1-22-6686/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-22-6686 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Riivo Jürissoni tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Riivo Jürissoni 37702110366) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Riivo Jürissoni 09.12.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6686 KarS § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi 2 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Riivo Jürissonile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.11.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata osa, 1 aasta 6 kuu, võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva, saades ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 09.12.
9. Kohtuotsus jõustus 28.12.
11. Viru Maakohus jättis 10.10.
12. a määrusega Riivo Jürissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
13. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Riivo Jürissoni suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Positiivsena tõi maakohus välja individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi 1 „Eluviisitreening“ läbimise, distsiplinaarkaristuste puudumise ning vanglas töötamise. Kuigi Riivo Jürissonil on vabanemisjärgselt olemas nii elu- kui töökoht, oli maakohtul nende osas kahtlusi. Elukoht ühiselamus, kus elavad mh kriminaalse tausta või sõltuvusprobleemidega inimesed, ei soodusta õiguskuulekat eluviisi. Riivo Jürisson on aga varasemalt toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis on mh seotud narkootiliste ainetega ja varavastase kuriteo. Toime pandud kuritegude iseloom koosmõjus tema vabanemisjärgsete elutingimustega ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Töökohana märgitud ettevõtte FinEst Investors OÜ on aga Äriregistri andmetel äriühing, mille kohta on 14.08.2023 tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Tasutud maksud, maksustatav käive ja töötajate arv 2023 II kvartalis puudub. Äriühingu taustaandmed arvestades ei omistanud maakohus töökohagarantii olemasolule olulist kaalu Riivo Jürissoni ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Töötamise registri andmetel ei ole Riivo Jürisson töökohti omanud, ta tarvitab narkootikume, tal on kalduvus toime panna mh varavastaseid kuritegusid ja narkootikumidega seotud süütegusid, seetõttu ei pruugi ta suuta hoiduda tegevustest, mis võivad saada töösuhtele saatuslikuks. 3.
14. Samuti leidis maakohus, et vaatamata eeskujulikule käitumisele vanglas on vajalik arvestada asjaoluga, et tegemist on narkootikumide tarvitajaga. Riivo Jürisson on isik, kes on leidnud erinevaid põhjuseid narkootiliste ainete tarvitamiseks. Vangla tingimustes on sõltuvusainete tarvitamine sisuliselt välistatud, vabaduses võib aga motivatsioon selleks jääda madalaks. Sõltuvusainete tarvitamise tõttu on tõenäoline, et vabaduses seisab süüdimõistetu taas silmitsi rahaliste probleemidega. Harjumuspärase elukorralduse taastamiseks on aga oht uute narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisele. Seega on lisaks sõltuvusainete tarvitamise riskile süüdimõistetu puhul uue kuriteo ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise riskiteguriks ka majanduslik surve. 3.
15. Harju Maakohtu 19.08.2022 määrusega pöörati täitmisele Riivo Jürissonile Harju Maakohtu 09.11.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtus leidis kinnitust, et Riivo Jürisson rikkus registreerimiskohustust ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Ta vahetas kriminaalhooldusel korduvalt elukohta selleks luba taotlemata ning teavitama sellest kriminaalhooldusametnikku. Juba kolmandal kuul pärast kohtuotsuse jõustumist hakkas Riivo Jürisson kriminaalhoolduse kohustusi rikkuma. Lisaks kohaldati Riivo Jürissoni suhtes sundtoomist kohtuistungile. Kuna politseil ei õnnestunud teda tabada, kuulutati Riivo Jürisson 03.06.2022 määrusega tagaotsitavaks. Viru Vangla teatise kohaselt peeti Riivo Jürisson kinni 09.08.
16. Nõuded, mida Riivo Jürisson kriminaalhooldusel rikkus, on samad, mis kohalduvad karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise korral. 3.
17. Kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis kaaludes jõudis maakohus järeldusele, et Riivo Jürissonist tulenev uute kuritegude oht ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavalt madal. Tuvastatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust ning sõltuvusainete tarvitamise riskist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti puudus maakohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab alluda kriminaalhoolduse nõuetele vabaduse tingimustes, kuna ta rikkus lähiaastal enne karistuse kandmisele üht olulist nõuet –pani toime uue tahtliku kuriteo. 3.
18. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka elektroonilise valve kohaldamine. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud sõltuvusainete käitlemisega, mida elektrooniline valve takistada ei saa. Elektrooniline valve ei näita, millega tegeleb isik oma elukohas, mistõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. 2 Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 10.10.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Riivo Jürisson, kes palub muuta maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla. 4.
21. Kohus on otsuse tegemisel põhjendanud asju ühepoolselt. Kohus on võtnud seisukoha, et vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX sisuliselt välistab naasmise õiguskuulekale elule. Nimetatud elukohta kui koostööpartnerit kinnipeetavate rehabilitatsiooniks soovitas vangla. Kriminaalhooldusametnik veendus, et elukoht vastab kõikidele nõutud tingimustele. 4.
22. Talle töökoha garanteerinud ettevõttele FinEst Investors OÜ taustakontrolli vangistuses teha polnud võimalik. Pärast kohtumääruse kättesaamist oli Riivo Jürisson ühenduses ettevõtte tegevjuhiga, kelle sõnul on puudused Äriregistris lahendatud. Ettevõtte peamised müügiturud on Soome ja Rootsi ning sealsed registriandmed on esmased. Kaebuse esitaja märgib, et tema enda töötamise andmed kajastuvad alates
23. aastast Soome Vabariigis. Eestis on ta Siru Invest OÜ ja PR Pro OÜ juhatuse liige ja omab 100% osakutest. 4.
24. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse hindamisel varasemat elukäiku. Ta on kahel varasemal korral läbinud katseaja edukalt. Viimasel katseajal olid probleemid eluasemega ja ta käitus valesti. Oma tegudele ja valele käitumisele Riivo Jürisson õigustust ei otsi, kuid palub mõista ja arvestada, et riigis valitsesid Covid-pandeemiaga seotud piirangud. Covid-viirusesse haigestumise tõttu kaotas ta sissetuleku, mis viis elukoha kaotuseni. Korduvad narkotestid kriminaalhooldusel ei näidanud kordagi sõltuvusainete tarvitamist. See näitab, et ta ei ole igapäevane tarvitaja ja suudab narkootikume edukalt vältida. Sõltuvusprobleeme tal ei ole. Narkootiliste ainete tarvitamisest on ta vestelnud sotsiaalprogrammides. Tarvitamised on olnud harvad ja erinevatel eluperioodidel. Selle põhjal ei saa teha järeldusi, et ta on narkotarvitaja. 4.
25. Riivo Jürisson leiab, et tema hoiakud ja ellusuhtumine on muutunud, tema vabanemist ootavad lapsed, kellega suhtleb telefoni teel igapäevaselt. Vanglas viibitud 1,5 aasta jooksul on ta mõistnud elu väärtust ja õiguskuulekuse vajadust. Vabanedes toetavad teda nii moraalselt kui majanduslikult ema, õde ja vend. Vabaduses saaks ise end majandada. Ta on töötanud projektijuhina Soome ettevõtetes aastatel 2006-2017 ja 2017-
26. Lähtuvalt varasemast elukäigust on ta töötanud järjepidevalt ja olnud korrektne maksumaksja. Kriminaalset käitumismustrit ja elustiili süüdimõistetul ei ole. Ta on allunud vangla korrale. Kohus on tema väärtushinnanguid ja hoiakuid vääralt mõistnud. Ta suudab katseaja läbida korrektselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Riivo Jürissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmises.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Riivo Jürissoni ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda Riivo Jürissoni varasem elukäik, ennekõike 3 korduv karistatus ja mõistetud karistuste (sh kriminaalhoolduse) ebatõhusus, samuti sõltuvusainete tarvitamine.
30. Kuigi Riivo Jürissoni iseloomustavad karistuse kandmise ajal mitmed positiivsed asjaolud (välja toodud nii maakohtu määruses kui ka määruskaebuses) ning vabanemisjärgseltki on kõik tingimused normaalseks eluks olemas, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise risk ei ole vaatamata sellele piisavalt madal ning on vähetõenäoline, et süüdimõistetu tahab ja suudab täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Kahtlemata on kiiduväärt, et Riivo Jürisson on vanglas viibitud ca 1 aasta ja 3 kuu vältel käitunud korrektselt, kuid ringkonnakohus leiab, et ainuüksi sellest ei saa teha tõsikindlaid järeldusi vabaduses reeglite järgimise kohta. Nagu maakohus märkis, on Riivo Jürisson varem kandnud vanglakaristust ning samuti on ta olnud allutatud kriminaalhooldusele, viimati Harju Maakohtu 09.11.2021 otsuse alusel. Juba 18.02.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles palus Riivo Jürissonile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Nimelt jättis Riivo Jürisson 03.02.2022 mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda ilmumata ning tema asukoht oli kriminaalhooldajale teadmata. Erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungil ütles Riivo Jürisson, et käis Soomes oma last vaatamas. Samuti leidis Riivo Jürisson, et olukord, kus ta ei tohi sõita Soome oma koju, on absurdne ning piirab tema põhiõigusi. Eestiga ei seo teda miski. Seega polnud Riivo Jürissonil kriminaalhooldusele allutatuna tahtmist käitumiskontrolli nõudeid täita. Sellele lisaks pani ta katseajal, 26.03.2022 toime uue kuriteo KarS § 199 lg p 7 - § 25 lg 2 järgi.
31. Määruskaebuses väidab süüdimõistetu, et on aastatel 2006-2022 töötanud järjepidevalt Soomes ja kriminaalset käitumismustrit tal ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta selline väide Harju Maakohtu 09.11.
32. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-7133 ja 09.12.
33. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-6686 tuvastatud asjaoludele. Vaatamata väidetava töökoha olemasolule Soomes pani Riivo Jürisson Eestis toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ning katseajal varguse katse, mis näitab kalduvust panna toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seda riski suurendab asjaolu, et Riivo Jürissonil on tasumata nõudeid kokku 29 628,91 eurot. Seega saab nõustuda maakohtuga, et töökohta olemasolu ei ole Riivo Jürissoni puhul garantiiks, et ta ei pane enam kuritegusid toime. Kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu ei maanda kuigivõrd seegi, et tal on vabaduses olemas perekond, lapsed. See oli nii ka varem, kuid see ei takistanud teda kuritegusid toime panemast.
34. Riivo Jürisson rõhutab vangistuse mõju oma mõttemaailmale ja soovile elada õiguskuulekalt. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et nimetatud positiivsed muutused on ka reaalselt toimunud. Tegemist ei ole Riivo Jürissoni esmakordse viibimisega kinnipidamiskohas, mistõttu oli Riivo Jürisson teadlik vabaduses karistuse mittenõuetekohase täitmise võimalikest tagajärgedest. Varasemad karistused, nii reaalne vanglakaristus kui ka tingimisi vangistus koos kriminaalhooldusele allutamisega ei muutnud tema käitumist- Riivo Jürisson jätkas kuritegude toimepanemist.
35. Määruskaebuses väidab Riivo Jürisson, et tal ei ole probleeme narkootikumide tarvitamisest hoidumisega, ta ei ole nende igapäevane tarvitaja. Harju Maakohtu 09.11.2021 otsusega tunnistati Riivo Jürisson süüdi nii narkootiliste ainete suures koguses käitlemises kui ka narkojoobes olles sõiduki juhtimises. Nii tunnistas maakohus ta süüdi selles, et ta juhtis 12.08.2021 mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud amfetamiini ja metamfetamiini. Samuti leiti Riivo Jürissoni juurest amfetamiini sisaldavat pulbrit ning gammabutörolaktooni sisaldavat vedelikku suures koguses NPALS § 31 lg 3 tähenduses. Kuigi süüdimõistetu ei tunnista narkootikumide tarvitamisega seotud probleeme, esineb ringkonnakohtu hinnangul oht, et Riivo Jürisson võib jätkata narkootiliste ainete tarvitamist ning anda neid kriminaalse tulu 4 saamiseks ka edasi. Sellist ohtu suurendab asjaolu, et Riivo Jürisson asuks vabanemise korral elama ühiselamusse, kus viibivad keerulise taustaga isikud (sh nii sõltlased kui ka varem kriminaalkorras karistatud isikud). Samuti võib vajadus narkootiliste ainete järele suure tõenäosusega kaasa tuua rahaliste vahendite saamiseks varavastaste kuritegude toimepanemise.
36. Seega, arvestades korduvat karistatust ja erinevaid karistuse kandmise viise ning nende vähest mõju süüdimõistetule, on jätkuvalt risk, et Riivo Jürisson jätkab samasugust elu. Üldjuhul kipuvad inimesed oma varasemat käitumist kordama. Tema valikuid ei ole mõjutanud kriminaalhooldusel viibimine, mistõttu ei usu ringkonnakohus selle edukusse ka praegu. Viimasel kriminaalhooldusel leidis Riivo Jürisson, et kohustuslik Eestis viibimine piirab tema põhiõigusi. Miski ei välista, et ta on jätkuvalt samal arvamusel. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Riivo Jürissoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega (sh elektroonilise valvega), mida kinnitab samuti Riivo Jürissoni varasem elukäik.
37. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
38. oktoobri
39. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5