) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja BB Finance OÜ vahel 26.10.2021 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel on kostja kasutanud laenulimiiti 1930 euro ulatuses, intressimääraga 24% aastas. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 25.04.2022 kostjale täiendava tähtaja (09.05.2022) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles BB Finance OÜ laenulepingu erakorraliselt üles 10.05.2022 ja loovutas nõude 12.05.2022 hagejale. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks oli proovitud menetlusdokumente kätte toimetada aadressil xxx, ja xxx, aga kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Võlgniku ema sõnul võib dokumendid saata aadressile xxx. Võlgniku isa sõnul peaks võlgnik elama perega aadressil xxx. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile H K, kes tagastas need 08.12.2022 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et aadressil xxx kedagi ei ole kodus. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 06.07.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 22.07.2023. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (21.08.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt palub hageja juhul, kui kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega, kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot. Lisaks on hageja märkinud menetluskuludeks kohtutäituri kulud 40 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu 350 eurot ning kohtutäituritasu 40 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada
lg 4 alusel kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.