KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-22-6686 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla mate

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Riivo Jürisson vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas registreeriti 4.10.2023 Viru Vangla materjalid kinnipeetava Riivo Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 9.12.2022 otsusega tunnistati Riivo Jürisson süüdi

§ 199

lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 9.11.2021 otsusega nr 1-21-7133 mõistetud ja ära kandmata karistusega, mis on 8.12.2022 seisuga 1 aasta 6 kuud, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 1 aasta 8 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Riivo Jürissoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26.03.2022 kuni 28.03.2022, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistus on vangistus 1 aasta 7 kuud 1/8 27 päeva, mille ärakandmist määrati arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 9.12.

1. Maakohtu süüdimõistev kohtuotsus jõustus 28.12.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avaneb 15.01.
3. Võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 5.10.
4. Vanglale esitatud materjalide hulgas oli kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud kümnel korral, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks. Varasemalt on karistatud salajase varguse, korduva dokumendi võltsimise, korduva võltsitud dokumendi kasutamise, korduva kelmuse, omastamise, lõhkematerjali ebaseadusliku omandamise ja hoiustamise, lõhkeseadeldise või selle valmistamiseks vaja mineva osa omandamise ja hoiustamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Viimase kohtuotsusega kannab vanglakaristust varguse eest, mis jäi katse staadiumisse. Enamasti on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud soov saada majanduslikku kasu, sõltuvusprobleem ning samuti grupi mõju. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava täitmise ning vangistuses käitumise kohta on iseloomustuses märgitud järgmist. Töötamine: Alates 6.02.2023 a. määratud töötama vangla majandustöödel koristajana. Alates 17.02.2023 a. määratud töötama vangla majandustöödel toidujagajana. Alates 22.05.2023 a. määratud töötama vangla käitises puidutehnoloogina. 10.03.2023 – 6.04.2023 on läbi viidud vestlused riskiolukorraga toime tulemisest ja sihipäraselt reageerimisest; erinevate olukordade/probleemide lahendamise võimalustest ning teistega arvestamisest; ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja seadustest ja nende täitmise vajalikkusest. Läbiviija hinnangul suudab kinnipeetav väga hästi analüüsida tehtud tegevusi ja saab aru, et riskiva elustiili valimine on olnud kohati vale. Isikul teadmised ja oskused olemas, kuidas elada seadusekuulekat elu. 29.03.2023 - 1.05.2023 a. läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav oli kohtumistel aktiivne ning koostööaldis ning kodused tööd olid tehtud. Programmi jooksul analüüsis enda tarvitamise häid ja halbu külgi. Mõistab tagasilanguse kahjulikkust ning on läbi mõelnud sammud selle ennetamiseks. Tugivõrgustik isikule väga oluline, see on ka motiveerivaks jõuks. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas teadmised ja motivatsioon, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik süüdimõistetule järgmised tegevused: töötamine; vabanemiseelne vestlus. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Rahvastikuregistri andmetel on Riivo Jürissonil kehtiv sissekirjutus alates 8.08.2022 aadressile xxx, lisa-aadressiks märgitud xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu vabaneda aadressile xxx. Järve Maja OÜ esindaja volikirja alusel on 25.08.2023 andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ja Riivo Jürissoni elama asumiseks nimetatud aadressile. Antud majutusasutuses on elektroonilise valve paigaldamiseks kõik tingimused täidetud. Süüdimõistetul on omandantud kutsekeskharidus. 2/8 Töötamise registris puuduvad sissekanded isiku töötamise kohta. Äriregistri kohaselt on R. Jürisson juhatuse liige firmas X OÜ ning firma tegeleb ehitusega. Kinnipeetava sõnul on ta töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult peamiselt ehitusel Eestis ja ka välismaal. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval 11.09.2023 seisuga võlgnevusi 29 628,91 eurot ning vabanemisfondis 584,96 eurot. Perioodil 10.03.2023 – 6.04.2023 läbis kinnipeetav temale individuaalse täitmiskavaga määratud vestlused, mille teemaks oli ka majanduslik toimetulek seaduskuulekal viisil ning kulude ja tulude tasakaalus hoidmine. Vangla andmetel on kinnipeetaval peale vabanemist võimalik asuda tööle OÜ-s X. Kinnipeetava lähedased ema, õde, vend, abikaasa ja lapsed elavad välismaal. Riivo Jürisson abikaasaga koos ei ela, kuid suhted on head. Kaks last on täisealised ja kaks on alaealist last. Suhted lastega on säilinud. Riivo Jürissoni pensionärist ema on poega valmis vastavalt oma võimalustele nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Telefonivestlusel kinnipeetava emaga kinnitati, et lähedaste vahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse telefoni teel. Enne vangistust oli Riivo Jürissoni elukaaslane J. P., kes sai sama kriminaalasja raames kriminaalkaristuse. Suhted J. P. on head ja kestnud alates aastast 2020, suheldakse kirja teel. sõbrad ja tuttavad pole kriminaalkorras karistatud, Eestis neid väga polegi kuna suurem osa elust on Soomes. Alkoholi tarvitamises vangla riski ja ohtlikkust ei näe. Riivo Jürisson on süüdi tunnistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja mootorsõiduki juhtimine narkojoobes. On tarvitanud kokaiini, amfetamiini, GHBd, alfa PVPd. Viimati tarvitas enda sõnul enne vanglasse saabumist selleks, et pika autosõidu jooksul ärkvel püsida. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Riivo Jürisson on vesteldes rahulik ja viisakas. Ametiisikutega suheldes on viisakas. Otseseid kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Kriminaalhooldusel on olnud kolmel korral. Kaks esimest läbis, teise käitumiskontrolli ajal olid probleemid, mistõttu karistus pöörati täitmisele. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Riivo Jürisson vangistuses tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Riivo Jürissonile katseaeg ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll ja katseaeg kuni 5.08.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Riivo Jürissonile järgmised kohustused: Sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele" kinnistavad vestlused; vestlus majanduslikust toime tulemisest seaduskuulekal viisil ning kulude ja tulude tasakaalus hoidmisest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Riivo Jürissonile järgmised kohustused:

§ 75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. 3/8 Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Riivo Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Riivo Jürisson ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Riivo Jürisson selgitas kohtuistungil, et et nüüd on tal isikut tõendava dokumendiga kõik korras, taotletud ja kätte saadud vangla abil, samuti tegeleb ta aktiivselt, et teha korda asjad võlgnevustega, mis on aegumisega lõpetada, mis on määratud graafikutena, et saaks võlgnevusi hakata likvideerima. Avavangla võimaluse kohta selgitas süüdimõistetu, et sellest oli vanglas ka juttu, kuid hetkel sinna paigutamine ei ole päevakorras, sest tal on uurimisel mingi vana asi, kus tal on vähene osa, aga asi ise on mahukam, nii selgitas prokurör. See vana asi ongi takistuseks, mis avavanglat ei ole talle võimaldatud. Sugulased ja lähedased on tõesti kõik välismaal, ja tema ise elab püsivalt just välismaal. Eestis ta kaaluks kriminaalhoolduse ajaks kas üürida eluaset. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Riivo Jürisson tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Riivo Jürisson kannab karistust Harju Maakohtu 9.12.2022 otsuse alusel, millega ta tunnistati süüdi

§ 199lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi.

Talle mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu 9.11.2021 otsusega, s.o kohtuotsuste kogumis

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.

Harju Maakohtu 9.11.2021 otsusega tunnistati Riivo Jürisson süüdi

§ 184lg 1 ja § 424 lg 1 järgi.

Seega kannab Riivo Jürisson karistust mh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevad

§ 76

lg-st 2.

