4-21-4150/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Väärteoasja number 4-21-4150 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai
3. a määrus asenduskaristusena määratud aresti täitmisele pööramise kohta B.O (B.O; isikukood XXX) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas B.O 16.03.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2303,20,000347 LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 205 trahviühikut, s.o 820 eurot. Otsus jõustus 15.04.
9. Tartu Maakohus asendas KarS § 72 lg 1 ja § 69 alusel 06.12.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-21-4150 B.O-le Põhja prefektuuri 16.03.
11. a otsusega mõistetud rahatrahvi 205 trahviühikut, s.o 820 eurot, 20 päeva arestiga, mille omakorda asendas 20 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määras kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 22.12.
13. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 28.04.2022 erakorralise ettekande B.O-le asenduskaristusena määratud aresti kandmata osa, s.o 11 päeva, täitmisele pööramiseks.
14. Tartu Maakohus rahuldas 06.05.
15. a määrusega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotluse, tühistas üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras täitmisele B.O-le Tartu Maakohtu 06.12.
16. a määrusega asenduskaristusena määratud kandmata aresti osa 11 päeva. Aresti kandmise aja alguseks luges maakohus B.O arestikambrisse saabumise aja. 1 4.
17. Maakohus tuvastas, et B.O on tegemata 11 tundi üldkasulikku tööd, töö tegemiseks antud tähtaeg on möödunud ning B.O ei ole teavitanud ei kriminaalhooldajat ega ka üldkasuliku töö juhendajat 18.
18. ja 22.04.2022 töö tegemisele mitteilmumisest. Samuti ei selgitanud ta oma puudumisi ega vastanud 22.04.2022 telefonile ega e-kirjale. Maakohus leidis, et B.O ei ole motiveeritud üldkasulikku tööd lõpuni tegema. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et B.O on tegelikult pikema aja vältel hoidunud kandmast karistust – ta ei tasunud ära rahatrahvi ning ei ole määratud tähtaja jooksul ära teinud üldkasuliku töö tunde. Neid tunde ei olnud nii palju, et tegemine võtaks väga kaua aega.
19. B.O esitas määruskaebuse, milles märgib, et soovib teha üldkasulikku tööd. Ta töötab välismaal, viibib 14 päeva tööl ja 14 päeva Eestis. Samuti liitus ta Eestis olles vabatahtliku päästega ning seoses õpingute ja välismaal töötamisega ei ole aresti võimalik kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et B.O on hoidnud tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ning temale asenduskaristusena määratud arest tuleb pöörata täitmisele. Määruskaebuses esitatu ei anna ringkonnakohtule alust asuda vastupidisele seisukohale.
21. Määruskaebuse kohaselt soovib B.O jätkata üldkasuliku töö tegemist. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole võimalik, kuna üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on praeguseks möödunud. B.O tuli üldkasuliku töö tunnid ära teha nelja kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Tartu Maakohtu 06.12.
22. a määrus jõustus 22.12.
23. Seega oli üldkasuliku töö tegemise viimane päev 22.04.
24. B.O üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel taotlust töö tegemise aja pikendamiseks ei esitanud. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik pikendada juba lõppenud tähtaega, ei ole võimalik B.O üldkasuliku töö tegemist jätkata.
25. Õige on ka see, et B.O hoidis tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, jättes 18.
26. ja 22.04.2022 tööle ilmumata. Ta ei teavitanud sellest kriminaalhooldajat ega üldkasuliku töö koordinaatorit. Kuigi ka ringkonnakohus mõistab B.O soovi teha palgatööd, pidi ta arvestama karistuse kandmisega ning probleemide ilmnemisel üritama kriminaalhooldajaga kooskõlastades aega muuta. Arvestades seda, et B.O oli aega üldkasulikku tööd teha neli kuud ning esimesel kolmel korral ta kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud, on ilmne, et tema motivatsioon karistust selliselt kanda oli vähene. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et ainsaks võimalikuks karistuseks on praegu arest.
27. Määruskaebuse andmetel ei saa B.O aresti kanda töö ja õpingute tõttu. Kahtlemata võib aresti kandmine mõjutada isiku võimalusi töötada ja õpingutega tegeleda, kuid sellele oleks B.O pidanud mõtlema enne kui ta jättis üldkasuliku töö tegemata. Töö tegemiseks antud neli kuud oli piisavalt pikk aeg, et korraldada oma elu selliselt, et töötunnid probleemideta ära teha. KarS § 69 lg 1 võimaldab, kuid ei kohusta kohut asenduskaristuseks määratud aresti üldkasuliku tööga asendama. B.O-le anti see võimalus, kuid ta jättis selle kasutamata. Oma käitumisega näitas B.O, et tal puudus huvi kanda karistus ära üldkasulikku tööd tehes, mistõttu pööras maakohus igati põhjendatult aresti täitmisele.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.05.
29. a määruse muutmata ja B.O määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2