KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 29. mai 2018 1-15-2769 Juhan Sarv, Maarika Kuusk

) § 4231 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 1/3 võrra.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti J.R-ile mõistetav karistus kaetuks J.R-ile Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a kohtumäärusega asjas nr 1-11-3913 mõistetud liitkaristusega 3 aastat 11 päeva. Vangistustähtaja alguseks luges kohus
3. novembri 2015 ja vangistuse lõpptähtpäev on
4. november
7. aprillil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid J.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud J.R ennetähtaegset vabastamist.
8. Tartu Maakohtu
9. mai
10. a määrusega jäeti J.R vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 2 p 2 kohaldamiseks on olemas,

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.

Kohus leidis, et negatiivse asjaoluna tuleb arvestada J.R kriminaalkaristusi. J.R karistati Viru Maakohtu 25. märtsi 2011. a otsusega

§ 199lg 2 p 9 järgi, Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 17.

juuni

1. a otsusega lapse seksuaalse kuritarvitamise ja vägistamise eest ning Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega

§ 4231järgi.

Lisaks korduvale kuritegude toimepanemisele on J.R vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus, s.o noomitus seoses jalutuskäigul tarvitamata jäänud sigareti tagastamata jätmisega. Kuigi on positiivne, et süüdimõistetul on vabanemisjärgne elukoht oma elukaaslase juures ning ta on läbinud vangistuses seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi ja töötanud vangla tööhõives, ei ole tema riskid piisavalt maandatud. J.R kuritegelikku käitumist on mõjutanud hoiakute, mõtlemise, käitumise ja alkoholi tarvitamisega seonduvad asjaolud. J.R on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli ajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti on ta seksuaalsüüteo toime pannud alkoholijoobes. J.R puhul ei saa olla kindel, et vangistusest ennetähtaegselt vabastamisel oleks käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine piisav meede uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Korduvad kriminaalkaristused ja distsiplinaarkaristuse olemasolu viitavad J.R riskeerivale ja hoolimatule elustiilile ning käitumisele ja annavad tunnistust sellest, et J.R puudub valmisolek ühiskonnas kehtivaid norme järgida.

1. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse J.R, kes palub end ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaebuse esitaja arvates on maakohus hinnanud ennetähtaegse vabastamise eeldusi pealiskaudselt ja ühekülgselt. Talle määratud distsiplinaarkaristus on noomitus sigareti omamise eest. See ei anna alust eeldada tema suutmatust alluda reeglitele. J.R märgib, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi ning osaleb tööhõives. Maakohus jättis arvestamata ka tema võimalused integreeruda vabanemisel kiirelt ühiskonda ja resotsialiseeruda. Sotsiaalne võrgustik ja elukeskkond mõjutavad kaebaja hinnangul teda positiivselt. J.R on ennetähtaegse vabastamise korral nõus kandma kohtu seatavaid kohustusi ja täitma kontrollnõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J.R määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
3. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
4. või
5. peatüki sätteid, arvestades
6. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
7. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatüki
9. jao sätteid, sh KrMS §
10. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
11. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu
12. aprilli
13. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
14. Kolleegiumi hinnangul on J.R määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76lg 4 kohaldamisel tehtud 2

§ 76

lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus J.R määruskaebuse Tartu Maakohtu
2. mai
3. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3