ukoht: Narva mnt 150, Tallinn)
ja läbivaatamine Kohtuistungil 07.06.2023.a RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 2 kohus otsustas: 1. Tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/41 – Martin Kersmani süüdi tunnistamises ja karistamises
lg 1 järgi ning lõpetada selles osas menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 järgi karistada Martin Kersmani rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Martin Kersmanil tuleb temalt välja mõistetud rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest väärteoasjas nr 930022000576/41 näidatud arveldusarvele, märkides tasumisel väärteootsuses märgitud kohustuslikud andmed, sealhulgas viitenumber. Muus osas (sh konfiskeerimine) jätta Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/41 muutmata. Merlana Group OÜ-l tuleb Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsusega väärteoasjas nr 930022000576/41 määratud rahatrahv summas 1500 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest väärteoasjas nr 930022000576/41 näidatud arveldusarvele, märkides tasumisel väärteootsuses märgitud kohustuslikud andmed, sealhulgas viitenumber. 2. Tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/42 – Julia Kersmani süüdi tunnistamises ja karistamises
Tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/42
lg 3 alusel konfiskeerimise osas, sest konfiskeerimine on rakendatud 28.03.2023 otsuses väärteoasjas nr 930022000576/41 (otsuse nr 930022000576/42 kohaselt konfiskeeriti 21.06.2022 ja 07.09.2022 baaris xxxx äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol üldkoguses 282 pudelit/purki - 148,248 liitrit).
lg 1 järgi karistada Julia Kersmani rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Julia Kersmanil tuleb temalt välja mõistetud rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest väärteoasjas nr 930022000576/42 näidatud arveldusarvele, märkides tasumisel väärteootsuses märgitud kohustuslikud andmed, sealhulgas viitenumber. Muus osas jätta Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/42 muutmata. 3. Tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/43 – Andrei Getmanetsi süüdi tunnistamises ja karistamises
Tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/43
lg 3 alusel konfiskeerimise osas, sest konfiskeerimine on rakendatud 28.03.2023 otsuses väärteoasjas nr 930022000576/41 (otsuse nr 930022000576/43 kohaselt konfiskeeriti 21.06.2022 ja 07.09.2022 baaris xxxx äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol üldkoguses 282 pudelit/purki - 148,248 liitrit).
lg 1 järgi karistada Andrei Getmanetsi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Andrei Getmanetsil tuleb temalt välja mõistetud rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest väärteoasjas nr 930022000576/43 näidatud arveldusarvele, märkides tasumisel väärteootsuses märgitud kohustuslikud andmed, sealhulgas viitenumber. Muus osas jätta Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsus väärteoasjas nr 930022000576/43 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 07.07.2023.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 31.08.2023.a. Väärteoprotokoll 2 Kohtuväline menetleja koostas 27.02.2023 väärteoprotokolli, mille kohaselt on väärteo toimepanemise aeg 21.06.2022 ja 07.09.2022 ning koht xxxx baar aadressil xxxx. Väärteo kirjeldus
21.06.2022 tuvastati Merlana Group OÜ tegevuskohas baaris „xxxx“ (Xxxx) alkohoolsed joogid (viin, džinn, rumm, viski, vahuvein, vein, aperitiiv, siider, õlu) üldkoguses 195 pudelit/purki (120,18 liitrit), millest: 12 pudelit (6 l) on nõuetele vastavad alkohoolsed joogid, 107 pudelit (67,52 l) on Xxxx maksumärkidega alkohoolsed joogis, mis ei vasta
lg 1 p 6 nõudele ja 76 pudelit (46,66 l) on alkoholiregistris registreerimata alkohoolsed joogid, mis ei vasta
07.09.2022 tuvastati Merlana Group OÜ tegevuskohas baaris „xxxx“ (Xxxx) alkohoolseid jooke üldkoguses 107 pudelit (70,39 liitrit), millest: 57 pudelit (35,972
lg 1 p 6 nõudele, 17 pudelit (10,059 l) on alkoholiregistris registreerimata alkohoolsed joogid, mis ei vasta
lg 1 p 2 nõudele ja 30 pudelit (21,959 l) on alkohoolsed joogid, mis ei vasta alkoholiregistri näidistele (
Täpne alkohoolsete jookide nimekiri on toodud LISAS 1 (21.06.2022 kinni peetud alkohol) ja LISAS 2 (07.09.2022 kinnipeetud alkohol). Vastavalt
lg 1 p 1 on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta
Merlana Group OÜ on Majandustegevuse registris registreeritud alkoholikäitleja, mis tegeleb alkoholi käitlemisega
Merlana Group OÜ hoidis ja pakkus baaris xxxx müügiks käitlemiseks mittelubatud alkoholi 21.06.2022 üldkoguses 183 pudelit (114,18 l) ja 07.09.2022 üldkoguses 50 pudelit (34,418 l).
