Obsah (15)

§ 3111§ 440§ 444§ 407§ 468§ 162§ 168§ 165§ 174§ 177§ 138§ 139§ 144§ 175§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus ja tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-32

§ 3111lg 3 kohaselt kätte toimetatud 06.03.2023.

3. 29.03.2023 esitas kostjate esindaja kostja I nimel avalduse, mille kohaselt kostja I võtab hagi õigeks. Kostjad II ja III ei ole hagiavaldusele vastust esitanud. 4.

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja I on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Kohus rahuldab seega hagi kostja I osas õigeksvõtul põhineva otsusega. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi kostja II ja kostja III osas tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostjate II ja III poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. 7.

§ 468

lg 1 p 1 ja p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse ja hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. 9. Kostja I võttis hagi kohe õigeks, kuid hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja I enda laenulepingust tulenevat kohustust täitnud alates 16.10.2022 ning on vältinud hageja esindajaga suhtlemist. Seega on kostja I oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks ning ei ole põhjendatud jätta hagi õigeksvõtul põhineva otsuse osas menetluskulusid hageja kanda. Kuivõrd kostjad on põhivõlgnevuse osas solidaarvõlgnikud, jätab kohus menetluskulud

§-de 162 lg 1 ja 165 lg 3 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.

1. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 3010 eurot, tõendite ja hagi tagamise määruse Leedus täitmiseks vajalike dokumentide tõlkekulud 860,60 eurot, kulleritasu hagi tagamise määruse täitmiseks vajalike dokumentide Leetu toimetamiseks 5,89 eurot, transpordikulu hagi tagamise määruse ja piiriülese sertifikaadi originaaldokumentide toomiseks Tallinna kohtumajast 9,90 eurot, kohtutäituri tasu 69,79 eurot, Leedu õigusnõustaja tasu 4971,45 eurot ja õigusabikulud 9351 eurot. Hageja esindaja Marika Kütt on osutanud õigusabi mahus 9,7 tundi tunnitasuga 390 eurot käibemaksuta ja Kerstin Linnart-Herm on osutanud õigusabi mahus 19,2 tundi tunnitasuga 290 eurot käibemaksuta. 3
2. Kostjad leiavad, et hageja menetluskuludest on põhjendatud riigilõiv 3010 eurot, tõlkekulud 212,00 eurot, kulleritasu 5,89 eurot, transpordikulu 9,90 eurot, kohtutäituri tasu 69,79 eurot ja õigusabikulud 16 tunni ulatuses 2560 eurot. 12.

§ 174

lg 1 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 13. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. 14.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lg 13 kohaselt tuli hagejal hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasuda riigilõivu 3010 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjatelt. 15. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja lepinguliste esindajate tunnitasu 390 eurot ja 290 eurot ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et selline tunnitasu ei ole põhjendatud, sest see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Käesoleva asja keerukust ja mahtu ning lisaks tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades on kohtu hinnangul hageja esindajate tunnitasu mõistlik ja põhjendatud suurus 160 eurot ilma käibemaksuta.
2. Hagejat on menetluses esindanud kaks esindajat. Hageja ei ole põhjendanud kahe esindaja kasutamise vajadust. Kohtumenetluse mahust ja keerukusest lähtudes on kohtu hinnangul põhjendatud ühe esindaja kasutamine. Kohus jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata teise esindaja kasutamisega kaasnenud täiendavate kulude osas. Nendeks on täiendavad kulud, mis kaasnes kahe esindaja poolt menetlusdokumentidega tutvumisega ning kliendi ja kostjatega suhtlemisega.
3. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindajate ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajatel hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele 14,1 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et hagiavalduse koostamisel tuli vähesel määral kohaldada ka Euroopa Liidu ja Saksamaa õigust, on põhjendatud ajakulu 8 tundi. Põhjendatud ajakulu suhtlusele kohtu ja Leedu kolleegidega seoses hagi tagamise määruse Leedus täitmisega (sh selleks vajaminevate dokumentidega), Euroopa Liidu sertifikaadi organiseerimisele ja suhtlusele kliendi ja kostjate esindajatega seoses võimaliku kompromissiga on kohtu hinnangul 2 tundi. Mõistlik ajakulu hageja 10.04.2023 taotluse koostamisele on taotluse sisu ja mahtu arvestades 1,5 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulud menetluskulude nimekirjas toodud ulatuse põhjendatud ja vajalikud.
4. Kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik 17,4 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik suurus on seega 2784 eurot ilma käibemaksuta (tunnitasu 160 eurot ja ajakulu 17,4 tundi).
5. Hageja taotleb Leedu õigusnõustaja tasu välja mõistmist. Tegemist ei ole lepingulise esindaja kuluga

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt.

§ 175

lg 1 teine lause sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Seega saab kohus menetluskuluna välja mõista ning vastaspool peab 4 hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte muude õigusnõustajate tasu, kelle osalemist menetluses ei nähtu. Samuti tuleb arvestada, et hüvitatavad on vaid sellise lepingulise esindaja kulud, kellel on õigus menetlusosalist menetluses esindada ning nõustaja kulusid ei hüvitata (

§ 175lg 2 teine lause).

Hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud Leedu õigusnõustajad ei ole hagejat menetluses esindanud. Tegemist ei ole ka muu

§-des 143 või 144 nimetatud asja läbivaatamise või kohtuvälise kuluga. Hageja on menetluskulude nimekirjas nimetanud Leedu õigusnõustaja tasu hagi tagamise määruse Leedus täitmisega seonduvaks kuluks. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hagi tagamise määruse täitmise kuluga

§ 144

p 5 mõttes, kuivõrd tegemist ei ole otseselt täitemenetlusega kaasnevate kuludega. Sellest tulenevalt ei kuulu Leedu õigusnõustaja tasu menetluskuluna hüvitamisele. 21.

§ 144

p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja palub mõista kostjatelt välja kulleritasu hagi tagamise määruse täitmiseks vajalike dokumentide Leetu toimetamiseks 5,89 eurot ja transpordikulu hagi tagamise määruse ja piiriülese sertifikaadi originaaldokumentide toomiseks Tallinna kohtumajast 9,90 eurot. Kulud on seotud käesoleva kohtumenetlusega ning on põhjendatud ja vajalikud, seega mõistab kohus nimetatud kulud kostjatelt välja.

§ 144

p on kohtuvälisteks kuludeks ka kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Hageja palub mõista kostjatelt välja kohtutäituri tasu 69,79 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. 22. Hagejal on tekkinud tõlkekulud 860,60 eurot seoses tõendite ja hagi tagamise määruse tõlkimisega. Tegemist on asja läbivaatamise kuluga

§ 143p 1 kohaselt.

Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule kõik tõlkebüroo arvetes kajastatud tõendite tõlked. Samuti oli hagi tagamise määruse Leedus täitmiseks vajalik hagi tagamise määruse tõlkimine. Seega on tõkekulu põhjendatud kulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. 23. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 6740,18 eurot. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. 24. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 5