KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 70lg 1 alusel vangistusega Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10.

novembri

1. a määrus H.R Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. novembri
4. a määrus osas, millega jäeti H.R-ile moodustamata liitkaristus käesolevas asjas

§ 70

lg 1 alusel kohaldatud vangistusest ja Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu

1. juuni
2. a otsusega kriminaalasjas nr 16/126606 mõistetud vangistusest ning määrati, et käesolevas asjas kohaldatav asenduskaristus pööratakse täitmisele pärast H.R vabanemist Turu Apellatsioonikohtu mõistetud vangistuse kandmiselt.
3. Suurendada H.R-ile käesolevas asjas rahalise karistuse asendamisel mõistetavat vangistust kestusega 11 päeva

§ 65lg 2 alusel Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 17.

juuni

1. a mõistetud 3-aastase vangistuse võrra, mõistes H.R-ile liitkaristuse 3 (kolm) aastat ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Selle karistuse kandmise alguseks lugeda
2. november
4. Muus osas jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega tunnistati H.R süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 35 miinimumpäevamäära summas 112 eurot.

2. mail 2014 esitas Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Viru Maakohtule avalduse H.R-ile asenduskaristuse määramiseks, kuna H.R ei ole rahalist karistust tasunud.
4. oktoobri
5. a kohtuistungil selgitas H.R, et
6. novembril 2015 saab ta pensioni ja siis on tal võimalik rahaline karistuse ära maksta. Maakohus lükkas asja arutamise edasi ja H.R andis allkirja selle kohta, et ta on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ning istungile ilmumise kohustuslikkusest.
7. detsembril 2015 tegi Viru Maakohus sundtoomise määruse, kuna H.R ei ilmunud
8. novembri
9. a kohtuistungile. Riigi Tugiteenuste Keskus andis
10. novembril 2015 kohtule teada, et H.R ei ole jätkuvalt rahalist karistust tasunud.
11. jaanuaril 2016 teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et H.R anti
12. detsembril 2015 üle Soome politseile ning tema suhtes ei ole võimalik sundtoomist kohaldada.
13. jaanuaril 2017 tegi Viru Maakohus järjekordse sundtoomise määruse, kuna H.R ei ilmunud kohtuistungile.
14. novembril 2017 toimus istung, kus H.R ka osales.
15. Viru Maakohtu
16. novembri
17. a määrusega asendati H.R-ile mõistetud rahaline karistus

§ 70lg 1 alusel 11 päeva vangistusega.

Kohus määras, et see vangistus tuleb H.R ära kanda viivitamatult pärast Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Maakohus leidis, et Riigi Tugiteenuste Keskuse taotlus on põhjendatud, sest H.R ei ole rahalist karistust tasunud. H.R ei ole teinud ühtegi makset. Kohtutäitur kontrollis võlgnikul vara olemasolu ja talle teadaolevatel andmetel pole võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimise kulu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H.R , kes palub maakohtu määruse tühistada. H.R selgitab, et ta viibis pärast rahalise karistuse mõistmist kinnipidamisasutuses, kust ta vabanes
2. mail
3. Ta maksis kohtutäituri nõudeid, mille hulka pidi kuuluma ka kriminaalasjas nr 1-11-3913 mõistetud rahaline karistus 112 eurot. Vabaduses oli H.R ametlikult tööl
4. aastast
5. aasta märtsini. Töötasust võeti maha rahalised nõuded, mis kanti kohtutäiturite arvele. H.R hinnangul ei ole kohtutäiturid teinud tema vara kohta mingeid märkmeid. Praegu võetakse tema vanglas laekuvatest summadest maha 50% võlanõuete katteks, seega on tegemist kahekordse karistamisega. 11 päeva vangistust ületab H.R hinnangul talle mõistetud rahalise karistuse summa. Üks päev vangistust on võrdne 60-eurose rahalise karistusega, seega vastab rahaline karistus kahepäevasele vangistusele. Samuti heidab H.R kohtutäiturile ette, et viimane ei ole arestinud H.R sõiduautosid (Mazda 323F ja Nissan Primera).
6. Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) leiab, et maakohtu määrus on õiguspärane ja põhistatud ning H.R määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. 2

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras või

§-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.

1. H.R-ile mõisteti kõnealune rahaline karistus
2. märtsil
3. Seega on rahalise karistuse määramisest möödas juba peaaegu seitse aastat, kuid H.R ei ole sellest karistusest tasunud ühtegi eurot. Kohtutäituri poolt
4. detsembril 2013 esitatud täitmise võimatuse akti kohaselt algatati võlgniku suhtes täitemenetlus
5. juunil 2011, kuna võlgnik ei tasunud rahalist karistust. Kohtutäitur kontrollis võlgniku vara ja temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ning kinnisvara, millele sissenõuet pöörata, või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. (KoTo, kd 1, tl 87)
6. oktoobri
7. a kohtuistungil lubas H.R tasuda rahalise karistuse täies ulatuses hiljemalt
8. novembriks 2015 (KoTo, kd 1, tl 111), kuid ta ei ole senini ühtegi makset teinud. Praegu viibib H.R Tartu Vanglas ega suuda enda väitel midagi maksta (KoTo, kd 1, tl 161). H.R senine käitumine näitab, et ta on rahalise karistuse täitmise suhtes ükskõikne ja seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et süüdimõistetu sooviks ja suudaks tasuda rahalise karistuse enne

§ 82lg-st 5 tuleneva aegumistähtaja möödumist.