lg 4 kohaselt peab ettevõtja tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei
u käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. Merlana Group OÜ juhatuse liige Martin Kersman tegeleb koos Julia Kersmaniga Merlana Group OÜ majandustegevusega. Julia Kersman koos Andrei Getmanetsiga tegelevad alkoholi müügiga baaris xxxx. 14.06.2022 ja 17.06.2022 toimetas Julia Kersman maksuvabalt Xxxxst Eestisse alkoholi, iga kord lubatud piirkoguse piires. 17.08.2022 toimetasid Julia Kersman ja Andrei Getmanets maksuvabalt Xxxxst Eestisse alkoholi lubatud koguse piires päeva jooksul kaks korda. Kokku toimetasid Julia Kersman ja Andrei Getmanets ühe päeva jooksul (17.08.2022) Xxxx Eestisse alkoholi koguses 666 pudelit (344,9 l), millest kanget alkoholi oli 41 pudelit (27,4 l) ja lahjat alkoholi 625 pudelit/purki (317,5 l). Eelpool kirjeldatud teo panid toime Merlana Group OÜ juhatuse liige Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga, kes tegutsesid koos ettevõtte majandustegevuse raames ja Merlana Group huvides. Rikkudes
lg 1 p 1 sätestatud keeldu, panid Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga toime teo, mis vastab
lg 1 sätestatud väärteokoosseisule, s.o käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine ja sellega kauplemine. 3 Läbi oma juhatuse liikme Martin Kersmani tegeles Merlana Group OÜ käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja kauplemisega ning pani seeläbi toime
Käitlemiseks mittelubatud alkoholi võib konfiskeerida
Väärteo kirjeldus
Protokollis on osundatud
lõigetele 3 ja 4 ning toodud välja, et 21.06.2022 alkoholi käitleja kontrolli ajal ja 07.09.2022 läbiotsimise ajal puudusid alkoholi saatelehed Merlana Group OÜ tegevuskohas baaris „xxxx“. 16.11.2022 esitas Merlana Group OÜ juhatuse liige Martin Kersman e-kirjadega (7tk) järgmised arved: nr xxxx seeria XXXX (09.05.2021), nr XXXX(11.06.2021), nr xxxx seeria XXXX (18.06.2021), nr XXXX (18.06.2020), nr XXXX (23.07.2020), nr xxxx seeria XXXX (18.08.2020), nr xxxx seeria XXXX (03.09.2020), nr xxxx seeria XXXX (26.12.2021), nr XXXXxxxx (26.12.2021), nr xxxx seeria XXXX (15.09.2021), nr xxxx seeria XXXX (21.10.2020), nr xxxx seeria XXXX (28.09.2020), nr xxxx seeria XXXX (30.11.2021), nr XXXX (17.09.2020), nr xxxx (08.09.2020), nr xxxx seeria XXXX (25.06.2021). Esitatud arvetele (saatelehtedele) vastab (kauba nimetuse, pakendi mahu, partii numbri ja koguse poolest) 21.06.2022 ja 07.09.2022 äravõetud alkoholist kokku 19 pudelit järgmise alkoholiga: 1 pudel vahuveini Exclusive Pusiau Saldus 8%, 0,75 L, partii nr XXXX (seeria XXXX arve nr xxxx (09.05.2021); 2 pudelit veini Chapel Hill Pinot Grigio 12 % 750 ml, partii nr xxxx (arve nr XXXX, 17.09.2020); 1 pakk veini Don J.M.Shafen Sauvignon Blanco 11 %, 3 L partii nr xxxx (arve nr xxxx seeria XXXX, 15.09.2021); 1 pudel alkohoolset jooki Special Raspberry 13 %, 1L, partii nr xxxx (arve nr XXXX, 17.09.2020); 10 pudelit veini Törley Muskotaly, 0,75 L, 10,5 %, partii nr xxxx (arve nr XXXX, 17.09.2020); 4 pudelit veini Pinot Grigio Chapel Hill 12 %, 750 ml, partii nr xxxx (arve nr XXXX ja nr XXXX). 21.06.2022 ja 07.09.2022 baarist xxxx äravõetud alkoholi kohta üldkoguses 283 pudelit/purki saatedokumendid puuduvad. Merlana Group OÜ juhatuse liige Martin Kersman ega teised Merlana Group OÜ tegevusega seotud isikud ei esitanud ühtegi dokumenti alkoholi soetamise kohta 2022 aastal. Eespool kirjeldatud teo panid Merlana Group OÜ huvides toime Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga, kes tegutsesid ettevõtte majandustegevuse raames ja ettevõtte huvides. Rikkudes
lg 3 sätestatud õigusnormi panid Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga toime teo, mis vastab
lg 1 sätestatud väärteo koosseisule, s.o nõuetekohase saatedokumendita alkoholi jaemüügi. Läbi oma juhatuse liikme Martin Kersmani tegeles Merlana Group OÜ saatedokumendita alkoholi jaemüügiga
lg 1 p 5 mõistes ja pani sellega toime
Kokkuvõtlikult on rikutud õigusnormidena märgitud
lg 1 p 2,5,6,
lg 1 p 1,
lg 3,
lg 4 ning väärtegu on kvalifitseeritud
lg 1,2,
S § 21 lg 2. Vaidlusalased otsused Otsusega nr 930022000576/41 on Merlana Group OÜ-d KarS § 63 lg 1 alusel karistatud
lg 2 järgi rahatrahviga 1500 eurot ning Martin Kersmanit karistatud
lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, so 480 eurot;
lg 3 alusel konfiskeeriti käitlemiseks mittelubatud alkohol koguses 232 pudelit/purki (148,248 liitrit). Otsusega on tagastatud Merlana Group OÜle alkohol üldkoguses 70 pudelit/purki (43,072 liitrit). 4 Otsusega nr 930022000576/42 on Julia Kersmanit karistatud KarS § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 600 eurot ning
lg 3 alusel konfiskeeritud 21.06.2022 ja 07.09.2022 baaris xxxx äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol üldkoguses 282 pudelit/purki (148,248 liitrit). Otsusega nr 930022000576/43 on Andrei Getmanetsi karistatud KarS § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, so 600 eurot ning
lg 3 alusel konfiskeeritud 21.06.2022 ja 07.09.2022 baaris xxxx äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol üldkoguses 282 pudelit/purki (148,248 liitrit). Kaebuse sisu Merlana Group OÜ, Martin Kersman, Julia Kersman ja Andrei Getmanets esitasid enda kaitsja kaudu Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsustele väärteoasjades 930022000576/41, 930022000576/42 ja 930022000576/43 ühise kaebuse, milles paluvad eelnimetatud otsused täies mahus tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitajad pannud toime väärteootsustes ja väärteoprotokollides kirjeldatud väärtegusid. Valed on nii väärteootsused kui ka väärteoprotokollid. Muuhulgas ei tunnista ükski menetlusalune isik ühtegi kohtuvälise menetleja väidet. Kaebuse esitaja Andrei Getmanets pole teinud Xxxx maksumärkidega alkoholi osas midagi õigusvastast tahtlikult.
jas figureeriv Xxxx maksumärkidega alkohol ei kuulunud baari pidajale. Kaebuse esitajad on seisukohal, et hoopis kohtuvälise menetleja tegevus
ja menetlemisel oli õigusvastane ja pahatahtlik. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu. Kirjalikus menetluses on osundatud järgnevale. Kaebuses väidetakse, et Andrei Getmanets pole teinud Xxxx maksumärkidega alkoholi osas midagi õigusvastast tahtlikult. Kohtuväline menetleja eeltoodud väitega ei nõustu. Andrei Getmanets viibis 21.06.2022 baaris müüjana ning sellel kuupäeval leiti Xxxx maksumärkidega alkoholi baari leti tagant külmikust, leti taga vastasseina kapist ja selle kapi pealt ning lisaks ka leti alt. On ilmne, et selline Xxxx maksumärkidega alkoholi paigutus viitab sellele, et baaris kaubeldi ka Xxxx maksumärkidega alkoholiga. Siinkohal tuleb arvestada ka
jaolu, et nähtuvalt 11.07.2022 tunnistaja ülekuulamise protokollist (O M) oli Andrei ka üheks isikuks, kes baaris alkoholi vastu võttis. Siinkohal on oluline viidata ka
jaolule, et 17.08.2022 tõi Andrei Getmanets koos abikaasaga Xxxx alkoholi ning oli ka 7.09.2022 läbiotsimise ajal baaris müüjana. Läbiotsimise käigus leiti baari letilt maksumärkideta alkoholi, millele olid hinnasildid peale kleebitud. Tunnistaja O M on oma 26.09.2022 selgitustes märkinud, et Andrei oli isikuks, kes jälgis, millist kaupa baaris ei jätku. Eeltoodud
jaolud viitavad sellele, et Andrei Getmanets oli teadlik, et baaris hoitakse ja müüakse ilma maksumärkideta ning ka Xxxx maksumärkidega alkoholi ning oli ise ka isikuks, kes baaris vastava alkoholiga kauples. Olles ise üheks isikuks, kes Xxxx reisijana alkoholi tõi, oli ta teadlik ka sellest, et selline Xxxx alkoholi toomine on aktsiisist vabastatud üksnes juhul, kui alkoholi tuuakse mitteärilisel eesmärgil ehk seda alkoholi ei tohi edasi müüa. Olles baaris müüjaks ja isikuks, kes jälgis, millist alkoholi baari vaja oleks ning kes ka alkoholi baari vastu võttis, oli Andrei Getmanets teadlik ka sellest, et ilma Eesti maksumärkideta kange alkoholi müük on keelatud. Kaebuses leitakse, et Xxxx maksumärkidega alkohol ei kuulunud baaripidajale. Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole oluline, kellele baaris
unud Xxxx maksumärkidega alkohol kuulus. Arvestades
jaolu, et A G, Martin Kersman ja Julia Kersman tegelesid baari majandamisega koos ning moodustavad samuti koos elava perekonna, on ilmne, et kõik isikud olid üksteise tegevusega, mis on seotud baari majandamisega, kursis. A G tegeles baaris müüjana ning tellis alkoholi, alkoholi tõid baari Martin Kersman ja Julia Kersman ning A G ja Julia Kersman käisid Xxxx alkoholi toomas. Seega on ilmne, et Xxxx maksumärkidega alkoholi müümine baaris toimus nende kõigi ja seega ka OÜ Merlana Group teadmisel ja huvides. Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalused isikud on kaubelnud ning on kaubanduslikul eesmärgil hoidnud ja ladustanud maksumärgistamata ning käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Osa alkoholist ei olnud Eesti maksumärkidega märgistatud (
lg 1 p 5 6; ATKEAS § 491), osa alkoholist ei olnud alkoholiregistris registreeritud (
lg 1 p 2) ning osa alkoholist ei vastanud tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riikliku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele (
Nähtuvalt
lg-st 1 peab käideldav alkohol lisaks lg-s 1 sätestatud tingimustele vastama ka muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Seega võivad nõuded, mis on alkoholi käitlemise tingimuseks, tuleneda ka mujalt, kui
Nii sätestab
lg 3, et alkohoolse joogi jaemüük on lubatud vaid juhul, kui selle alkohoolse joogi kohta on nõuetele vastav saatedokument. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et osal baaris
unud alkoholil saatelehte ei olnud. Arvestades, et
lg 1 p 5 kohaselt on jaemüügiks ka müügiks pakkumine, siis on ilmne, et müügiks pakkumine on ka see, kui baaris ja selle läheduses
uvates laoruumides (sh leti all, leti juures külmikus, leti taga kapis ja selle peal) alkoholi hoitakse, kuna kogu baaris ja selle laoruumides olev alkohol oli müügiks mõeldud ning seega oli klientidel seda võimalik ka osta (st seda pakuti müügiks). Kaebuses taotletakse ära võetud alkohoolsete jookide tagastamist. Kohtuväline menetleja leiab, et alkohoolsed joogid tuleks konfiskeerida ning nende tagastamine menetlusalustele isikutele ei oleks võimalik, kuivõrd sellisel juhul tooks juba ainuüksi selle alkoholi tagastamine kaasa uue rikkumise toimepanemise menetlusosaliste isikute poolt. Nimelt on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga, mille ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil on
On ilmne, et OÜ Merlana Group ei saaks tagastatavat alkoholi kuidagi muul moel, kui kaubanduslikul eesmärgil kasutada, mistõttu tooks selle tagastamine kaasa väärteo toimepanemise. Ja kui eeltooduga mitte nõustuda, siis igal juhul oleks tegemist
lg-s 1 sätestatud rikkumisega, mis näeb ette karistuse käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt hoidmise või edasitoimetamise eest (siinkohal ei ole kaubanduslik eesmärk vajalik). Kohtumenetlus 07.06.2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitajad, nende kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning isikulise tõendiallikana kuulas ära tunnistaja R P (xxxx). Kaebuse esitajad ja nende kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja osundas, et nagu kohtulik uurimine näitas, siis Xxxx maksumärkidega alkohol kuulus ja kuulub Julia Kersmanile, kes ei ole vastava baari operaator. Julia Kersman selgitas, kuidas Xxxx maksumärkidega alkohol sattus Merlana Group OÜ opereeritavasse baari, ruumidesse. Andrei Getmanets kinnitas, et just tema oli see isik, kes tahtmata siis paigutas Xxxx maksumärkidega alkoholi Merlana Group OÜ baari külmkappidesse. Martin Kersman sisuliselt kinnitas seda, et kuigi tema olles Merlana Group OÜ juhatuse liige, tema ei teadnud Xxxx maksumärkidega alkoholi
