Obsah (5)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-148067 Tsiviilasi OK Incure OÜ h

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja IPF Digital AS vahel 14.01.2022 sõlmitud laenuleping nr 2101827812, mille alusel on kostja kasutanud laenulimiiti 1640 euro ulatuses, intressimääraga 41,04% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset (juuni, juuli ja august 2022), andis esialgne võlausaldaja 11.08.2022 kostjale täiendava tähtaja (31.08.2022) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles IPF Digital AS laenulepingu erakorraliselt üles 01.09.2022 ja loovutas nõude 01.09.2022 hagejale. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx ja xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Võlgniku ema kinnitas 03.01.2023, et võlgnik ei ela aadressil xxx. Varasemalt on kostjale kohtudokumente erinevates tsiviilasjades kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 11.07.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 26.07.

1. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.08.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Esialgne võlausaldaja on lepingu üles öelnud 01.09.
2. VÕS § 1132 lg 1 alusel võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt on esialgne kostjale enne lepingu ülesütlemist edastatud tasulised meeldetuletuskirjad 25.04.2022, 24.05.2022, 27.06.2022, 25.07.2022, 24.08.2022.. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud meeldetuletustasude väljamõistmine summas 25 eurot enne lepingu ülesütlemist. Kohus rahuldab meeldetuletustasude kulud summas 55 eurot.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot. Muid menetluskulusid pole hageja märkinud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada

§ 177

lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik