← Eesti

1-23-4527/20

Obsah (9)§ 118§ 121§ 64§ 73§ 78§ 83§ 56§ 74§ 75

1-23-4527 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4527 (2X1702939) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 118

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 ettenähtud kuritegude toimepanemises Lühimenetlus Prokurör Reelika Ratassepp Süüdistatav Kaido Sibul Ik: 37110254712, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx haridus, töökoht: X OÜ, xxx, elukoht: püsiv elukoht xxx, viibib aeg-ajalt: xxx, xxx ja xxx. Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 18.09.2022 kuni 20.09.2022, s.o 3 päeva Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Kaido Sibul süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud. 2. Kaido Sibul süüdi tunnistada

§ 118

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) aastat. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Kaido Sibulale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat. 5.

68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 18.09.2022 kuni 20.09.2022, s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 6.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Kaido Sibul´ale mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) 1 päeva Kaido Sibul´a suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Kaido Sibul temale määratud 4 (neli) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 7.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada Kaido Sibul´ale määratud 4 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.10.

  1. Menetluskulu
  2. Kaido Sibulalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1812 (üks tuhat kaheksasada kaksteist) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; - määratud kaitsjale Eva Tibar kohtueelses menetluses makstud tasu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 396 (kolmsada üheksakümmend kuus) eurot, kokku määratud kaitsjatele makstud tasu 684 (kuussada kaheksakümmend neli) eurot; - isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr xxx teostamise kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot; - DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust summas 1653 (üks tuhat kuussada viiskümmend kolm) eurot osa, s.o 741 (seitsesada nelikümmend üks) eurot; - Täiendava DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust summas 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot osa, s.o 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot; s.o kokku menetluskulu 3549 (kolm tuhat viissada nelikümmend üheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Kaido Sibul, 1-23-4527, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Kaido Sibulale tema nimetatud ajutisele aadressile või e-toimiku süsteemi kaudu. Määratud maksetähtajaks menetluskulu hüvitamata jätmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 1653 eurot osa, s.o 912 (üheksasada kaksteist) eurot ja DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust 399 eurot osa, s.o 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda. Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised
  3. CD-R plaat Häirekeskusesse tehtud kõnedega ja DVD-R plaat vormikaamera salvestistega (II kd, tl 82 ümbrikus) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
  4. Kaido Sibula isiku kinnipidamise ja läbivaatuse käigus ära võetud ning Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud (akt xxx): visketäht vöökotiga (pakend 2), musta värvi t-särk (pakend 7), musta värvi teksapüksid (pakend 8), 1 paar sokke (pakendid 9-10) ja aluspüksid (pakend 13) kui asjad, mille tagastamist Kaido Sibul ei soovinud ja millel ei ole kohtuotsuse jõustumise järgselt ei tõenduslikku ega materiaalset väärtust, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
  5. Kaido Sibula isiku kinnipidamise ja läbivaatuse käigus ära võetud ning Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud (akt xxx): tumeroheline kõrge kaelusega kampsun (pakend 6), 1 paar plätusid (pakendid 11-12) ja musta värvi püksirihm (pakend 14) tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Kaido Sibul.
  6. Kaido Sibula kinnipidamisel ja asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx alusel 09.12.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud viskenuga vutlaris (pakend 1), mis on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja kuivõrd asjal puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne 2 väärtus, hävitada Kr

MS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi RelvS § 83 lg 1 p 3 ja lg 41 sätestatud korras.

  1. 18.09.2022 sündmuskoha Xxx vaatluse käigus ära võetud ning Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos Rahumäe tee 6/1 hoiustatud (akt xxx) kannatanu A M riided: verega määrdunud dressipüksid ja verega määrdunud ning lõikevigastusega halli värvi t-särk (pakendid 27 ja 29), mis on muutunud kasutuskõlbmatuks ning millel ei ole kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslikku ega materiaalset väärtust, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
  2. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx alusel 06.12.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud – 3 võrdlusproovi (T P, K S ja M N süljeproovid), 4 DNAproovi K S kätelt (pakendid 1-4), 4 DNA-proovi riietelt (pakendid 17.1, 27.1, 29.1, 29.2), 2 DNA-proovi visketähelt (pakendid 2.1-2.2), 8 DNA proovi K S riietelt (pakendid 6.1, 6.2, 7.2, 9.1, 10.1, 11.1, 12.1, 12.2), 19 DNA-proovi sündmuskohast (pakendid 1-8, 11-16, 18-19, 24, 28, 30), 10 K S küünealust kaapeproovi – milledel puuduvad kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.
  3. 18.09.2022 A Mlt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy A33 tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 46), mis minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, kustutada andmehoidlast KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
  4. 18.09.2022 M N menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy Grand Prime tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 48), mis minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, kustutada andmehoidlast KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.
  5. 18.09.2022 Kaido Sibulalt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 22.09.2022 vaatluse käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy A22 tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 50), mis minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, kustutada andmehoidlast KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  6. SÜÜDISTUSE SISU Kaido Sibulat süüdistatakse selles, et tema 18.09.2022 kella 15.25 - 15.40 paiku aadressil xxx haaras ühe käega kinni oma tuttava T P näost pigistades põski, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu põskedel ja lõual, ning teise käega võttis noa, pani noatera vastu kannatanu kaela ja ähvardas ta ära tappa, mille tagajärjel tundis kannatanu hirmu ja põgenes naabrite juurde. 3 Oma tahtliku tegevusega pani Kaido Sibul toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kaido Sibulat selles, et tema 18.09.2022 kella 15.40 paiku aadressil xxx pärast seda, kui T P oli põgenenud naabrite, sh A M juurde, lõi A Mt, kes oli teda korrale kutsuma tulnud, noaga alakõhu piirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse: kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhu piirkonnas, mille tulemusel tekkis A Ml äge verekaotus (verikõht) ning verekaotusšokk, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma tahtliku tegevusega pani Kaido Sibul toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 118

lg 1 p 1 järgi on karistatav tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule. 19.09.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 2-9) on vaadeldud kahte 18.09.2022 kell 15.40 kuni 15.46 Häirekeskusesse toimunud kõnet. Kell 15.40 tehtud kõnes palub M N kiirabi, kuna tema meest on noaga pussitatud, aadressile xxx. Mees on 41-aastane, teadvusel, verd on palju, pussitati paremale poole alakõhtu. Alates kella 15.42 on kõne M N ja meediku vahel, viimane juhendab haavale käterätikut peale panema ja sellega haavale suruda. Tunnistaja ütleb, et haav on umbes 5 cm pikkune, lahtine ja kardab, et sool on haavast väljas. 18.09.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga (I kd, tl 10-48) on vaadeldud sündmuskohta xxx, koridori ning kortereid X ja Y. Teisel korrusel asuva koridori põrand on kaetud veresarnase aine jälgedega alates uksest kuni koridori lõpuni välja, suuremad jäljed tähistatakse, aine jäljed annavad testides verepositiivsed tulemused. Tähistatud verejälgedelt nr 1-7 ja nr 8 koridoriseinalt võeti ka DNA proovid. Korterite X ja Y sisemistelt ja välimistelt ukselinkidelt võetakse puuteproovid. Korter X on ühetoaline, laual olnud mobiiltelefon ja mobiiltelefon Samsung koos Kaido Sibula dokumentidega pakendati, voodi ees põrandal on veretaolise aine määrdumised, milledelt võeti DNA-proovid. Kaasa pakendati ka kolm nuga. Korter nr W on ühetoaline, ukse pool põrandal olevast veretaolisest määrdumisest võeti DNAproov. Pakendati kaks mobiiltelefoni. Voodi ja laua vahel on põrandal verekahtlast määrdumist, voodikattel olevalt verekahtlasest määrdumisest võeti DNA-proov. Verekahtlase määrdumisega dressipüksid ja tugeva verekahtlase määrdumisega t-särk pakendati. Kannatanu A M antud ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt elab ta aadressil Xxx (isikuandmetes xxxx-Y) koos elukaaslase M Nga. 18.09.2022 võttis koos naisega kodus napsu, korraga tuli nende korterisse nende naaber T ja ütles, et Kaido Sibul tahab ta maha lüüa, T värises üle keha ja palus nende abi, et aidake, päästke. Vigastusi ta Tl ei näinud. T käis nende juures kahel korral ja ütles, et Kaido tahab ta ära tappa, noaga pussitada. Kannatanu läks seejärel Kaido juurde tuppa ja ütles, et ta ära lõpetaks ja keda ta siin maha tahab lüüa. Kaido ei suutnud midagi vastata, oli nii purjus, lebas voodis vasakul küljel ja võttis pükste paremalt küljelt noa ja torkas sellega kannatanut kõhtu. Kannatanu seisis Kaido voodi ees püsti, Kaido isegi ei vaadanud kuhu torkab, oli näoga seina poole, aga pidi sellest aru saama, sest kuulis, et kannatanu seal seisab. Löök oli hooga, kaarega külje pealt. Haavast tuli palju verd, oli šokis, hiljem sai teada, et kaotas 1 liitri verd, sellest tekkis nõrkus ja ebamugavus, teadvust ei kaotanud. Läks oma korterisse ja elukaaslane kutsus kiirabi. Tol päeval kandis musta värvi t-särki ja dressipükse. Kaido nuga oli läikivast metallist, erinevate värvidega, ei käinud kokku, sai noatuppe panna, tera oli lai. Kaidot on vaid koridori suitsunurgas näinud, pikemalt rääkinud ei ole. Elukaaslane ja tema ise on teda käinud paaril korral korrale kutsumas. Olid pühapäeval naisega kahepeale ära joonud 1 liitri 4 viina. Kaido tundus purjus olevat, oli ebaadekvaatne. Kaido elab T juures umbes aasta aega, neid seob alkohol. Kaido suhtes tal mingeid pretensioone ei ole. Kannatanu A M läbivaatuse protokolli koos fototabeliga (I kd, tl 55-63) kohaselt on alakõhul keha keskpinnal kaks õmmeldud haava, üks horisontaalne pikkusega 90 mm ja teine vertikaalne ca 195 mm. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt edastatud ravidokumentide (I kd, tl 71-82) kohaselt A M hospitaliseeriti erakorraliselt noaründe tagajärjel 18.09.2022, opereeriti ning lubati kodusele ravile 22.09.

  1. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxx (I kd, tl 89-96) kohaselt sedastati 18.09.2022 A Ml kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool alakõhu piirkonnas, mille tulemusel tekkis tal äge verekaotus (verikõht) ning verekaotusšokk, milline tervisekahjustus on eluohtlik, selle paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa 4 kuud. Tervisekahjustus võib olla tekitatud terava vägivalla toimel 18.09.2022 löögist torkelõikevahendiga paremale poole alakõhu piirkonda. Ei ole võimalik öelda millise torkelõikevahendiga vigastus on tekitatud, samuti ei ole määratav kannatanu kehaasend, lööja paiknemine kannatanu suhtes ning löögi suund. Tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi ei ole tuvastatud. Tallinna Kiirabi kiirabikaardi kohaselt esines A Ml alkoholijoove, kuid puuduvad viited etanooli või narkootiliste ainete määramise kohta. Kannatanu T P ütluste (I kd, tl 99-106) kohaselt tunneb Kaido Sibulat umbes 2,5 aastat, esmalt olid neil lähisuhted, kuid nüüd on umbes 1 aasta olnud ainult toanaabrid. 16.09.2022 õhtul tuli Kaido töölt ja hakkas jooma õlut Walter, jõi seda päris palju ja seda mitu päeva järjest, reedel, laupäeval ja pühapäeval, vahepeal magas. Kannatanu jõi ainult ühe kruusi õlut reedel. 18.09.2022 kella 11-12.00 ajal Kaido nõudis, et kannatanu õlut juurde tooks, millest ta aga keeldus. Selle peale Kaido vihastas, võttis ühe käega tema näost kinni ja pigistas sõrmedega põski, millest kannatanu tundis valu. Teise käega võttis Kaido noa, mida ta alati vöövahel tupes kaasas kannab ja pani selle vastu kannatanu kaela öeldes eesti keeles, et tapan su ära. Nuga on tal alati kaasas, umbes 20 cm pikk, hallikat või rohekat tooni, tera on terav. Kannatanu tundis hirmu, sest ütles et tapab ta ära, kui noatera oli ta kaela vastas, näos tundis ka valu. Sai Kaido eest põgenema ja jooksis naabrite, M ja A, juurde. A läks Kaido käest pärima, miks ta vägivaldselt käitub. Mõne minuti pärast tuli A korterist välja ja kannatanu nägi, et tal on alakõhus haav, kust tuli palju verd ja A kukkus koridori põrandale, M kutsus kiirabi. Kaido kutsus kannatanut tuppa, et rääkida, mis juhtus, kuid nad ei jõudnud rääkida, kuna politsei juba tuli ja pidas Kaido kinni. Ei märganud, et Kaido riided või nahk oleks verine olnud, kui tuppa läks nägi, et põrand on verine. Vigastusi tal rünnakust ei ole, ainult tundis valu näos, arsti poole ei ole pöördunud. Kaido on muidu tubli ja töökas mees, aga nädalavahetustel joob mitu päeva järjest õlut. Tunnistaja M N ülekuulamise protokolli (I kd, tl 112-118) kohaselt elab ta aadressil Xxx-Y koos elukaaslase A M. 18.09.2022 kui olid päevasel ajal just ärganud tuli nende juurde naaber T P, kes oli hirmul ja paanikas ja ütles, et Kaido Sibul tapab ta ära. T värises üle keha, hoidis kätega kaelast kinni ja kaelal oli punetus, kuid tunnistaja ei pannud tähele, kas oli veel vigastusi. T tahtis, et nad aitaksid Kaido toast välja ajada. Tunnistaja läks tuppa nr X, viskas Kaido seljakoti toast välja ja ütles, et ta ära läheks ja kui hakkas Kaidoga rääkima võttis viimane pükste parempoolsest tagataskust noa ja ütles tera tunnistaja poole suunatud, et tahaks talle nuga anda aga praegu seda ei tee. Kaido tõusis seda rääkides istukile ja tunnistaja taganes toast. Kaido käes olnud nuga oli metallist, meenutas viskenuga kuna sellel ei ole käepidet, pikkusega umbes 15 cm. On seda nuga tema juures varem ka näinud, samuti on tal kaasas alati visketähik. On mõlemaid esemeid korduvalt talle ja A näidanud. Tunnistaja läks toast välja ja rääkis juhtunust Ale, mille peale A pani riidesse ja läks Kaido ja T tuppa, tunnistaja ja T tegid samal ajal koridoris suitsu. Umbes 4 minutit pärast tuli A verisena toast välja, verd jooksis paremalt poolt alakõhust ja nägi, et seal oli noahaav. Algselt tuli A suitsunurka ja istus taburetile, kui tunnistaja haava nägi, hakkas ta teda tuppa talutama aga A kukkus kordori põrandale. Tunnistaja jooksis tuppa, helistas numbril
  2. A sai kuidagi põrandalt püsti ja tuli tuppa, heitis voodile. A ei rääkinud midagi, küsis vaid vett. Tunnistaja surus haava kinni, kiirabi tuli kiiresti. Kui A oli veel koridoris, siis Kaido tõi talle plaastri, et haavale panna, siis tal enam nuga ei olnud, veremäärdumisi temal ka ei märganud aga ta kannab musta värvi riideid, samuti ei rääkinud ta 5 midagi sellest, mis juhtunud oli. Kaido oli Tga koos elanud korteris nr X umbes aasta aega, tülitsevad tihti ja joovad alkoholi koos. Nemad Aga nendega ei suhtle, on vaid teretuttavad, T on nii mõnigi kord proovinud Kaidot välja visata. Ühel korral kui Kaido oli purjus, siis ta näitas koridoris oma nuga ja viskerelva, ühel korral tahtis selle visketähikuga tunnistajat visata ka. Kaido räägib purjus peaga alati, et tal on palju viskerelvi ja ta tapab kõik ära, eriti vihkab ta venelasi. 18.09 olid nii tema kui A viina võtnud, A vähem kui tunnistaja. T jutust sai aru, et Kaido oli teda rünnanud, kuna polnud nõus poodi õlle järgi minema, kui Kaido tahtis veel juua. Viimasel ajal on tihti nende toast karjumist kuulnud. Al oli seljas hall t-särk, millega tunnistaja ka haava kinni surus. Tunnistaja M N läbivaatuse protokolli (I kd, tl 123-128) kohaselt on tunnistajal seljas oleval hommikumantlil veresarnast määrdumist, samuti kätel ja sõrmedel, hommikumantel pakendatakse. Asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, tl 129-146) on vaadeldud aadressilt Xxx toa nr Y põrandalt võetud dressipükse ja t-särki. Dressipüksid on rohke verekahtlase määrdumisega, esiküljel rohkem kui tagumisel küljel, verekahtlast määrdumist kontrollitakse Tetrabase lahusega, mis annab positiivse tulemuse, dressipükstelt võetakse kaks puuteproovi, võtmise kohad markeeritud. Halli värvi t-särgil on nii esi- kui tagaosas suures ulatuses verekahtlane määrdumine, esikülje alumises keskosas on kangast läbiv L-kujuline kahjustus, mõlema osa pikkus umbes 2,8 cm ning on parempoolsel osal on jätkuv diagonaalne lõige pikkusega 0,7 cm. Verekahtlaseid määrdumisi kontrollitakse Tetrabase lahusega, mis annavad positiivse tulemuse ning võetakse kaks puuteproovi, võtmise kohad on markeeritud. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (II kd, tl 1-15) on vaadeldud viskenuga vutlaris ja vöökotiga visketähte. Nuga on sümmeetriline, metallil on vikerkaare värvidega helendus, üldpikkus 228 mm, tera laius 27 mm, tera pikkus 105 mm. Käepidemel on kokku 9 ava. Visuaalsel vaatlusel verejärgi ei tuvastatud. Noa testimine Tetrabase lahusega andis vere suhtes positiivse reaktsiooni. Viskenoalt võeti 6 bioloogilise aine proovi. Kinnitustrukiga vöökotis oli visketäht seitsme teraga, mille terad on teritatud mõlemalt poolt. Tetrabase lahusega testiti visketera terasid, mis andis negatiivse reaktsiooni Visketähelt võeti kaks bioloogilise aine proovi. Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (II kd, tl 16-44) on vaadeldud Kaido Sibula riideid ja jalatseid, ehk kampsun, t-särk, teksapüksid, sokipaar, rannajalatsid, aluspüksid ja vöörihm. Musta värvi t-särgilt saadi parempoolselt rinnalt vere olemasolule positiivne reaktsioon, parema õla piirkonnast väga nõrgalt positiivne reaktsioon. Teksapükste vasakul säärel olevad määrdumised andsid indikaatorlahusega kontrollides verepositiivse tulemuse. Mõlemad halli värvi soki tallad oli kaetud punakat tooni määrdumisega, mis andsid indikaatorlahusega kontrollides verepositiivse tulemuse. Ühel jalatsil andis verekahtlane määrdumine jalanõu sisetallal verepositiivse tulemuse, teisel nii sisetallal kui pealmisel vasakul küljel. Kampsunilt, t-särgilt, teksapükstelt, sokkidelt ja jalanõudelt võeti bioloogilise aine proovid, võtmise kohad on fotografeeritud. Ekspertiisiakti nr xxx (I kd, tl 151-156) kohaselt Kaido Sibula pükste esiküljelt ja vasaku sääre reieosast verekahtlaste määrdumiste puuteproovide puhul saadi Kaido Sibula DNA-profiiliga kokkulangevus tõepärasussuhtega
  3. Viskenoa ühelt küljelt ja Kaido Sibula pükste esiküljelt ja vasaku sääre sääreosalt võetud puuteproovide puhul saadi A M DNA-profiiliga kokkulangevus tõepärasussuhtega 1020, ei saa aga välistada Kaido Sibulalt pärineva bioloogilise materjalis sisaldumist segaproovides. Viskenoa tera teiselt küljelt ja Kaido Sibula särgi esiküljelt verekahtlasest määrdumisest võetud puuteproovide puhul saadi segaprofiilid, millest on eristatav peamine A M DNA-profiil, tõepärasussuhtega
  4. Viskenoa käepideme ühelt ja teiselt küljelt võetud proovide puhul ei saa segaproovides välistada Kaido Sibulalt ja A Mlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Viskenoa käepideme ühe külje avade seest võetud proovist ei saa välistada Kaido Sibulalt ja T Plt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ning viskenoa käepideme teise külje avade seest võetud proovist Kaido Sibulalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Täiendava DNA-ekspertiisiakti xxx (I kd, tl 159-163) kohaselt leiti, et viskenoa käepideme ühelt küljelt võetud proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kaido Sibulalt ja kolmelt tundmatult isikult, tõepärasussuhtega 1012 ning A Mlt ja kahelt tundmatult 6 isikult, tõepärasussuhtega
  5. Viskenoa käepideme ühe külje avade seest võetud proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kaido Sibulalt ja kahelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega 1020 ning T Plt ja kahelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega
  6. Viskenoa käepideme teiselt küljelt võetud proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kaido Sibulalt ja kolmelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega 1011 ning A Mlt ja kolmelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega
  7. Viskenoa käepideme teise külje avade seest võetud proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Kaido Sibulalt ja kahelt tundmatult isikult tõepärasussuhtega
  8. Kaido Sibula kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 164-166) kohaselt peeti Kaido Sibul kinni 18.09.2022, millisel hetkel kandis ta musta värvi t-särki ja halli kampsunit, mis olid verised, tumedaid teksaseid, tumehalle sokke ja kummist susse. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (I kd, tl 171) kohaselt 18.09.2022 kell 16.59 tuvastati Kaido Sibulal alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,43 mg/l. Kaido Sibula läbivaatuse protokolli (I kd, tl 172-184) kohaselt oli isikul vasaku käe peopesal näha veresarnase aine määrdumist ning kaks kriimustust, veresarnane määrdumine ka nimetissõrmel ja pöidlal kriimustused. Isiku mõlema jala jalatallal ja varvastel on näha veresarnase ainega määrdumist. Isiku välimus ja riided fotografeeriti. Isiku kätelt võeti puuteproovid, küünealused kaapeproovid ning võeti ära isikul seljas olnud riided. Kaido Sibula kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (I kd, tl 185-186) kohaselt tunnistab, et on toime pannud kahtlustuses märgitud teod, kuid Tt ei ähvardanud, tal ei olnud siis nuga käeski. Xxx-X ta koguaeg ei ela, hoiab seal pigem oma asju ja teinekord ööbib voodi jalutsis, mingeid lähisuhteid neil Tga ei ole. 17.09.2022 ja 18.09.2022 jõi T juures Xxx-X 2-liitriseid Walteri õllesid, laupäeval 3 pudelit ja pühapäeval 2 pudelit. T jõi õlut temaga koos ja kui õlu otsa sai, hakkas T vinguma. Neil on omavahel sõnalisi konflikte olnud, tavaliselt siis, kui õlu otsa saab, hakkab T teda provotseerima ja toast välja ajama. Ka 18.09 nokkis T tema kallal, et ta õlut ei osta ja tema kulul elab, kuigi tegelikult ostab süüdistatav ise oma söögid-joogid. Selle peale tõukas T ühe käega voodisse padja peale pikali, võis teda tõukamiseks näost haarata ja öelda, et tapab ta ära, aga ei mäleta. Möönab, et võis nii öelda, aga tõukamise hetkel tal nuga käes ei olnud. Oma nuga hoiab ta püksirihma küljes paremal küljel, mis on tavaline nuga ilma käepidemeta, kollakat tooni metallist. Igapäevaselt seda ei kasuta, vahel kuivatatud kala puhastamiseks. Nuga on terav, kogupikkusega 20-25 cm. Selle noaga lõi pühapäeval Ad. Kannab vööl ka tähikut, mis on tal niisama kaasas, vahel teeb sõpradega võistlust, kes kaugemale viskab. Pärast T tõukamist ütles talle, et teda rahule jätkas, tahab puhata ja habet ajada, kuna järgmisel päeval on tööpäev. T jooksis toast välja, süüdistatav lesis voodil ja umbes 5-10 minuti pärast tuli tuppa naabrimees A ja hakkas teda käsutama, et ta toast välja läheks. See ei ole aga A öelda, kas ta võib T toas olla, vihastas A peale, sest tahtis magada ja tema segas. Ta oli voodil pikali, vasakul küljel, hing sai täis, et A õiendas ja võttis vöörihma vahelt noa ja lõi sellega Ad. Ei näinud kuhu ta tabas, arvas, et jalga. A seis löögi ajal voodi ees, tema selja taga, andis löögi parema käega selja taha. Löök ei olnud täie jõuga, kuna oli pikali. Järgmisena läksid koridori suitsule, A käis omal jalal tualetis ja alles siis avastas, et kõhul on veritsev haav. Otsis enda asjade juures plaastreid, et Ad aidata. M, A elukaaslane, hüsteeritses ja kutsus kiirabi, koridori põrand oli verd täis, A minestas koridori põrandale. Nuga ta ära ei puhastanud, pani selle tagasi vöörihmale kotikesse. Politseile andis nii noa kui tähiku üle. Aga üldiselt palju ei suhtle, on teretuttavad. Kahetseb kogu tekkinud olukorda, seda ei oleks pidanud juhtuma. Tga ei ole palju tülis olnud, ainult siis kui T vintis on, muutub sõnakaks. Eeltoodud tõenditest nähtub ja puudub ka vaidlus selles, et süüdistatava ja kannatanu A M vahel tekkis 18.09.2022 konflikt, mille käigus süüdistatav kannatanut noaga lõi. Süüdistatav tunnistas end kohtulikul arutamisel süüdi täies ulatuses ja ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Seega on tõendamist leidnud, et ajavahemikul 18.09.2022 kella 15.40 paiku Tallinnas, Xxx-X korteris lõi Kaido Sibul noaga ühel korral A M alakõhu piirkonda, tekitades viimasele sellega füüsilist valu ja ekspertiisiakti kohaselt eluohtliku vigastuse – kõhuõõnde ulatuva torelõikehaava paremal pool alakõhu piirkonnas, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus (verikõht) ja verekaotusšokk. Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast (Vabariigi valitsuse määrus nr 266 13.08.2002) lähtudes on A Ml esinev tervisekahjustus eluohtlik, kuna tegemist 7 on kõhuõõnde ulatuva haavaga ning mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Seega on tõendamist leidnud

§ 118

lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb

§ 118

lg 1 järgi süüteo kvalifitseerimiseks tuvastada kas isikul oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (

§ 121

) vastav tagajärg.

§ 121

lg-s 1 kriminaliseeritud kehaline väärkohtlemine sisaldab kahte karistatavat teoalternatiivi - need on tervise kahjustamine (alt 1) ja valu tekitamine (alt 2). Seadusandja on

§ 118

lg-t 1 sõnastades määranud, et sama sätte pdes 1-7 nimetatud tagajärje põhjustanud teo saab koosseisupäraseks lugeda vaid juhul, kui on tuvastatud kannatanule just tervisekahjustuse tekitamine. Sellest tulenevalt on

§ 118

käsitatav vaid

§ 121lg 1 esimese alternatiivi, s.o tervise kahjustamise kvalifitseeriva koosseisuna.

Sellise

§ 121

lg 1 esimesele alternatiivile vastava tervisekahjustuse tekitamine peab

§ 118lg 1 kohaldamiseks olema tahtlik.

Järelikult ei saa

§ 118

lgs 1 realiseeritusest isiku käitumises rääkida juhul, kui isik ei kahjustanud objektiivselt kannatanu tervist või kui tal puudus tahtlus tervisekahjustuse tekitamiseks. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Juhul kui süüdistatav on tekitanud tervisekahjustuse tahtlikult, kuid

§ 118

lg 1 ps 1 nimetatud raske tagajärg on saabunud ettevaatamatusest, ei saa isik vastutada

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Lisaks tuleb tervise kahjustamisena käsitleda igasugust keha normaalsest toimimisest erineva kahjuliku iseloomuga haigusliku seisundi esilekutsumist, sõltumata sellest, kas kannatanu valu tunneb või mitte. Järgmisena peab kohus hindama Kaido Sibula tegevuses

§ 118lg 1 p 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest ning eeltoodud järeldustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates eelkõige tervisekahjustuse asukoht ja selle suund, samuti tervisekahjustuse tekitamise vahend. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatav, lüües noaga teisele inimesele kõhu piirkonda, pidi oma senise elukogemuse pinnalt üheselt aru saama, et ta tekitab teisele inimesele tervisekahjustuse, torkehaava sügavusest aga tuleneb selle tervisekahjustuse ohtlikkuse aste, s.t mida sügavam on haav, seda ohtlikum on tervisekahjustus. Arvestades kasutatud vahendit, mis on viskenuga tera pikkusega 105 mm, mille tera mõlemad pooled on teravad, siis teadis süüdistatav, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja ta ka tahtis seda, või vähemalt möönis seda, kuivõrd teist inimest noaga lüües ja tabades ei saa eeldada, et tervisekahjustust ei teki. Kuigi süüdistatav selgitas, et lõi kannatanut voodis lebades, selja taha ja seega ei olnud ka hooga ning arvas, et lõi jalga, näitab see kohtu hinnangul seda, et tema eesmärk oli vihasena kannatanule vigastusi tekitada ja noaga suvaliselt lüües oli tal ükskõik, millised vigastused kannatanul tekivad. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul eluohtlik tervisekahjustus. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga teist inimest lüües, s.h ka kehasse lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Isegi kui lähtuda süüdistatava versioonist, s.o soovist lüüa kannatanut noaga jalga, siis on üldteada, et inimese jalgades on suured veresooned, millede vigastamine võib samuti tekitada ohu elule. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks ja möönis kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist, kuid tal oli sellest tervisekahjustuse tekitamise ajal ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega oht elule. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 8 Seega on tõendamist leidnud, et Kaido Sibul tekitas teisele inimesele tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule, s.o pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, s.t

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavat süüdistatakse ka

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

§ 121

kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Süüdistatav kohtulikul arutamisel selle süüteo toimepanemist ei tunnistanud ning leidis, et kannatanule T P on omane, et ta mõtleb asju välja. Noaga kannatanut kindlasti ähvardanud ei ole. Kannatanu T P ütluste (I kd, tl 99-106) kohaselt oli süüdistatav mitu päeva järjest õlut joonud, 18.09.2022 kella 11-12.00 ajal vihastas süüdistatav selle peale, et kannatanu ei olnud nõus õlut juurde tooma, misjärel süüdistatav võttis kannatanul ühe käega tema näost kinni ja pigistas sõrmedega põski, millest kannatanu tundis valu. Teise käega võttis Kaido noa, mida ta alati vöövahel tupes kaasas kannab ja pani selle vastu kannatanu kaela öeldes eesti keeles, et tapan su ära. Kannatanu tundis hirmu, sest ütles et tapab ta ära, kui noatera oli ta kaela vastas, näos tundis ka valu. Sai Kaido eest põgenema ja jooksis naabrite, M ja A, juurde. Kannatanu kirjeldas juhtunut sündmuse päeval vormikaamerate videosalvestistelt nähtuvalt kahel korral ka kahele patrullpolitseinikule. Tunnistaja M N ülekuulamise protokolli (I kd, tl 112-118) kohaselt 18.09.2022 kui olid päevasel ajal just ärganud tuli nende juurde naaber T P, kes oli hirmul ja paanikas ja ütles, et Kaido Sibul tapab ta ära. T värises üle keha, hoidis kätega kaelast kinni ja kaelal oli punetus, kuid tunnistaja ei pannud tähele, kas oli veel vigastusi. T tahtis, et nad aitaksid Kaido toast välja ajada. Tunnistaja läks tuppa nr X, viskas Kaido seljakoti toast välja ja ütles, et ta ära läheks ja kui hakkas Kaidoga rääkima võttis viimane pükste parempoolsest tagataskust noa ja ütles tera tunnistaja poole suunatud, et tahaks talle nuga anda aga praegu seda ei tee. Kaido tõusis seda rääkides istukile ja tunnistaja taganes toast. Tunnistaja ütluste kohaselt Kaido ja T tülitsevad tihti ja joovad alkoholi koos. T on nii mõnigi kord proovinud Kaidot välja visata. Ühel korral kui Kaido oli purjus siis ta näitas koridoris oma nuga ja viskerelva, ühel korral tahtis selle visketähikuga tunnistajat visata ka. Kaido räägib purjus peaga alati, et tal on palju viskerelvi ja ta tapab kõik ära, eriti vihkab ta venelasi. T jutust sai aru, et Kaido oli teda rünnanud, kuna polnud nõus poodi õlle järgi minema, kui Kaido tahtis veel juua. Kannatanu A M antud ütluste (I kd, tl 49-54) kohaselt 18.09.2022 võttis koos naisega kodus napsu, kui korraga tuli nende korterisse nende naaber T ja ütles, et Kaido Sibul tahab ta maha lüüa, T värises üle keha ja palus nende abi, et aidake, päästke. Vigastusi ka Tl ei näinud. T käis nende juures kahel korral ja ütles, et Kaido tahab ta ära tappa, noaga pussitada. Kaido Sibula kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (I kd, tl 185-186) kohaselt ta Tt ei ähvardanud, tal ei olnud siis nuga käeski. 17.09.2022 ja 18.09.2022 jõi T juures Xxx-X 2liitriseid Walteri õllesid, laupäeval 3 pudelit ja pühapäeval 2 pudelit. T jõi õlut temaga koos ja kui õlu otsa sai, hakkas T vinguma. Neil on omavahel sõnalisi konflikte olnud, tavaliselt siis, kui õlu otsa saab, hakkab T teda provotseerima ja toast välja ajama. Ka 18.09 nokkis T tema kallal, et ta õlut ei osta ja tema kulul elab, kuigi tegelikult ostab süüdistatav ise oma söögidjoogid. Selle peale tõukas T ühe käega voodisse padja peale pikali, võis teda tõukamiseks näost haarata ja öelda, et tapab ta ära, aga ei mäleta. Möönab, et võis nii öelda, aga tõukamise hetkel tal nuga käes ei olnud. Oma nuga hoiab ta püksirihma küljes paremal küljel, mis on tavaline nuga ilma käepidemeta. Eelnimetatud tõenditest, s.o kannatanu selgitustest süüdistatava poolt temal näost haaramise ja sellest valu tundmise, tunnistaja ütlustest kannatanult kuuldu ja kaelal punetuse nägemise, süüdistatava selgitusest kannatanul näost haaramise ja tõukamise kohta kinnitavad, et Kaido Sibul pani T P vastu toime kehalise väärkohtlemise, mis tekitas valu. Seejuures kattuvad kannatanu T P, tunnistaja M N ja kannatanu A. M ütlused omavahel T P toast väljumise põhjuse, naabrite juurde jooksmise ja K S käitumise osas. Juhul, kui T P oleks selle välja mõlenud, siis ei teaks M N ega A. M selliseid üksikasju, s.h tapmisega ähvardamist. Seejuures 9 toimus T P naabrite juurde jooksmine vahetult pärast tema suhtes aset leidnud rünnakut ja T P poleks jõudnud nii palju välja mõelda. Lisaks sellele läks M N ise K S juurde aru pärima ja ka teda ähvardas K. Sibul noaga. Seega kattuvad kahe isiku ütlused selle kohta, et K. Sibul ähvardas neid noaga ning kohus ei loe usutavaks, et juba kaks inimest noaga ähvardamise välja mõtlesid. Seejuures lõppeski konflikt sellega, et selle sama noaga, millega kahte isikut eelnevalt oli ähvardatud, löödi kolmandat isikut. Arvestades selliseid asjaolusid peab kohus kahe kannatanu ja tunnistaja ütlusi noaga ähvardamise ja T P suhtes vägivalla kasutamise kohta usaldusväärsemaks kui süüdistatava süüd eitavaid ütlusi. Seejuures ei süüdistata süüdistatavat ei T P ega ka M N tapmisega ähvardamises, vaid ainult vägivalla kasutamises T P suhtes, mis seisnes selles, et K. Sibul pigistas T Pt näost ja tekitas valu. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütluste kohaselt haaras süüdistatav ühe käega tema näost, mis põhjustas talle füüsilist valu, ning teise käega võttis noa, mille pani kannatanu kaelale ja ähvardas teda ära tappa. Süüdistatav ise tunnistas kohtueelsel menetlusel kannatanu näost haaramist ja tõukamist, mööndes ka ähvardamist, kuid leidis, et nuga ta tõukamise hetkel välja ei võtnud. Kuna kohtuistungil süüdistatav eitas temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist, siis on süüdistatava ütlused erinevates menetlusstaadiumites sama asjaolu osas omavahel vastuolus ja seetõttu ei saa kohus selles episoodis süüdistatava ütlusi tõendina arvestada ning jätab selles osas süüdistatava ütlused tõendikogumist välja ning lahendab süüküsimuse teiste kogutud tõendite kogumit arvestades. Politseiametniku vormikaamerate videotest nähtub, et süüdistataval oli nuga vööle kinnitatud ja haardeulatuses. Samuti tunnistaja M N ütluste kohaselt võttis sama sündmuse järgselt süüdistatav ka tema ähvardamiseks noa välja. Antud juhul puudub kohtul alust kannatanu ja tunnistaja ütlustes kahelda ning alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seejuures kui isikulised tõendiallikad sooviksid oma ütlustes süüdistatava käitumist üle võimendada ja tooksid sisse noaga ähvardamise, siis puuduks vajadus välja mõelda kannatanu näo pigistamist ja valu tekitamist, mis oleks noaga ähvardamise kõrval tühine. Samas puudub kohtul alus kahelda tunnistaja ja kannatanu ütlustes noaga ähvardamise osas, kuivõrd muud tõendid kogumis annavad sellise sisuga ütlustele tõenduslikku tuge ning veel vähem on kohtul alust seada kahtluse alla samade tõendiallikate ütlusi kannatanu näost pigistamise osas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo teise koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule teda näost haarates ja sõrmedega pigistades valu. Kuigi kogutud tõenditest nähtuvalt saab teha järeldusi ka selle kohta, et süüdistatav ähvardas kannatanut ka tapmisega, kasutades ähvarduse tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks ka nuga, siis ei ole süüdistatavale selles osas süüdistust esitatud ning kohus sellel asjaolul ei peatu, kuivõrd sellise süüteo koosseis ei ole tõendamiseseme asjaoluks. Järgmisena peab kohus hindama Kaido Sibula tegevuses

§ 121lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist.

Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut haarata ja tõugata ja on selge, et inimest näost haarates ja pigistades ning teda tõugates põhjustab see valu ning see oli vihahoos tema tegevuse ainus eesmärk, mille ta ka saavutas. Kuivõrd kannatanu ja süüdistatava vanuse vahe on märkimisväärne ja kannatanu puhul on tegemist ka naisterahvaga, kelle valu 10 tundmine on meesterahvast erinev, pidi süüdistatav veel eriti hästi mõistma, et ta tekitab oma käitumisega füüsilist valu. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, kuivõrd kannatanut näost haarates teadis süüdistatav nii vägivallaga kannatanule põhjustatavat tagajärge, s.o valu tekitamist ja ta tahtis sellise tagajärje saabumist või vähemalt möönis seda, kuivõrd sellise käitumise tulemusena ei saanud eeldada, et sellist tagajärge ei saabu. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on tõendamist leidnud, et Kaido Sibul pani toime kehalise väärkohtlemise, ehk teisele inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest (II kd, tl 58) nähtub, et Kaido Sibulal ei ole kehtivaid karistusi. Maksu- ja Tolliameti registri väljatrüki (II kd, tl 59) kohaselt

  1. aastal oli Kaido Sibula tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 879 eurot. Kaido Sibula töötamise registri andmete väljatrüki (II kd, tl 62-63) kohaselt puudub tal kehtiv töösuhe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 12.05.2023 sundtoomise määruse (II kd, tl 70-71) kohaselt kohaldati menetlustoimingust osavõtu tagamiseks Kaido Sibula suhtes 18.05.2023 sundtoomist.
  2. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

põhimõttest lähtuvalt süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta.

§ 118

lg 1 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena vangistuse 4 kuni 12 aastat. Süüdistatava karistusregistri andmetest (II kd, tl 58) nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi. Kuivõrd

§ 121

lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleks tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et ta aeg-ajalt elab aadressil, kus kuriteod toime pani ehk ühe kannatanu juures ja süüdistatav ei ole suutnud leida endale oma elukohta. Kuigi süüdistatav on selgitanud, et endale söögi-joogi ostab ta endale ise, ei ole kriminaalmenetluse vältel tuvastatud süüdistatava legaalset sissetulekut, millest saab järeldada, et süüdistataval puudub töökoht. Süüdistatav on selgitanud, et ta töötab X OÜs, samuti sõbra juures Jüris ning tema sissetulek on ligi 1500 eurot kuus, kuid töötamise registri andmetest nähtub, et süüdistataval on olnud lühiajalisi töösuhteid, millistest viimane lõppes detsembris 2022. Süüdistatava selgituste kohaselt ei ole tal vaatamata korduvatele lubadustele tööandjaga töölepingut sõlmitud ning palka saab ta erinevate osadena. Seega ei ole süüdistataval tõendatavat, kontrollitavat ja püsivat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik rahalist karistust täita, milline asjaolu välistab rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamise ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistuslikku karistust. 11 Järgnevalt hindab kohus Kaido Sibula süü suurust talle