umise kohta Merlana Group OÜ ruumides. Tal puudus kontroll nö selle protsessi üle. Tekkinud probleemist sai teada hiljem, mitte läbiotsimise päeval. Sellest tulenevalt jäävad esitatud kaebuse juurde ja paluvad tagastada Xxxx maksumärkidega äravõetud alkohol Julia Kersmanile. Eesti maksumärkidega alkohol tagastada Merlana Group OÜ-le. Kõik väärteootsused tuleb tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kirjaliku seisukoha juurde, vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kõik vaidlustatud väärteootsused on põhjendatud ja õiguspärased. Kohtuvälise menetleja esindaja osundas järgnevale. Käesoleval juhul Julia Kersman selgitas alkoholi Xxxx maksumärkidega alkoholi sattumist baari. Kohtuväline menetleja peab selliseid selgitusi eluliselt mitteusutavateks. Nimelt viitab Xxxx toodud alkoholi kogus juba esmalt sellele, et see ei ole mõeldud ainult ühekordseks nö juubeli ürituseks. Alkoholi toomist Xxxx on olnud ka hiljem. Julia Kersman selgitas, et isa juubel oli 17.07. Nüüd kuu aega varem sisuliselt toodi Xxxx siis alkoholi, väidetavalt läks auto just täpselt baari ees katki, kus taga ei saanud edasi sõita. Öösel toimus see kõik. Julia Kersman laadis alkoholi autost baari. Ei ole väga usutav, et ta seda täiesti üksi tegi, kedagi ei teavitanud, et auto läks katki ja kui eesmärgiks olekski olnud sellise alkoholi baaris 6 hoidmine, on see tegelikult keelatud. Kui see oleks toimunud sellisel moel, nagu Julia Kersman väidab, siis oleks ilmselge, et isik oleks teinud kõik endast oleneva, et see
i ruttu ära lahendada ja vastav alkohol sealt baari ruumidest minema toimetada. Antud juhul leidsid EMTA ametnikud selle alkoholi sealt baarist kuu aega hiljem. Ei ole loogiliselt selgitatav, miks oli vaja seda seal nii kaua hoida, teades milliseid ohte selline alkoholi hoidmine, milliseid riske see endast kaasa toob. Lisaks on Martin Kersman öelnud, et tema ei teadnud sellest Xxxx alkoholi toomisest midagi. Selgitas, et tema sai sellest teada alles siis, kui EMTA ametnikud olid kohapeal. Vaatamata sellele samasugune olukord oli baaris ka 07.09. Vaatamata sellele, et Julia Kersman väidetavalt oli Martinile juba vahepeal rääkinud, mis probleemid baaris olid, ikka toimus uuesti selline
i. Mismoodi siis sattus see nö mittelubatud alkohol baari 07.09., kui EMTA ametnikud seda seal leidsid? Selle kohta mitte mingisuguseid selgitusi Julia Kersman ega keegi teine menetlusalustest isikutest anda ei ole suutnud. Veelgi enam, Andrei Getmanets ei suutnud isegi selgitada, kui suur on tema palk ja kust saadi rahalisi vahendeid Xxxx alkoholi soetamiseks. On ilmselge, et sellises koguses alkoholi soetamine vajab piisavalt suures koguses ka rahalisi vahendeid. Siin tuleb ka arvestada seda, et Julia Kersmani sõnade kohaselt oli isa juubel 17.07., kuid Xxxx alkoholimaksumärkidega alkoholi leiti baarist ka 07.09., mis on peale seda väidetavat juubelit. Lisaks Xxxx alkoholi maksumärkidega alkoholile leiti baarist ka maksumärgistamata kanget alkoholi, mille käitlemine on täiesti keelatud. Alkoholi registris registreerimata alkoholi, mille käitlemine on keelatud. Sellist alkoholi, mis oli küll alkoholiregistrisse kantud, kuid mille pudelil, taaral olev märgistus ei vastanud alkoholiregistril olevale märgistusele ja selline alkohol on ka käitlemiseks keelatud. Selliste pudelite või sellise alkoholi baari sattumist, ei ole mitte kuidagi suudetud selgitada. Lisaks 07.09. toimunud läbiotsimise käigus leiti ka maksumärgistamata alkoholi, millel oli peale märgitud hinnad omakäeliselt. Osadel kange alkoholi pudelitel olid peal korgid, mil olid korduva lahti võtmise ja sulgemise jäljed peal, mis viitab sellele, et tõenäoliselt kasutati ka teatud taarat korduvalt. Nüüd on kummaline see, et Julia Kersman soovib saada eduka kohtumenetluse lõppemise korral tagasi Xxxx maksumärkidega alkoholi. Samas ei ole osatud anda selgitusi selle kohta, milliste rahaliste vahendite eest on see soetatud. Seetõttu ei ole tõendamist leidnud ka üldse tema omandiõigused ja tema õigust neid Xxxx maksumärkidega märgistatud alkoholi tagasi saada. Pole üldse tuvastatud, kellele need kuuluvad, sest et kaebajad ise väidavad, et baarile ei kuulu. Kohtuväline menetleja on veendunud, et pigem kuuluvad baarile, arvestades tuvastatud
jaolusid, kus neid hoiti, toimus nende müük, arvestades seda alkoholi kogust, mis kõik baarist on leitud kahe läbiotsimise käigus. Arvestades seda kogust, ei ole usutav, et OÜ juhatuse liige ei olnud tuvastatud olukorrast absoluutselt teadlik. Selles osas tuleb arvestada
jaoluga, et baari puhul on sisuliselt tegemist pereettevõttega. Kõik isikud on üksteisega lähedastes suhetes ja puuduvad igasugused tõendid mis viitavad, et isikute vahelised suhted on sellised, mis võiksid kaasa tuua selle, et omavahel ei räägi teatud nö tööalastest
jaoludest. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke
jaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Esmalt annab kohus hinnangu
lg 1,2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning seejärel võtab seisukoha
lg 1,2 väärteokoosseisu täitmises.
väärteokoosseis.
lg 1 näeb ette vastutuse käitlemiseks mittelubatud alkoholi tootmise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise või 7 kaubanduslikul eesmärgil ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest ning lõike 2 järgi karistatakse sama teo toimepanemise eest juriidilist isikut. Väärteoprotokolli kohaselt hoidsid Merlana Group OÜ, Martin Kersman, Andrei Getmanets ja Julia Kersman Merlana Group OÜ tegevuskohas baaris xxxx (Xxxx) käitlemiseks mittelubatud alkoholi ja kauplesid sellega. Vaidlus puudub selles, et 21.06.2022 ja 07.09.2022 tuvastati baaris xxxx (Xxxx) väärteoprotokollis nimetatud alkohoolsed joogid. Nimetatu leiab kajastamist ka 21.06.2022 koostatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollis (lisatud fototabel) ja 07.09.2022 koostatud läbiotsimisprotokollis (lisatud fototabel). Alkohoolsete jookide vaatlus on toimunud 27.06.2022 ja 14.09.2022 (lisatud fototabelid). Vaidlus puudub ka selles, et väärteoprotokollis kajastatud alkoholist 107 pudelit olid Xxxx maksumärkidega, kokku 93 pudelit olid alkoholiregistris registreerimata, 3 pudelit oli maksumärgistamata ning 30 pudelit alkohoolset jooki ei vastanud alkoholiregistri näidistele.
