← Eesti

2-22-143364/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-143364 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. K. i (K. ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 412 eurot 13 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn 10115) Hageja lepinguline esindaja J. M. (e-post XXX) Kostja: A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. K. i (K. ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
  3. Mõista A. K. ilt (K. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja: 2.
  4. 380 eurot 23 senti (sealhulgas põhivõlg 303 eurot 84 senti, intress 29 eurot 41 senti, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ning viivis
  5. jaanuari 2023 seisuga 21 eurot 98 senti); 2.
  6. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 303 eurolt 84 sendilt alates
  7. jaanuarist 2023 kuni põhivõlgnevuse 303 euro 84 sendi tasumiseni määras 8% aastas.
  8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  9. Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  10. Jätta menetluskulud A. K. i (K. ) kanda.
  11. Mõista A. K. ilt (K. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 340 eurot.
  12. Mõista A. K. ilt (K. ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA
  13. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A. K. i (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 303 eurot 84 senti, intressi 29 eurot 41 senti, võla sissenõudmiskulu 25 eurot, viivise
  14. jaanuari 2023 seisuga 21 eurot 98 senti ning jooksva viivise. Harju Maakohus edastas asja
  15. jaanuari 2023 määrusega kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (edaspidi: Tele2) ja kostja XX.XX.XXXX lepingu nr XXX lisa, mille alusel ostis kostja järelmaksuga seadme Apple iPhone SE 64GB väärtusega 489 eurot. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Tele2 on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena igakuise maksega 23 eurot 94 senti vastavalt esitatavatele arvetele ning Tele2 järelmaksu tingimustele arvetel märgitud tähtajaks. Lepingu eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 16% aastas. Kostja rikkus lepingut ja järelmaksu tingimusi ning ei tasunud osamakseid alates
  16. mai 2021 osamaksest. Tele2 edastas kostjale
  17. veebruaril 2022 hoiatuse lepingu lõpetamise kohta, kui kostja ei tasu võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, ütles Tele2 lepingu
  18. veebruaril 2022 üles. 2 Tele2 loovutas kostja vastase nõude
  19. aprillil 2022 hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on võlgnevus põhiosamaksetes summas 303 eurot 84 senti ning intressimaksetes 29 eurot 41 senti. Hageja nõuab ka viivist summas 21 eurot 98 senti perioodi
  20. mai 2021 kuni
  21. jaanuar 2023 eest määras 8% aastas, lisaks jooksvat viivist samas määras. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist, sissenõudmiskulude hüvitamist summas 25 eurot. mistõttu nõuab hageja kostjalt
  22. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult allkirja vastu kätte
  23. septembril
  24. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOHTU PÕHJENDUSED
  25. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  26. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu kogusummas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga), kokku 580 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu
  27. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi 3 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja esitas nõude kahest tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud sarnaseid hagisid sadu kui mitte tuhandeid. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on sisuliselt piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega ja selle täiendamisega. Seetõttu ei pea kohus ajakulu 3 tundi ja 30 minutit täies mahus põhjendatuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu trafaretse hagiavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 1 tund ning võttes arvesse selle täiendusi, kokku 1 tund ja 30 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas turuhinnaga. Hageja esindajakulu maksekäsu kiirmenetlusele järgnevate toimingute tegemiseks on seega vajalik ja põhjendatud 1 tunni 30 minuti, s.o 180 euro ulatuses (käibemaksuga). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud ja vajalikud 340 (140 + 20 + 180) euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 340 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. 3 Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.