§ 76

lg 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtumääruse koostamise seisuga on Riivo Jürisson kandnud rohkem, kui poole temale Harju Maakohtu 9.12.2022 otsuse alusel käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest, 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkusest vangistusest. See on ühtlasi rohkem, kui 4 kuud. Kohtule on kinnipidamisasutuse poolt edastatud Riivo Jürisson nõusolek elektroonilise valve kohaldamise kohta. Samuti on kohtule esitatud iseloomustuse lisa, millest nähtuvalt kontrollis kriminaalhooldusametnik 25.08.2023 XXX asuvat elukohta ühiselamus ning ametniku hinnangul vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks ning Järve Maja OÜ volitatud esindaja andis 25.08.2023 kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4/8 Praktikas omaksvõetud seisukoha järgi, millele osutas Riigikohtu kriminaalkolleegium mh 12.06.2023 lahendis kohtuasjas nr 1-18-9392, on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK 30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Käitumine vanglas ja individuaalse täitmiskava täitmine Vangistuses käitumise kohta on vangla iseloomustuses toodud välja mitmeid positiivseid aspekte. Kinnipeetav on läbinud temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotisaalprogrammi „Eluviisitreening“. Seejuures läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas teadmised ja motivatsioon, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Läbi on viidud vestlused riskiolukorraga toime tulemisest ja sihipäraselt reageerimisest; erinevate olukordade/probleemide lahendamise võimalustest ning teistega arvestamisest; ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja seadustest ja nende täitmise vajalikkusest. Läbiviija hinnangul suudab kinnipeetav väga hästi analüüsida tehtud tegevusi ja saab aru, et riskiva elustiili valimine on olnud kohati vale. Isikul teadmised ja oskused olemas, kuidas elada seadusekuulekat elu. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi isikul vangistuses ei ole. Vangistuses viibimise perioodil on töötanud erinevatel töökohtadel. Kohtu hinnangul väärivad süüdimõistetu pingutused vanglas käitumise osas tunnustust ning õiguskuulekas käitumine vanglas ning individuaalse täitmiskava täitmine annab tõepoolest olulist kaalu isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Individuaalsest täitmiskavast nähtuvalt planeeritakse süüdimõistetu paigutamist avavanglasse 5.02.2023 Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 3 sätestatud tingimuste täitmisel 1.05.2023 ja karistusajast tulenevalt 5.02.