sätestab käitlemiseks lubatud alkoholi ning sama sätte lõike 1 punktide 2,5,6 kohaselt peab käideldav alkohol lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse (p 2); vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele (p 5) ja olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud (p 6). Seega on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et eespool toodud kogus alkoholi ei vastanud
§-le 4 lg 1 p 2, 5, 6 nõuetele. Kuna
sätestab käitlemiseks mittelubatud alkoholi ning sama sätte lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta sama seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, oli järelikult 21.06.2022 ja 07.09.2022 Merlana Group OÜ tegevuskohas baaris „xxxx“ (Xxxx) tuvastatud ja väärteoprotokollis kajastatud alkohol käitlemiseks mittelubatud. Vaidlus on tõusetunud selles, kas Merlana Group OÜ-le, Martin Kersmanile, Andrei Getmanetsile ja Julia Kersmanile saab ette heita käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmist ja kauplemist väärteoprotokollis märgitud kohas ja ajal. Julia Kersmani ütluste kohaselt tõi ta Xxxx alkoholi, sest tema isal oli 70-aastane juubel. Kui ta öösel tagasi sõitis, siis tekkisid autoga probleemid, see hakkas halvasti töötama. Sellepärast ta peatuski seal baari juures, et hommikul viia auto remonti. Kuna auto oli täis laetud, siis pidi selle tühjaks tegema ja baar oli kõige lähem koht tal selle peatumispaiga juures. Pani alkoholi kõige tagumisse ruumi, aga mitte nähtavale kohale ega kuskile ladudesse. See oli kinni pakitud kastidesse. Kui tuli EMTA, siis ta ei viibinud juures. Ei oska praegu täpset kuupäeva öelda, millal ta Xxxxs käis, tõi alkoholi lubatud koguses. Isa juubel oli
itõendina hoiule. Siis järgnevad episoodid olid maantee kontrollid. Kuna siis olid isikud neile juba tuttavad, nägid enda infosüsteemist, et masin käib jälle Xxxxs. Peatasid masina xxxx (must xxxx) öösel, äkki kell 00:35 ja roolis oli siis Julia ja kaasreisijaks Andrei. Nende autos tuvastasid piirnormides alkoholi, täpselt piirnormi viimane nö määr. Oleks natuke rohkem olnud, siis oleks olnud juba üle piirnormi alkoholi. Juba samal hommikul nägid, et masin on jälle tulemas üle riigipiiri, aga sedapuhku xxxx. Meie Lõuna talituse ametnikud peatasid masina ja oli täpselt samamoodi piirnormides alkoholi. Mõlemad isikud autos. Siis soovisid kontrollida baari. Kui jõudsid enda ametiautoga (alarmsõiduk) kohale, hakkasid juba baari poole liikuma ja nägid, kuidas Julia pani pea ukse vahelt välja, nägi neid, tõmbas baari ukse kinni ja keeras selle lukku. See päev nad baari sisse ei saanud. Sellega seoses tegid nad kohtumääruse läbiotsimiseks. Läbiotsimise tulemusena avastasid jällegi keelatud alkoholi. Küsimusele, kas töötajal on esitada saatelehed alkoholi kohta, siis neid neile samuti kohapeal ei esitatud. Keelatud alkoholi võtsid kaasa. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahend 4-19-2526, p 10). Samuti on Riigikohus märkinud, et kuigi juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, ei tähenda see automaatselt, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvata teo ka toime pannud (25. oktoober 2019 otsus 4-18-6507, p 28). Vaidlus puudub selles, et Martin Kersman on Merlana Group OÜ ainus juhatuse liige ning nimetatu nähtub ka
ja materjalide juures olevast äriregistri väljatrükist. Vastavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti majandustegevusteatele on Merlana Group OÜ toitlustusettevõtte ning kaupadena on märgitud kanged alkohoolsed joogid (üle 22 % mahust), lahjad alkohoolsed joogid (kuni 22% mahust), õlu, tubakatooted ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolsed joogid (kuni 6 % mahust). Lähtudes väärteoprotokollis toodud teokirjeldusest on kohtuväline menetleja sisustanud Merlana Group OÜ-le
lg 2 järgi etteheidetavat tegu eelkõige just läbi juhatuse liikme, s.o Martin Kersmani (läbi oma juhatuse liikme Martin Kersmani tegeles Merlana Group OÜ käitlemiseks 9 mittelubatud alkoholi hoidmise ja kauplemisega). Samas on teokirjelduses märgitud seegi, et kirjeldatud teo panid toime Merlana Group OÜ juhatuse liige Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga, kes tegutsesid koos ettevõtte majandustegevuse raames ja Merlana Group OÜ huvides. Kuigi väärteoprotokollis toodud teokirjeldus juriidilise isiku vastutuses füüsilise isiku kaudu on kohati ebaselge (kas juriidilisele isikule etteheidetav tegu toimus ainult Martin Kersmani kaudu või olid ka Julia Kersman ja Andrei Getmanets KarS § 14 lg 1 tähenduses ettevõtte liikmeks, juhtivtöötajaks või pädevaks esindajaks), on teokirjeldus kohtu hinnangul siiski piisav juriidilise isiku tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmisel. Esmalt lähtub kohus väärteoprotokollis osundatud
lõikest 4, mille kohaselt peab ettevõtja tagama, et tema ettevõtte ruumides või territooriumil ei
u käitlemiseks mittelubatud alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist. Järgnevalt osundab kohus vaidluse puudumisele selles, et Martin Kersman on Julia Kersmani poeg ning Andrei Getmanets on Julia Kersmani abikaasa. Kuivõrd Martin Kersmani kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema põhiline töötegevus baari juhtimine ning faktiliselt aitab teda ema, on usutav väärteoprotokollis märgitu, et Merlana Group OÜ majandustegevusega tegeleb Martin Kersman koos Julia Kersmaniga, kes on kohtu hinnangul järelikult ka ettevõtte juhtivtöötajaks KarS § 14 lg 1 tähenduses. Siinjuures arvestab kohus väärteo raames tuvastatut, et Julia Kersman on toimetanud maksuvabalt Xxxxst Eestisse alkoholi juunis 2022 ning koos Andrei Getmanetsiga ka augustis
u käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Vähetähtis fakt ei ole seegi, et käitlemiseks mittelubatud alkoholi leiti 21.06.2022 vastavalt riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollile baari leti taga olevast külmkapist, leti taga vastasseinas külmkapi kõrval olevast kapist, leti taga vastasseina kapi pealt, leti alt, köögist ja 10 laost ning 07.09.2022 vastavalt läbiotsimisprotokollile baari letilt ja baari taga olevast ruumist. Sellised alkoholi