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, kus süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist. Tekitatud tervisekahjustust saab pidada teo ohtlikkuse mõttes suhteliselt väheohtlikuks, kuna süüdistatav haaras kannatanul näost ühel korral ja pigistas, millega tekitas valu. Kannatanul nähtavaid vigastusi selle tulemusel ei tekkinud, tunnistajad nägid vaid kaela punetust ning kannatanu arsti poole ei pöördunud. Kohus loeb arvestades nii süüteo tagajärge kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava süü keskmisest väiksemaks. Hinnates Kaido Sibula süü suurust

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osundab kohus, et süüdistatav lõi A Mt noaga, tekitades kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava paremal pool alakõhu piirkonnas, mille tulemusel tekkis tal äge verekaotus (verikõht) ning verekaotusšokk, milline tervisekahjustus on eluohtlik, selle paranemise kestus ületab 4 nädalat, kuid ei ületa 4 kuud. Joobes süüdistatav sai kannatanu peale pahaseks, kuni tuli teda korrale kutsuma ja tema und segama, mistõttu leidis, et sel hetkel on lahenduseks kannatanut noaga lüüa, milline tegevus ei saa olla mingil juhul õigustatud. Süüdistatav küll kasutas väiksemat, kuid teravat viskenuga ja lõi noaga enda selja taha kannatanu suunas, tekitas kannatanule tervisekahjustuse, mis oli eluohtlik ning sellise tervisekahjustuse tekitamine oli süüdistatava teadlik ja tahtlik tegevus. Seetõttu kohtu hinnangul, arvestades süüteo asjaolusid ja vigastuste tekitamise intensiivsust, on süüdistatava süü arvestades tagajärge ja tervisekahjustuse raskusastet ning kannatanu paranemise aega alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud süütegude toimepanemist, kuid kohtuistungil on ta tunnistanud vaid

§ 118

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist ning eitanud

§ 121lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemist.

Seejuures on süüdistatav kohtueelsel menetlusel avaldanud

§ 118

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise osas ka kahetust sellise olukorra osas ja leidis, et seda ei oleks pidanud juhtuma. Kohus ei tuvastanud raskendavaid asjaolusid, mis võiksid karistust mõjutada karistuse raskendamise suunas. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et kõigi kuritegude puhul on tegemist ka n.ö ühekordsete õigusriivetega, s.t süüdistatav ei ole ühtegi temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud korduvalt, on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista inkrimineeritud kuritegude eest karistused alla keskmise määra, arvestades süütegude ohtlikkuse taset teo toimepanemise hetkel, samuti arvestades süüdistatava alla keskmise süüd. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus kuritegude kogumi eest liitkaristust moodustades

§ 64

lg-st 1, mille kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna

§ 118

lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 ettenähtud kuriteod olid suunatud sama õigushüve vastu, kuid erinevaid kannatanuid ja kuritegude toimepanemise vahelisi ajavahemikke arvestades toime pandud erineva tahtlusega, siis arvestades erinevate õigushüvede riivete rohkust peaks kohaldama süüdistatava suhtes rangeimat karistuste liitmise viisi, s.o üksikkaristustest raskeima suurendamist. Samas on tegemist olukorraga, kus ühe süüteo toimepanemine kutsus esile teise süüteo toimepanemise ja need süüteod on ajaliselt ja ruumiliselt omavahel seotud, s.t süüdistatav pani erinevate kannatanute suhtes süüteod toime olukorras, kus ta viibis kogu aeg samas ruumis, milles viibisid erineval ajal erinevad kannatanud. Seejuures on süütegude toimepanemise põhjused erinevad, kuid samas omavahel seotud ning teist süütegu ei oleks toime pandud, kui ei oleks toime pandud esimest. Seetõttu leiab kohus, et süütegude toimepanemise asjaolusid arvestades võib süüdistatavale liitkaristust mõistes kohaldada kergemat karistuste liitmise viisi, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kuivõrd kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. 12 Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ega väärteokaristusi ei ole. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises, millede eest mõistetakse talle liitkaristusena esimese astme kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni kõrgest alammäärast tingituna suhteliselt pikaajaline vangistus, ei ole süüdistatava karistusandmete puudumist arvestades mõistetava karistuse täies ulatuses täitmisele pööramine otstarbekas, kuivõrd pikaajalise vangistuse kohene ja täies ulatuses ärakandmine võib takistada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samas ei saaks kohus jätta arvestamata süütegudega saabunud tagajärgi, kuid süüdistatava ütlustest nähtuvalt käib süüdistatav aeg-ajalt kannatanu T P juures, viies talle süüa ning kohtub ning suhtleb ka kannatanu A. M . Seega saab järeldada, et kannatanute ja süüdistatava vahelised suhted on endiselt normaalsed nagu nad olid ka enne süütegude toimepanemist. Arvestades selliseid asjaolusid leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Karistusseadustik võimaldab karistuse tingimisi kohaldamata jätmisel kohaldada nii

§ 73kui ka § 74 sätteid.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on ei ole süüdistataval karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat kriminaalkaristust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistataval pärast kinnipidamist tuvastatud väljahingatavas õhus alkoholi 1,43 mg/l (I kd, tl 171), mis viitab mitte alkoholi tarvitamise tunnustele, vaid üle keskmise joobele. Samuti süüdistatava enda, kannatanute ja tunnistaja ütluste kohaselt tarvitab süüdistatav pidevalt alkoholi ja tavaliselt nädalavahetustel, kuid kohtul ei ole õnnestunud kriminaalasja kahel korral arutada seetõttu, et süüdistatav on toimetatud ja ka ilmunud kohtuistungile alkoholijoobes. Kuivõrd kohus püüdis kriminaalasja arutada tööpäevadel, saab järeldada, et süüdistatav ei tarvita alkoholi ainult nädalavahetustel. Süüdistusaktis süüks arvatud süüteod on süüdistatav samuti pannud toime alkoholjoobes, olles tarvitanud alkoholi mitu päeva järjest. Samuti kohaldas prokuratuur isiku suhtes sundtoomist, kuna ei olnud võimeline ise prokuratuuri kohale tulema ning vestlustest temaga tuli välja, et ta oli sel hetkel alkoholijoobes. Süüdistatav on selgitanud, et ta alkoholi ei tarvita ja ta joob ainult õlut, kuid süüdistatava korduv seisund viitab sellele, et tarvitatava õlle kogused on väga suured. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava isikuandmed ja pidev alkoholi tarvitamine ning alkoholi mõju all kuritegude toimepanemise viitavad selgelt sellele, et isikul on alkoholiprobleem. Sellise probleemiga tegelemine katseajal eeldaks süüdistatavale käitumiskontrolli seadmist ja kohustuste panemist ning üheks kohustuseks oleks alkoholi tarvitamisest hoidumine. Kohaldatav käitumiskontroll eeldaks aga süüdistataval püsiva elukoha olemasolu, kuivõrd käitumiskontrolli nõuete kohaselt peaks süüdimõistetu elama kohtu määratud elukohas ning alluma käitumiskontrollile oma elukohas. Süüdistataval aga püsiv elukoht puudub ning ta ööbib tööpäeviti tööandja juures, nädalavahetustel kannatanu T P juures või ema juures Pärnus. Selline eluviis viitab sellele, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik

§ 74

lg 1 ja 3 sätteid ja

§ 75sätestatud käitumiskontrolli kohaldada.