1. Nagu nähtub materjalidest, samuti süüdimõistetu on seda kinnitanud, avavanglasse paigutamist ei ole kohaldatud. Kuna käesolevalt ei ole kinnipeetavat avavanglasse paigutatud, ei saa kohus anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele. Võimalused vabaduses ja ohuprognoos Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu vabaneda XXX asuvasse ühiselamusse. Kohtu hinnangul, tulenevalt vangla iseloomustuses kajastatud andmetest isiku enda arusaamisest, et ta võib olla mõjutatav ümbritseva keskkonna ja ümbritsevate isikute poolt, ei ole tema vabanemisjärgsed elutingimused nimetatud elukohas õiguskuulekale teele asumist soosivad. Tegemist on ühiselamuga, kus elavad valdavalt kehvas sotsiaalses seisus, enamasti kriminaalse taustaga, sõltuvusainete või alkoholi tarvitajad, samuti vanglast vabanenud isikud. Riivo Jürisson on aga varasemalt toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis on mh seotud narkootiliste ainetega ja varavastase kuriteo. Seega Riivo Jürissoni toimepandud kuritegude iseloom koosmõjus vabanemisjärgsete elutingimustega ei toeta tema ennetähtaegset tingimisi karistuse kandmiselt vabastamist. Kohus ei omista töökohagarantii olemasolule sellist kaalu, mille pinnalt päädiks kinnipeetava karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine. On positiivne, et kinnipeetaval on vabaduses võimalik asuda tööle ettevõttes, mille tegevjuht on andnud nõusoleku Riivo Jürissoni tööle võtmiseks. Töökohagarantiisse suhtub kohus aga kriitiliselt. Esmalt peab kohus vajalikuks välja tuua, et XX OÜ on Äriregistri elektroonilise andmekogu andmetel äriühing, mille kohta on 5/8 14.08.2023 tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks majandusaasta aruande esitamata jätmise põhjusel. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud andmetega seisuga 31.12.
2. Sel aastal on esitamata käibedeklaratsioon. Oluline on aga seegi, et tasutud maksud, maksustatav käive ja töötajate arv 2023 II kvartalis puudub. Olukorras, kus äriühingu taustaandmed ei toeta kinnipeetava vabanemisjärgset elukorraldust ja töötamist logistikuna, ei omista kohus töökohagarantii olemasolule sellist kaalu, mille pinnalt päädiks kinnipeetava karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Arvestades sedagi, et töötamise registri andmetel Riivo Jürisson töökohti omanud ei ole, s.o puuduvad legaalsed andmed vabaduses töötamise kohta, samuti kalduvust panna toime muuhulgas varavastaseid kuritegusid, olles narkootilisi aineid tarvitav isik ning käitumismustrit iseloomustab narkootikumidega seotud süütegude toimepanemine, ei garanteeri töökoha olemasolu vabaduse korral seda, et isik ka vabanedes suudab keskenduda töökohas ettenähtud nõuetele ning hoiduda tegevustest, mis võivad saada töösuhtele saatuslikuks. Märkimist vääriv on Riivo Jürissoni võlakohustuste suurus summas 29 628,91 eurot, mis võib tekitada frustratsiooni ja avaldab omakorda mõju töösuhetele. Oht uute kuritegude toimepanemisele on kõrge. Riivo Jürissonil on lähedased päritoluperekonnast, lapsed ja elukaaslane. Ema on valmis süüdimõistetut vabanemise korral toetama. Suhted lähedastega on toetavad. Riivo Jürissoni elukaaslane mõisteti sama kohtuotsusega süüdi narkootikumidega seotud süüteos ning kannab samuti vangistusena mõistetud karistust. Narkootikumidega seotud süüteod eeldavad kriminaalse tutvusringkonna olemasolu. Kuna Riivo Jürisson on vangistust kandnud korduvalt ning arvestades teadmisi ja oskusi ning samuti kontakte, mis on vajalikud narkootikumidega seotud süütegude toimepanemisel, ei toeta vangistuses ja välisriigis viibivad lähedased kinnipeetava vabanemisjärgset elukorraldust selliselt, et on alati olemas ja toeks kui tekivad raskused kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste täitmisel. Kahtlusteta on positiivne, et vangistuses on süüdimõistetu tegelenud sõltuvusprobleemile lahenduste otsimisega – kinnipeetav oli kohtumistel aktiivne ning koostööaldis ning kodused tööd olid tehtud. Programmi jooksul analüüsis enda tarvitamise häid ja halbu külgi. Mõistab tagasilanguse kahjulikkust ning on läbi mõelnud sammud selle ennetamiseks. Tugivõrgustik on isikule väga oluline ja see on ka motiveerivaks jõuks. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas teadmised ja motivatsioon, et saavutada programmi jooksul seatud eesmärk. Vähemalt vangistuse tingimustes, kus isikul ei ole võimalik narkootikume tarvitada, on tal motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda. Kohtu hinnangul on vaatamata vanglas eeskujulikule käitumisele vajalik arvestada asjaoluga, et isik on narkootikumide tarvitaja, isegi kui sõltuvusdiagnoos puudub. Vangla tingimustes on ainete tarvitamine sisuliselt välistades, samal ajal kui vabaduse tingimustes võib sõltuvusainetest tarbimise motivatsioon jääda taaskord vaid lubaduseks. Kohus leiab, et käitumiskontrolli nõuded ei ole süüdimõistetu puhul piisavalt mõjuvad, ta ei suuda sellises vormis kontrollile alluda ning oht uusi kuritegusid toime panna on süüdimõistetu puhul endiselt kõrge. Samas peab kohus vajalikuks välja tuua, et Riivo Jürisson on isik, kes on leidnud erinevaid põhjuseid narkootiliste ainete tarvitamiseks. Nii on viimatine tarvitamine kinnipeetava enda sõnul toimunud enne vanglasse saabumist, et ärkvel püsida. Olukorras, kus isik on tarvitanud eriliigilisi narkootilisi aineid, on viimatise kuriteona toime pannud varguse ja viibides samal ajal katseajal, siis järeldub vaid üks – mõistetud karistuse täitmisele pööramise teadmine ei ole selline argument, mis hoiab Riivo Jürissoni eemal uute kuritegude