ukohad osundavad selgelt alkoholi müügile. Ka hinnasildid külmkapis olevatel alkoholi pudelitel (nt toimik lk 16, foto 10), millel Eesti maksumärgid puudusid, ei jäta kahtlust alkoholiga kauplemisel. Vaidlus puudub selles, et Andrei Getmanets töötas Merlana Group OÜ-s, käis koos Julia Kersmaniga Xxxx Eestisse alkoholi toomas ning tegeles baaris alkoholiga müügiga. Andrei Getmanetsi töösuhte olemasolu nähtub ka Töötamisregistri väljavõttest, mille kohaselt on Andrei Getmanetsil tööleping Merlana Group OÜ-ga alates 17.11.2021. Seega oli Andrei Getmanets töötanud esimese talle etteheidetava teo toimepanemise ajaks (21.06.2022) baaris juba vähemalt 7 kuud ning järelikult oli juba tema töökogemus piisav märkamaks baaris xxxx müüdava alkoholi mittevastavust seaduses sätestatule. Andrei Getmanetsi ütlused, justkui ei oleks ta olnud teadlik müüdava alkoholi keelatusest, mõjuksid usutavalt juhul, kui isik oleks alkoholimüügis nö algaja ning kokkupuude alkoholile esitatavatele nõuetele oleks vähene. Antud juhul aga käis Andrei Getmanets ka ise Xxxxst alkoholi toomas ning seega tema teadmine lubatavast ja mittelubatavast müüdavast alkoholist ei saanud olla vähene. Kohus arvestab siinjuures veel Andrei Getmanetsi perekondlike sidemeid Julia Kersmaniga ning tema töötamist Julia Kersmani ja tema poja juhitavas ettevõttes, mistõttu ei ole kahtlust Andrei Getmanetsi teadlikkusest baaris müüdava alkoholi päritolus ja sellega kauplemise keelatusest. Kohtul ei jäänud kahtlust, et Andrei Getmanets tegutses käitlemiseks mittelubatud alkoholi müües enda soovil ning Julia Kersmani ja Martin Kersmani nõusolekul ja heakskiidul. Kohtu hinnangul saab nii Martin Kersmani, Julia Kersmani kui ka Andrei Getmanetsi teopanust
Ettevõtte toimimise ja kasumi teenimise nimel tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult ning igal isikul oli täita enda roll. Kokkuvõtvalt leidis tuvastamist, et Martin Kersman kui Merlana Group OÜ ainus juhatuse liige võimaldas ettevõtte ruumides käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmist kaubanduslikul eesmärgil ning sellega kauplemist, Martin Kersmani sellekohast tegevust toetas ema Julia Kersman, kes tõi koos Andrei Getmanetsiga Merlana baari käitlemiseks mittelubatud alkoholi, mida Andrei Getmanets müüs baaris xxxx. Kohtu hinnangul panid Martin Kersman, Julia Kersman ja Andrei Getmanets
Käitlemiseks mittelubatud alkoholi ettevõtte ruumides hoides ja sellega kaubeldes on tuvastatav selle hoidmine just kaubanduslikul eesmärgil. Siinjuures arvestab kohus, et käitlemiseks mittelubatud alkoholi olemasolule baaris oli isikute tähelepanu juhitud juba juunis 2022, kuid analoogne rikkumine tuvastati ka septembris 2022. Ilmselgelt olid nad seega teadlikud enda tegevuse keelatusest ning väärtegu toime pannes seadsid isikud endale järelikult eesmärgiks süüteokoosseisule vastava
jaolu teostamise ja teadsid, et see saabub, või vähemalt pidasid seda võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Martin Kersman, Julia Kersman ja Andrei Getmanets täitsid KarS § 53 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid
jaolusid ei ole kohus tuvastanud. Arvestades isikute perekondlike sidemeid ning töötamist samas ettevõttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist oli nö pereettevõttega. Seega ei jäänud kohtul kahtlust, et isikud olid üksteise tegevusega kursis, toetasid üksteist ning Xxxxst alkoholi tuues, selle maksumärgistamata jättes ning sellega kaubeldes oli Merlana Group OÜ eesmärgiks saada maksmata aktsiisi eest kasumit, s.o Martin Kersman, Julia Kersman ja Andrei Getmanets tegutsesid juriidilise isiku huvides. 11 Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et antud väärteo eest saab karistada nii juriidilist kui ka füüsilist isikut, kuna KarS § 14 lg 2 kohaselt juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Lahendis 3-1-1-137-04 p-s 15 selgitas Riigikohus, et kriminaalkolleegiumi arvates ei saa karistusseadustiku märgitud sättes sisalduvat sõnaühendit "ei välista" tõlgendada selliselt, et juriidilise isiku vastutusele võtmise järgselt saaks süüteoasja menetleja kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas alustada süüteomenetlust konkreetse füüsilise isiku suhtes või mitte. Seda sõnaühendit tuleb mõista KarS § 2 lg 3 kontekstis selliselt, et juriidilise isiku süüteo ja tema huvides sama teo toimepannud vastava füüsilise isiku karistamisel ei ole tegemist sama teo eest teistkordse karistamise keelatuse põhimõtte rikkumisega. Just sellist arusaama on väljendatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-7-04 (RT III 2004, 9, 105). Juriidilise isiku huvides tegutsenud füüsilise isiku (organi liikme, juhtivtöötaja) ja juriidilise isiku paralleelset vastutusele võtmist tuleb pidada juriidilise isiku vastutuse normaaljuhuks, sest juriidiliste isikute kriminaalvastutuse kehtestamise eesmärk ei ole olnud mitte
endada õigusvastaselt toiminud füüsilise isiku kriminaalvastutust juriidilise isiku kriminaalvastutusega, vaid vältida kuritegude toimepanemist juriidilise isiku kui õiguslikult konstrueeritud subjekti varjus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis toodud teokirjeldus sisaldab piisavalt selliste faktiliste
jaolude kirjeldust, millest nähtuvad ka juriidilise isiku vastutuse eeldused ning Merlana Group OÜ täitis Martin Kersmani, Julia Kersmani ja Andrei Getmanetsi kaudu KarS § 53 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid
jaolusid ei ole kohus tuvastanud.
väärteokoosseis.
lg 1 näeb ette vastutuse nõuetekohase saatedokumendita alkoholi ekspordi, hulgimüügi, jaemüügi või kaubanduslikul eesmärgil edasitoimetamise eest ning lõike 2 järgi karistatakse sama teo toimepanemise eest juriidilist isikut.
