← Eesti

1-18-7623/8

Obsah (6)§ 173§ 238§ 180§ 130§ 2565§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 25. septembril 2018.a Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7623 (18231602154) Kohtunik Eha Popova Koht

§ 173lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256 -4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi M.F Kar

S § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada

§ 238

lg 2 kohaselt M.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. Kohaldada M.F suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 23.09.2018.a.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista M.F-ilt riigituludesse sundraha 375 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et sundraha summas 375 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 31,25 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD M.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on Põhja Prefektuuri 01.10.2017 kiirmenetluse otsusega karistatud KarS § 218 lg 1 alusel väärteoasjas nr 231717008459 (tegu 01.10.2017) ja Põhja Prefektuuri 24.11.2017 otsusega karistatud KarS § 218 lg 1- § 25 lg 1 alusel väärteoasjas nr 231617007306 (tegu 28.10.2017), jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 23.09.2018 kella 20.20 ajal viibides xxx asuvas T R kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R E F AS-le kuuluva pudeli viskit Whisky Jameson Iiri 40% 0,7L maksumusega 24.89 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Seega M.F pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav M.F tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja ütlusi anda ei soovinud. Kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 11-12 ) selgitas M.F , et läks 23.09.2018 naisega tülli ja hakkas alkoholi tarvitama. Alkoholi tarvitamise jätkamiseks otsustas ta rahapuudusel alkoholi varastada ning läks sama päeva õhtul R kauplusesse, kus võttis pudeli viskit ja pani selle oma jope alla. Kassas ta kauba eest ei tasunud ning ta peeti kinni. Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et M.F süü varguse toimepanemises on täielikult tõendatud. Peale süü omaksvõtu tõendavad M.F süüd kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused. R E F AS avaldus koos kinnipeetu üleandmise aktiga /(tl 2-3) tõendab, et 23.09.2018.a kella 20.20 ajal varastati xxx asuvas R kauplusest pudel viskit, maksumusega 24,89 eurot. Kaup tagastati rikkumata kauplusele. Isiku samasuse tuvastamise protokolli (tl 6) kohaselt oli kinnipeetud isikuks M.F . Kinnipeetu üleandmise lehe kohaselt peeti 23.09.2018.a kella 20.20 paiku kinni M.F , kes möödus turvaväravatest jope all oleva kaubaga, mille eest ei olnud tasutud, isikul oli seljas sinine jope. Turvatöötajast tunnistaja T T ütlused (tl 4-5) kinnitavad, et meesterahvas, kellel oli seljas sinine jope ning jalas tumedad püksid, võttis kaupluses riiulilt pudeli viskit, eemaldas sellelt turvaelemendi, pani pudeli jope alla ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. Turvakontrolli käigus võeti isikult, kes nimetas ennast M.F-iks , ära pudel viskit Whisky Jameson. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 7) tõendab, et M.F esinesid joobeseisundile viitavad tunnused (alkoholilõhn suust). Põhja prefektuuri 24.11.2017 otsus väärteoasjas nr 231617007306 (tegu 28.10.2017) ja Põhja prefektuuri 01.10.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 231717008459 tõendavad, et M.F paneb varavastaseid süütegusid toime süstemaatiliselt (tl 27-29, 30-32). Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et M.F isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. Süstemaatilisus eeldab seda, et tuvastatav on teatav seos, ühetaolisus isiku käitumises. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, teda on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ka väärteokorras. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine alkoholi hankimiseks kujunenud M.F harjumuseks. Seega pani M.F toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks M.F poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. M.F on 12 kehtivat väärteokaristust. Teda on karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. Kuna M.F on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas ka reaalse vangistusega, ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega M.F on 4 kehtivat kriminaalkaristust, sealhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati teda Pärnu Maakohtu 06.06.2016.a otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 10 kuud, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Pärnu Maakohtu 25.11.2016.a määrusega pöörati M.F-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa - 9 kuud ja 27 päeva vangistust - kriminaalhooldaja ettekande alusel täitmisele. Harju Maakohtu 16.05.2017.a määrusega vabastati M.F karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 6 kuud. Pärnu Maakohtu 19.02.2018.a määrusega pöörati M.F-ile mõistetud ärakandmata karistus – vangistus 3 kuud ja 20 päeva – uuesti kriminaalhooldaja ettekande alusel täitmisele. On ilmne, et M.F ei ole enda jaoks karistustest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused, sealhulgas vangistus, ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest.. Arvestades asjaolu, et M.F on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). M.F karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, varastatud eseme väärtus on väike, materiaalne kahju puudub ning kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Prokurör taotles jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et M.F-ile mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine ning kohtu hinnangul ei ole süüdistatav isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele. M.F on oma käitumisega korduvalt näidanud, et ei ole suuteline alluma kriminaalhoolduse nõuetele. Kriminaalasja materjalid kinnitavad, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga. Arvestades N. Sadviski isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes

§ 130

lg 4¹ kohaldab kohus M.F suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul

§ 180lg 1 alusel hüvitada menetluskulud.

Menetluskuludeks antud asjas on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

M.F nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 375 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. M.F ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul M.F vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas

§ 180lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.