toimepanemisest. Kohus peab ohuprognoosi hindamise puhul oluliseks süüdimõistetul tuvastatud narkootikumide tarvitamise harjumust. Süüdimõistetu varasemast käitumisest ei nähtu sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks tõsist motivatsiooni. Seetõttu on süüdimõistetu suhtes prognoos temast tuleneva ohtu 6/8 kohta vähemalt oluline. Isiku käitumist ei mõjutanud varasem karistatus, karistuse kandmine vabaduses, kindel elukoht ja lähedased. Sõltuvusainete tarvitamise tõttu on tõenäoline, et vabaduses seisab süüdimõistetu taas silmitsi rahaliste probleemidega. Harjumuspärase elukorralduse taastamiseks on aga oht uute narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemisele. Seega on lisaks sõltuvusainete tarvitamise riskile süüdimõistetu puhul uue kuriteo ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise riskiteguriks ka majanduslik surve. Süüdimõistetul on katseajale allumise kogemus lähiminevikust. Harju Maakohtu 19.08.2022 määrusega pöörati täitmisele Riivo Jürissonile Harju Maakohtu 9.11.2021 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtumäärusega on leidnud kinnitust, et Riivo Jürisson rikkus registreerimiskohustust ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks. Riivo Jürisson on vahetanud kriminaalhoolduse jooksul mitmel korral elukohta, kuid ei ole taotlenud eelnevalt selleks luba ega ole andnud kriminaalhooldusametnikule elukoha vahetusest teada. Riivo Jürisson hakkas juba kolmandal kuul pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalhoolduse kohustusi rikkuma. Kohus tuvastas sellegi, et kohustuste rikkumised olid tahtlikud. Lisaks erakorralise ettekande arutamiseks oli Harju Maakohtu 12.05.2022 määrusega kohaldatud Riivo Jürissoni käitumisaktidest tulenevalt sundtoomist kohtuistungile. Harju Maakohtu 1.06.2022 istungile Riivo Jürissoni ei toimetatud, kuna politseil ei õnnestunud teda tabada. Kriminaalhooldusametnikul puudus info Riivo Jürissoni asukoha kohta. Seetõttu maakohus kuulutas Riivo Jürissoni 3.06.2022 määrusega tagaotsitavaks. Viru Vangla teatise kohaselt peeti Riivo Jürisson kinni 9.08.
3. Nõuded, mida Riivo Jürisson kriminaalhooldusel olles rikkus on samad, mis kohalduvad karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise korral. Riivo Jürissoni varasem käitumine kriminaalhooldusel olles, ei toeta tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudub usk, et Riivo Jürissoni kantud karistuse osa on sellise pikkusega, mis on mõjunud süüdimõistetu käitumisele viisil, mille pinnalt saab teha tõsikindla järelduse – Riivo Jürisson enam uusi rikkumisi ja süütegusid toime ei pane. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 selgitanud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Analüüsides kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestatavaid asjaolusid kogumis jõuab kohus veendumusele, et Riivo Jürisson puhul ei saa jõuda järeldusele, et uute kuritegude toimepanemise oht oleks piisavalt madal tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivsed asjaolud nagu rikkumisteta allumine vangla režiimile, st distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuses, individuaalse täitmiskava täitmine, ei kaalu üles kinnipeetava varasemast elukäigust ning sõltuvusainete tarvitamise riskist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul on välja kujunenud elustiil ja ka kriminaalne käitumismuster ning eelmiste kantud vangistuse andmete ja varasemast tuttava kriminaalse ringkonna põhjal on piisavalt alust karta, et leebema kontrolli puhul on süüdimõistetu motivatsioonis tagasilangus. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib tulla kõne alla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Käesolevalt ei ole kohtul veendumust, et vabaduse tingimustes säilib süüdimõistetul motivatsioon hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ning seeläbi uute kuritegude toimepanemisest. Samuti puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudab alluda kriminaalhoolduse nõuetele vabaduse tingimustes, olukorras kus süüdimõistetu on lähiaastal enne karistuse kandmisele asumist rikkunud üht olulist nõuet – Riivo Jürisson pani toime uue tahtliku kuriteo. 7/8 Vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetuga planeeritud vanglas kriminaalhoolduslikud meetmed, mistõttu on süüdimõistetul võimalus veel kinnistada seni vangistuses sotsiaalprogrammides omandatut ning jätkata püüdlustega vabaduses õiguskuulekale teele asumiseks. Kokkuvõtvalt ei näe kohus hetkel vangla iseloomustusest ja isiku enda selgitustest kohtuistungil selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on praeguseks vangistuse aja jooksul nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Arvestades varasemate kuritegude asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vabastada süüdimõistetu ka elektroonilise järelevalve alla. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud sõltuvusainete käitlemisega, mida ei saa elektrooniline valve takistada. Elektrooniline valve annab ametnikule teavet süüdimõistetu asukoha kohta ning annab signaali, kui süüdimõistetu kaldub kõrvale temale ette nähtud liikumisrežiimist, kuid ei näita, millega tegeleb isik enda elukohas ega takista seda, mistõttu ei ole elektrooniline valve piisavalt tõhus meede arvestades süüdimõistetu ohuprognoosi. Kuna kohus leiab, et kuna süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud, tuleb tal jätkata karistuse kandmist vanglas. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Riivo Jürisson temale Harju Maakohtu 9.12.2022 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8