 2023 kohta. 3 3-23-2018 15.

§ 110

lõike 1 punkti 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lõige 1 näeb ette, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eelnevat arvestades peavad riigilõivu tasumisest vabastamiseks olema täidetud majanduslikud eeldused ning kaebusel peaksid olema ka piisavad eduväljavaated (

§ 111lõiked 1 ja 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 22.

septembri

1. a määrus asjas nr 3-3-1-40-15, punkt 20).
2. Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et kaebaja majanduslik seisund ei võimaldanuks tal kaebuselt riigilõivu summas 150 eurot tasuda (

§ 112lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli

1. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud.
2. Samas on menetlusabi andmise eelduseks ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Kohtu hinnangul tuleb praeguse kaebuse eduväljavaateid pidada järgmistel põhjustel pigem kasinateks.
3. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes
4. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lõikes 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud. RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus asjas nr 3-3-1-42-15, punkt 29).
7. VangS § 24 lõikest 1 tulenevalt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Vastavalt justiitsministri
8. novembri
9. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 31 lõikele 1 toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Alates
10. jaanuarist 2015 kehtiva VSkE § 31 lõike 2 kohaselt eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga. Samuti alates
11. jaanuarist 2015 kehtiv VSkE § 31 lõige 21 näeb ette juhud, mil vanglateenistus võib otsustada kokkusaamise võimaldamise ilma vaheseinata eraldamiseta, ning vastavalt VSkE § 33 lõikele 3 peab kinnipeetav või kokkusaaja juhul, kui ta taotleb kokkusaamist VSkE § 31 lõikes 21 4 3-23-2018 sätestatud viisil, märkima taotluses kokkusaamise põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil.
12. Kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud hüvitamisnõudes, mis puudutab alates
13. aastast kuni
14. juulini 2023 ilma klaasist vaheseinata lühiajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamist. Kaebaja esitas sel perioodil vanglale 7 taotlust lühiajalise kokkusaamise lubamiseks. Vangla on edastanud kohtule kõik kaebaja Tartu Vanglale esitatud taotlused seoses vaidlusaluste kokkusaamistega alates
15. aastast. Kohus osutab, et nendest ei nähtu, et vanglalt oleks taotletud kokkusaamiste korraldamist klaasist vaheseinata eraldamiseta või kaebaja oleks avaldanud rahulolematust seoses kokkusaamiste toimumise korraga. Seda arvestades on kaebaja jätnud kasutamata võimaluse kaitsta oma väidetavalt rikutud õigusi RVastS §-des 3, 4 või 6 sätestatud viisil. Kohane õiguskaitsevahend klaasist vaheseinata kokkusaamiste võimaldamise eesmärgi saavutamiseks oleks olnud kohustamisnõue (RVastS § 6; vt ka Tartu Ringkonnakohtu
16. veebruari
17. a otsus asjas nr 3-21-129, p 13) ning kohustamisnõude esitamata jätmise tõttu ei ole tulenevalt RVastS § 7 lõikest 1 täidetud üks kahjunõude rahuldamise eeldustest – nõue ammendada esmased õiguskaitsevahendid.
18. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul piisavalt alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas

§ 111

lõike 1 mõttes, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata.

1. Tuginedes eeltoodule tuleb kaebajal tasuda kaebuse eest riigilõiv 150 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s, nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-s, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASs või nr EE567700771003819792 AS-s LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kaebaja nimi ja haldusasja number 3-23-
2. Pärast riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida. 23.

§ 120

lõige 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kohus jätab kaebuse hüvitamisnõude osas käiguta ning annab kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaja 3 päeva käesoleva määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest arvates. Kui kaebaja jätab riigilõivu tähtpäevaks tasumata, tagastab kohus kaebuse selle esitajale tervikuna. III

1. Kaebaja on esitanud
2. septembril 2023 esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud pöördumise. Kohus jättis
3. septembri
4. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kaebajal tuli kohtule täpsustada, millise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta soovib, ning põhjendada, milles seisneb tal esinev esialgse õiguskaitse vajadus. 25.

§ 55

lõige 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

1. Kaebaja sai halduskohtu
2. septembri
3. a määruse kätte samal kuupäeval ehk
4. septembril
5. Esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamise viiepäevane tähtaeg hakkas kulgema
6. septembril 2023 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli seega 5 3-23-2018
7. oktoober 2023 (

§ 67lõike 4 teine lause).

Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise hetkeni esialgse õiguskaitse taotluse puudusi kõrvaldanud, s.o välja toonud esialgse õiguskaitse abinõud ega põhjendanud tal esinevat esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja ei ole ka kohtult täiendavat tähtaega palunud. Kohus ei saa ise kaebaja eest taotlust sisustada. 27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lõike 2 alusel läbi vaatamata.

28. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning kohus jätab selle taotluse samuti läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6