Kohus ei saa kohustada süüdistatavat endale üürima püsivat elukohta, et selle järgselt allutada süüdistatav käitumiskontrollile. Samas ei pea kohus vajalikuks pöörata mõistetavat karistust täitmisele ei osaliselt ega ka täies ulatuses. Seetõttu peab kohus kohaldama

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid ning lootma, et süüdistatav suudab uute tahtlike süütegude toimepanemisest hoiduda ka tema käitumiskontrollile allutamiseta.

  1. MENETLUSKULUD 13 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel, ekspertiiside kulud ning esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga ning kuivõrd ka lühimenetluses on esimese astme kuriteo puhul kaitsja osavõtt kohtumenetlusest nii või teisiti kohustuslik, ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Ekspertiisikulu osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr xxx oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 (p 6.2) sätestatud põhimõtte kohaselt kuulub DNAekspertiisiakti nr xxx kulu välja mõistmisele väiksemas mahus, vastavalt ekspertiisiobjektide ehk proovide arvule, mida oli antud juhul 13 (sh 4 võrdlusproovi), seega süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele ekspertiisi kulu 13 korda 57 eurot ehk 741 eurot. Ülejäänud osa, 912 eurot antud ekspertiisikulust tuleb jätta riigi kanda. Samuti kuulub DNA-ekspertiisiakti nr xxx kulu välja mõistmisele väiksemas mahus, vastavalt ekspertiisiobjektide ehk proovide arvule, mida oli antud juhul 4, seega süüdistatavalt kuulub välja mõistmisele ekspertiisi kulu 4 korda 57 eurot ehk 228 eurot. Ülejäänud osa, 171 eurot antud ekspertiisikulust tuleb jätta riigi kanda. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi isikuandmetest nähtub, et süüdistataval ei oma hetkel kindlat ja tuvastatavat töökohta ja väidetav töökoht on tal vahelduva eduga, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Süüdistatava selgitustest tulenevalt saab ta sissetulekut erinevatest allikatest, kuigi käesoleval ajal on erialase töö saamisega raskusi ning ta on toetanud materiaalselt ka oma lapsi. Seega mingisugune sissetulek on tal olemas, kuigi sellest sissetulekust ei pruugi piisata kõikide rahaliste kohustuste täitmiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb 14 esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Kohus leiab sedagi, et süüdistatavat süüdistatakse esimese ja teise astme isikuvastaste kuritegude toimepanemises, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud, millega pidanuks süüdistatav enne süüteo toimepanemist arvestama. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetavad menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus menetluskulu suurusest, samuti süüdistatava ebakindlast sissetulekust lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 1-aastase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks CD-R plaat Häirekeskusele tehtud kõnede salvestistega ja DVDR plaat politsei vormikaamerate salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ümbrikus II kd tl
  4. Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas. 18.09.2022 on Kaido Sibula isiku kinnipidamise ja läbivaatuse käigus ära võetud ja pakendatud ning vaadeldud visketäht vöökotiga (pakend 2), tumeroheline kõrge kaelusega kampsun (pakend 6), musta värvi t-särk (pakend 7), musta värvi teksapüksid (pakend 8), 1 paar sokke (pakendid 9-10), 1 paar plätusid (pakendid 11-12), aluspüksid (pakend 13) ja musta värvi püksirihm (pakend 14), asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx (II kd, tl 52) alusel. Kohtulikul arutamisel küsis kohus süüdistatavalt milliseid asju soovib ta tagasi ning milliste tagastamist ta ei soovi. Süüdistatava selgituste kohaselt soovis ta tagasi tumerohelist kõrge kaelusega kampsunit, plätusid ja püksirihma. Kohus leiab, et kuna nende asjade omanik on teada ja ta soovib nende asjade tagastamist, tuleb need asjad tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule. Mis puudutab teisi hoiustatud asju, s.o visketähte koos vöökotiga, musta värvi T-särki, musta värvi teksaspükse, sokipaari ja aluspükse, siis kuivõrd asjade omanik on teada ja omanik ei soovinud nende tagastamist, lugedes asjad väärtusetuteks, ei ole otsuse jõustumise järgselt neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ja need tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. 18.09.2022 on Kaido Sibula isiku kinnipidamise käigus äravõetud ja vaadeldud üleandmisevastuvõtmise akti nr xxx alusel 09.12.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud viskenuga vutlaris (pakend 1). Viskenoa näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, mistõttu tuleb nuga

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi. 15 18.09.2022 sündmuskoha Xxx vaatluse käigus vaadeldi ja võeti ära kannatanu A M riided: dressipüksid ja halli värvi t-särk (pakendid 27 ja 29), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx (II kd, tl 52) alusel. Kuigi asjade omanik on teada, ei õnnestunud kohtul kannatanut kohtuistungile saada, kuigi kannatanu oli mõnest kohtuistungist süüdistatava vahendusel teadlik. Arvestades seda, et asjade vaatlusest nähtuvalt on asjad tugevasti verega määrdunud ja T-särgil on ka lõikevigastus, leiab kohus, et asjad ei ole enam kasutamiskõlbulikud ning kohus loeb neid asju väärtusetuteks. Kuna otsuse jõustumise järgselt neil asjadel enam tõenduslikku ega materiaalset väärtust ei ole, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx alusel on 06.12.2022 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse antud 3 võrdlusproovi (T P, K S ja M N süljeproovid), 4 DNA-proovi K S kätelt (pakendid 1-4), 4 DNA-proovi riietelt (pakendid 17.1, 27.1, 29.1, 29.2), 2 DNA-proovi visketähelt (pakendid 2.1-2.2), 8 DNA proovi K S riietelt (pakendid 6.1, 6.2, 7.2, 9.1, 10.1, 11.1, 12.1, 12.2), 19 DNA-proovi sündmuskohast (pakendid 1-8, 11-16, 18-19, 24, 28, 30), 10 K S küünealust kaapeproovi. Nimetatud asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel. 18.09.2022 A Mlt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy A33 tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 46), minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb andmehoidlast kustutamise teel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 18.09.2022 M N menetlustoimingu käigus ära võetud ning 23.09.2022 vaatluse käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy Grand Prime tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 48), minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb andmehoidlast kustutamise teel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. 18.09.2022 Kaido Sibulalt menetlustoimingu käigus ära võetud ning 22.09.2022 vaatluse käigus mobiiltelefonist Samsung Galaxy A22 tehtud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (II kd, tl 50), minetavad otsuse jõustumisel oma tõendusliku väärtuse, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega, mis tuleb andmehoidlast kustutamise teel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.