Seda eriti arvestades asjaolu, et Riigi Tugiteenuste Keskuse avalduse järgi on H.R lisaks käesolevas kriminaalasjas mõistetud rahalisele karistusele tasumata ka muid riigile kuuluvaid nõudeid. H.R tasumata rahaliste kohustuste kogusumma oli avalduse kohaselt 1702 eurot 42 senti (KoTo, tl 84). Eeltoodust tulenevalt on rahalise karistuse asendamine vangistusega vältimatu. 9. Erinevalt määruskaebuse esitajast on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus ei eksinud ka tasumata rahalisele karistusele vastava vangistuspäevade arvu

§ 70

lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Seega vastab 35 päevamäära suurusele rahalisele karistusele 11 päeva vangistust. Ka asjaolu, et

§ 44

lg-s 2 ette nähtud miinimumpäevamäära suurus on pärast H.R karistamist muutunud, ei mõjuta

§ 70

lg-s 2 ette nähtud rahalise karistuse päevamäärade ja vangistuspäevade asendussuhet. 35 päevamäära suurune rahaline karistus tuleb

§ 70

lg-st 2 lähtudes asendada 11-päevase vangistusega olenemata asjaolust, kui suur oli rahalise karistuse mõistmise ajal kehtinud või rahalise asendamise ajal kehtiv miinimumpäevamäär.

1. Eeltoodud põhjustel jääb määruskaebus rahuldamata. II
2. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus määras käesolevas asjas kohaldatud asenduskaristuse ekslikult iseseisvale täitmisele, jättes selle liitmata vangistusega, mida H.R praegu kannab. Teatud asjaoludel võib selline karistuste liitmata jätmine tuua kaasa süüdimõistetu olukorra raskendamise. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks maakohtu kõnealuse vea kõrvaldada, ehkki määruskaebuses sellele ei osutata. Siinkohal tuleb arvestada sedagi, et kui ringkonnakohus jätaks praegu karistused liitmata, tuleks seda niikuinii teha eraldi menetluses KrMS §-s 413 ette nähtud korras. 3

§ 64

lg-st 2 tulenev vangistuse ja rahalise karistuse liitmisel moodustuva liitkaristuse täitmise erisus ei laiene rahalise karistuse asendamisele vangistusega. Pärast asendamist on tegemist samaliigiliste karistustega, mille liitmisel tuleb lähtuda

§ 64lg-st 1.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-1-1-1-13, p 24) Ühtlasi on Riigikohus leidnud sedagi, et kui Eestis täidetava välisriigi kohtuotsusega karistatud isikut on varem karistatud Eestis, tuleb Eestis täidetav välisriigi karistus (sarnaselt hilisemale Eestis mõistetud karistusele) liita

§ 65

alusel isikule varem mõistetud karistusele; reaalsele kandmisele kuulub sellisel juhul liitkaristus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-1-1-8-14, p 13).
3. H.R karistati Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi rahalise karistusega 35 miinimumpäevamäära ehk 112 eurot.

Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu

1. juuni
2. a otsusega asjas nr 16/126606 tunnistati H.R süüdi lapse seksuaalses kuritarvitamises raskendavatel asjaoludel ja vägistamises ning teda karistati vangistusega kolmeks aastaks (KoTo, kd 2, tl 26). Turu Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt tuli H.R karistuse kandmiseks saata Eestisse (KoTo, II kd, tl 26 pöördel). Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a Euroopa vahistamismäärusega oli H.R loovutatud Soome Vabariigile tingimusel, et temale Soome Vabariigis mõistetav karistus tuleb täita Eesti Vabariigis (KoTo, I kd, tl 157). Riigikohtu praktika järgi asendab sellise tingimusega vahistamismäärus välisriigis tehtud otsuse tunnustamise ja täitmise, sest kriminaalmenetluse toimetamiseks ja otsuse täitmiseks on antud nõusolek juba isiku loovutamisel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a määrus asjas nr 3-1-1-71-15, p 9). Praegu kannabki H.R Eestis Turu Apellatsioonikohtu mõistetud vangistust. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a määrusega asendati H.R-ile Viru Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega mõistetud rahaline karistus 11 päeva vangistusega. Kuna maakohus asendas rahalise karistuse vangistusega, ei ole karistused, mis H.R-ile mõisteti käesolevas kriminaalasjas ja Soomes, enam eriliigilised, vaid tegemist on kahe vangistusega. Seega

§ 64lg 2 ei kohaldu ja need karistused tuleb liita.

14.

§-s 65 reguleeritakse juhtumeid, kus kohtul on vaja mõista liitkaristus isikule, kellele on varasema kohtuotsusega juba karistus mõistetud (liitkaristuse hilisem mõistmine).

§ 65

esimene lõige peab silmas olukordi, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo.

§ 65

teine lõige aga kohaldub juhul, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-25-14, p 8). Kuriteod, milles H.R tunnistati süüdi Turu Apellatsioonikohtu
3. juuni
4. a otsusega, on toime pandud
5. juunil 2013 (KoTo, kd 2, tl 5 pöördel ja 26–31), s.o pärast temale Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a otsusega rahalise karistuse mõistmist. Seetõttu tuleb H.R vangistuste liitmisel lähtuda

§ 65lg-s 2 sätestatust.

Seega tuleb käesolevas asjas rahalise karistuse asemel kohaldatavat vangistust kestusega 11 päeva suurendada Turu Apellatsioonikohtu otsusega mõistetud 3-aastase vangistuse võrra. Liitkaristuse kandmise algust tuleb lugeda H.R kinnipidamisest

1. novembril 2015, millest hakkas kulgema ka talle Turu Apellatsioonikohtu otsusega mõistetud karistus (KoTo, kd 2, tl 10). III
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. novembri
4. a määruse osas, millega kohus jättis 4

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse 3 aastat 11 päeva vangistust algusega 14.

novembrist 2015. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5