) § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 7. Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Vastavalt
lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
§-s 168 on eraldi ette nähtud menetluskulude jaotus menetluse lõpetamise puhul.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on oma praktikas (vt nt RKTKm 26.01.2011. a nr 3-2-1-142-10, p 9) avaldanud seisukohta, et menetluse lõpetamisel tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh
lg-t 4, mis lubab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist kostja vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist nende kahjuhüvitise nõude rahuldanud. Hagejad pöördusid hagiga kohtusse 23.09.2023. a ja kostja tasus hagis nõutud kahjuhüvitise 02.10.2023. a. Arvestades asjaolusid on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb
Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks
4 Riigikohus on selgitanud (vt nt RKTKm 26.01.2011. a nr 3-2-1-142-10), et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selleks, et kohaldada
lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Riigikohus on ka avaldanud seisukohta (vt RKTKm 10.06.2020. a nr 2-18-17703, p 11.2), et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud. Antud asjas tugineb kostja menetluskulude jaotuse puhul
lg-s 4 sätestatud erandi kohaldamise taotlemisel sellele, et ta ei vaielnud hagejate kahjunõudele sisuliselt vastu, kuid enne nõude täitmist soovis saada kahjunõude aluseks olevaid dokumente, mida hagejad talle ei esitanud. Kohus leiab, et kostja välja toodud asjaolud ei anna alust teha järeldust, et temalt hagejate menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ise on esitanud kohtule tõendina väljavõtte poolte vahel kohtueelselt peetud kirjavahetusest (dtl 49-52). Tõenditest nähtub, et hagejad on enne hagi esitamist 24.08.2023. a pöördunud kostja poole nõudes kostja korteris toimunud veeuputuste tagajärjel tekkinud kulude hüvitamist hagejate omavastutuse ulatuses kokku summas 400 eurot. Hagejad on kirja manusena edastanud kostjale nende kindlustusandja kirjad hagejate korteris seoses kindlustusjuhtumitega remondimaksumuste ja ka hagejate omavastutuse summade kohta. Kostja ei avaldanud kohtueelselt valmisolekut nõuet tasuda. Kostja täitis hagejate kahjunõude alles pärast hagi esitamist. Neid asjaolusid arvestades saab öelda, et hagejad pöördusid hagiga kohtusse põhjendatult. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, on kohus seisukohal, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel ei ole põhjendatud kohaldada
lg-t 4 ja
8.
lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagejad on esitanud oma menetluskulude nimekirja 06.10.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu, mis kuulub menetluskulude koosseisu. Kohus kontrollis, et hagejad on tasunud hagilt riigilõivu summas 140 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna käesolevas asjas on hagejad hagist loobunud, siis tuleb pool tasutud riigilõivust, s.o 70 eurot hagejatele tagastada. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja tagastab riigilõivu summas 70 eurot hageja I, S. P, kontole. Riigilõiv ülejäänud ulatuses, s.o summas 70 eurot, on hagejate hüvitatav menetluskulu. 8.2. Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks hagejate menetluskuluks saab lugeda ka hagejate lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses. 5 Vastavalt § 139 lg-le 1 ja § 144 p-le 1 on tsiviilkohtumenetluses menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejaid esindas menetluses jurist M. P, kellele on
p-s 2 nõutud haridus ja kes võib tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja olla. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja toiminguid kokku ajakuluga 4 tundi alljärgnevalt: 1) konsultatsioon klientidega, hagi esitamiseks vajalike dokumentide ja kohtupraktika analüüs ja hagiavalduse koostamine – 3 tundi; 2) hagist loobumise avalduse koostamine – 30 minutit; 3) kostja seisukohale kirjaliku vastuse koostamine – 30 minutit. Hagejate lepinguline esindaja taotleb tasu määras 150 eurot tund. Kostja esitas 19.10.
lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks hagejate lepingulise esindaja tasu 4 tunni ja 15 minuti eest, arvestusega 150 eurot tund, kokku 600 eurot. 8.3. Kokku loeb kohus hagejate hüvitatavate menetluskulude suuruseks 670 eurot, sh pool hagilt tasutud riigilõivust summas 70 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 600 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hagejate menetluskulud summas 670 eurot nende kasuks välja kostjalt. Hagejate taotlusel määrab kohus kindlaks, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda hageja I, S. P, pangakontole. Hagejate taotlusel ja
lg 2 alusel märgib kohus määruses, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.