lg 3 kohaselt on alkohoolse joogi jaemüük lubatud vaid juhul, kui selle alkohoolse joogi kohta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav saatedokument ning sama sätte lõike 4 kohaselt tuleb nõuetekohane saatedokument korrakaitseorganile esitada tema soovil kohe, välja arvatud juhtudel, kui saatedokumenti pole kontrollimomendil võimalik esitada ettevõtjal seadusega lasuvate muude kohustuste tõttu. Väärteoprotokolli kohaselt tegeles Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga nõuetekohase saatedokumendita alkoholi jaemüügiga ning läbi oma juhatuse liikme Martin Kersmani tegeles Merlana Group OÜ saatedokumendita alkoholi jaemüügiga. Martin Kersmanile etteheidetav tegu
lg 1 järgi ning Merlana Group OÜ-le etteheidetav tegu
58 lg 2 järgi. Nagu kohus juba eespool märkis, oli Martin Kersman Merlana Group OÜ-le etteheidetava väärteo toimepanemise ajal ainus Merlana Group OÜ juhatuse liige ning vaidlus puudus selles, et Merlana Group OÜ tegeles baaris xxxx alkohoolse joogi jaemüügiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul saab juriidilise isiku vastutuse omistada Martin Kersmani tegevusele ning kohus nõustub sellega järgmistel põhjendustel. 29.09.2022 koostas kohtuväline menetleja informatsiooni esitamist kohustava määruse, millega määras VTMS § 31 lg 2 alusel kohustuse esitada Merlana Group OÜ-l Maksu- ja Tolliametile saatedokumendid alkoholi kohta, mis tuvastati baaris xxxx 21.06.2022 ja 07.09.2022. Väärteoasja materjalide juures on kohtuvälisele menetlejale saadetud e-kirjad Martin Kersmani poolt. Järelikult oli Martin Kersman kui ettevõtte ainus juhatuse liige vastutav saatedokumentide 12 olemasolu eest ning pidi alkohoolse joogi jaemüügi korral täitma
Kuigi Martin Kersman on 16.11.2022 esitanud mitmed arved, on kohtuväline menetleja neid põhjalikult kontrollinud ning tuvastanud, et kuigi esitatud arvetele (saatelehtedele) vastab (kauba nimetuse, pakendi mahu, partii numbri ja koguse poolest) 21.06.2022 ja 07.09.2022 äravõetud alkoholist kokku 19 pudelit, siis 21.06.2022 ja 07.09.2022 baarist xxxx äravõetud alkoholi kohta üldkoguses 283 pudelit/purki saatedokumendid puuduvad. Ka kohus ei tuvastanud väärteoasja materjalide juurest (Merlana OÜ poolt olid esitatud saatelehed palju varasemast ajast) saatedokumente, mis kinnitaksid alkoholi jaemüügi lubatavaust kõigi 21.06.2022 ja 07.09.2022 baarist ära võetud alkoholi kohta. Seega on kohtuväline menetleja õigesti leidnud, et Martin Kersman on rikkunud
lg 3 sätestatut ning pannud toime
Kohtu hinnangul pani Martin Kersman teo toime otsese tahtlusega. Olles ettevõtte juhatuse liige ning ettevõtte eest vastutav isik pidi Martin Kersman olema kursis ka alkoholiseaduses alkoholi jaemüügile esitatavatele tingimustele ning nende täitmata jätmisel teadis ta, et teostab süüteokoosseisule vastava
jaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Õigusvastasust ega süüd välistavaid
jaolusid ei ole kohus tuvastanud Kohus ei kahtle, et väärtegu toime pannes tegutses Martin Kersman Merlana Group OÜ huvides. Saatedokumentide esitamata jätmisega oli Merlana Group OÜ-l võimalus kaubelda baaris käitlemiseks mittelubatud alkoholiga, mille eest oli tasumata aktsiis. Seega täitis Merlana Group OÜ Martin Kersmani kaudu KarS § 58 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid
jaolusid ei ole kohus tuvastanud. Julia Kersmanile ja Andrei Getmanetsile etteheidetav tegu
Väärteoprotokolli kohaselt Merlana Group OÜ juhatuse liige Martin Kersman ega teised Merlana Group OÜ tegevusega seotud isikud ei esitanud ühtegi dokumenti alkoholi soetamise kohta 2022 aastal. Teo panid Merlana Group OÜ huvides toime Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga, kes tegutsesid ettevõtte majandustegevuse raames ja ettevõtte huvides. Rikkudes
lg 3 sätestatud õigusnormi panid Martin Kersman koos Andrei Getmanetsi ja Julia Kersmaniga toime teo, mis vastab
lg 1 sätestatud väärteo koosseisule, s.o nõuetekohase saatedokumendita alkoholi jaemüügi. Nagu kohus juba eespool märkis, on kohus tulenevalt VTMS §-st 87 seotud väärteoasja arutamisel väärteoprotokollis toodud teokirjeldusega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (nt 21.03.2018 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas 4-17-3969, p 7). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste
jaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi
jaolusid (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus
jas nr 3-1-1-88-14, p 6.3, p 13). Kohus on seisukohal, et väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole Julia Kersmanile ja Andrei Getmanetsile inkrimineeritud väärteo faktiliste
jaolude realiseerimine tuvastatav. Teokirjeldus tähendab faktiliste
jaolude, s.o toimunud sündmuse
jaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Väärteoprotokollis puuduvad mistahes viited sellele, millistest andmetest lähtuvalt leidis kohtuväline menetleja, et saatedokumentide esitamise kohustus lasub ka Julia Kersmanil ja Andrei Getmanetsil. Üksnes
jaolu, et eespool nimetatud isikutel oli enda kindel roll käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmisel ja sellega kauplemisel ei tähenda automaatselt nende kohustust ka saatedokumentide esitamiseks. On usutav ja loogiline, et ettevõtte siseselt on paika pandud seadusega pandud kohustuste täitmine ning kuivõrd antud juhul esitas saatedokumente kohtuvälisele menetlejale Martin Kersman, lasus vastav kohustus järelikult just Martin Kersmanil. Isiku karistusõigusliku vastutuse eeldused 13 peavad olema juba kohtuvälises menetluses kindlaks tehtud ning need tuleb ka väärteoprotokollis kajastada. Praegusel juhul ei toeta ei väärteoasja materjalid ega väärteoprotokoll kohtuvälise menetleja seisukohta, et ka Julia Kersmani ja Andrei Getmanetsi käitumises esinevad neile süüks arvatud karistatava teo tunnused. Juhul, kui kohtuvälise menetleja hinnangul täitsid Julia Kersman ja Andrei Getmanets ka füüsilise isikuna
lg 1 koosseisu, oleks pidanud vastavad faktilised
jaolud olema kajastatud juba väärteoprotokollis. Faktiliste
jaolude märkimata jätmisel on menetleja rikkunud isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning millise õigusliku argumentatsiooniga ennast kaitsta. Kuna kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel
uda täitma süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, leiab kohus, et Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsused väärteoasjas nr 930022000576/42 ja 930022000576/43 tuleb tühistada osas, mis puudutavad Julia Kersmani ja Andrei Getmanetsi süüdi tunnistamist ja karistamist
S § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid
jaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad
jaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Merlana Group OÜ-le mõistetud karistus. Nii
lg 2 kui ka
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel
Karistuse suuruse arvestamisel lähtus kohtuväline menetleja sellest, et alkoholiseaduse süütegude puhul on kaitstavaks õigushüveks muuhulgas inimeste tervise ja majandustegevuse kaitse ning kuna väärteo pani toime nii füüsiline kui ka juriidiline isik, ohustab taoliste rikkumiste toimepanemine riiklike maksude laekumist ja seaduslikku majandust. Kohus leiab, et karistuse mõistmine veelgi väiksemas määras ei ole kuidagi põhjendatud ning ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus arvestab, et tegemist oli kahe episoodiga ning karistust kergendavad
jaolud puuduvad. Sellised andmed osundavad võimalusele, et juriidilise isiku huvides tegutsevad isikud võivad enda õigusvastast käitumist jätkata ka edaspidi ning selleks, et nad ka tegelikult mõistaks enda vastutuse ulatust ning hoiduks edasistest õigusrikkumistest, peab karistus olema mõjus ning piisav õiguskuulekate hoiakute kinnistamiseks. Karistus peab olema mõjus, viimaks nende käitumisest lähtuva ohu miinimumini. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel pidanud võimalikuks määrata isikutele „aktsiisivaba kütuse veokite kütusepaakidest väljapumpamise, ladustamise tolli loata ja teisele isikule üleandmise eest“ isikute süüle vastava karistuse, jätab kohus tähelepanuta, kuna ilmselgelt ei ole eelmainitu käesoleva väärteo esemeks ning ei ole käesoleva väärteoasjaga kuidagi seotud. Martin Kersmanile mõistetav karistus
14 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistas kohtuväline menetleja Martin Kersmani
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel
Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole aga tingimata tarvis karistada, vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel võib menetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Arvestades Martin Kersmani süü suurust
lg 1 koosseisu täitmisel ja süüdlase isikut, esinevad kohtu hinnangul praegusel juhul alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutusel. Kohus arvestab, et antud väärteos on
lg 2 järgi juba karistatud juriidilist isikut ning Martin Kersmani täiendav karistamine ei ole vajalik ega otstarbekas. Tegemist ei ole niivõrd kaaluka ja ühiskonnaohtlikku rikkumisega, kus ka füüsilise isiku karistamine on ainuõige võimalus mõjutamaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Kohtu hinnangul ei olnud ka Martin Kersmani süü suur ning kohtul on alust uskuda, et pärast antud
jas mõistetud karistust on Martin Kersman väga hästi teadlik, et edasiste rikkumiste korral on oht rangemaks karistuseks reaalne ning kohtu arvates mõjutab ka nimetatud
jaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Martin Kersmani süü
lg 1 koosseisu täitmisel ei ole suur ning antud
jas puudub kaalukas avalik menetlushuvi, tuleb otsus selles osas tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Martin Kersmanile, Julia Kersmanile ja Andrei Getmanetsile mõistetav karistus
Vaidlustatud otsustest nähtuvalt karistas kohtuväline menetleja Martin Kersmani
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot ning Julia Kersmani ja Andrei Getmanetsi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kuigi kohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse Martin Kersmani osas
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo teo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ning Julia Kersmani ja Andrei Getmanetsi osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, peab kohus põhjendatuks karistada isikuid
Kohtu hinnangul ei ole antud juhul piisav karistada
Kohus arvestab, et isikud jätkasid enda õigusvastast tegevust ka pärast esmast episoodi, tehes seda kavatsetult ning selleks, et Martin Kersman, Julia Kersman ja Andrei Getmanets enda tegevuse keelatust mõistaksid, on nende karistamine
lg 1 järgi põhjendatud ja oluline.
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Arvestades kõigi kolme isiku ühist ja võrdset teopanust
koosseisu täitmisel leiab kohus, et isikutele tuleb mõista sarnase karistuse, mis jääb alla sanktsiooni määra. Siinjuures lähtub kohus sellestki, et sama väärteo eest on karistuse saanud juba juriidiline isik. Samuti puuduvad andmed, et tegemist oleks järjepidevalt väärtegusid toime panevate isikutega. Kohtul on alust arvata, et isikute väärtushinnangud on piisavad, jätkamaks edasist käitumist ühiskonnas kehtivaid norme järgides ka juhul, kui neile mõistetav karistus on keskmisest väiksem. Ka ei nähtu käesolevas
jas menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid
jaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks ning puuduvad karistust raskendavad
jaolud. Hinnates isikute poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et raskendavad
jaolud puuduvad, leiab kohus, et nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud mõista kõigile karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Sellises määras karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, mõjutamaks isiku hoiakuid, aga ka väärtushinnanguid ja põhimõtteid, mis soosivad nii õiguskuulekat käitumist kui ka julgust võtta vastutust toimepandu ees. Üldpreventiivseid 15 kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele isikutele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega järgima seaduses sätestatut täpselt ja hoolikalt. Konfiskeerimine
lg 3 kohaselt käesoleva seaduse § 73 punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme. Kuna nii Merlana Group OÜ kui ka Martin Kersman, Julia Kersman ja Andrei Getmanets on toime pannud
sätestatud väärteo, on Maksu- ja Tolliamet õigesti kohaldanud
Kohtu hinnangul ei esine aluseid kohtuvälise menetleja sellekohase seisukoha muutmiseks. Kohtu hinnangul on konfiskeerimine vajalik edasiste analoogsete väärtegude toimepanemiste ära hoidmiseks. Ei ole kuidagi välistatud, et isikud, kellel on harjumus hoida baari ruumides käitlemiseks mittelubatud alkoholi ning sellega kauplevad, võivad taolist tegevust jätkata. Juhtis ju kohtuväline menetleja nende tegevuse keelatusele tähelepanu juba 2022.a juunikuus, kuid vaatamata sellele tuvastas kohtuväline menetleja sarnase tegevuse ka 2022.a septembrikuus. Seega taolise olukorra kordumise vältimiseks on konfiskeerimine vajalik. Kuigi Julia Kersmani ütluste kohaselt kuulus konfiskeeritav alkohol talle ning see oli mõeldud isiklikuks tarbeks, siis
ja materjalide juures olevad tõendid seda ei kinnitanud ning kohus seda ka ei tuvastanud. Küll peab kohus aga vajalikuks tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti 28.03.2023 otsused väärteoasjades nr 930022000576/42 ja 930022000576/43
lg 3 alusel konfiskeerimise osas, sest konfiskeerimine on rakendatud 28.03.2023 otsuses väärteoasjas nr 930022000576/41 (otsuste nr 930022000576/42 ja 930022000576/43 kohaselt konfiskeeriti 21.06.2022 ja 07.09.2022 baaris xxxx äravõetud käitlemiseks mittelubatud alkohol üldkoguses 282 pudelit/purki - 148,248 liitrit). Mitmekordne konfiskeerimise märkimine ei ole vajalik ning on segadust tekitav, kuna eelnimetatud otsustega konfiskeeriti samuti 148,248 liitrit alkoholi ehk sama kogus, kui otsusega nr 930022000576/41, kuid erinev on otsustes märgitud alkoholi üldkogus. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.