Obsah (8)

§ 1043§ 1045§ 1050§ 132§ 127§ 115§ 128§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-5195 Tsiviilasi T V hagi M M vastu kahjuhüvit

) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 mõttes.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt puuduvad kostja tegevuse õigusvastasust (

§ 1045

lg 2) ja süüd (

§ 1050lg-d 1 ja 2, § 1052) välistavad asjaolud.

Seega vastutab kostja hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. 2 6. Juhul kui omandiõiguse rikkumine seisneb asja kahjustamises, reguleerib varalise kahju hüvitamise ulatust

§ 132

. Viidatud sätte lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Praegu nõuab hageja üksnes kinnistu parandamise kulude hüvitamist.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tuvastada kahju suurus. Kohus on 29.11.2021 istungil selgitanud, et kumbki pool peab esitama tõendid kahjuhüvitise suuruse kohta (tl 47–49). 7.
2. Esmalt toob kohus välja, et tõendamata on hageja kinnistu ala, kus kostja puid maha raius. Kostja esitas väite, et maa-ala oli ca 200 m2, hageja on seevastu väitnud, et ala on suurem. Pooled on esitanud enda väidete kinnitamiseks tõendid: kostja video (tl 44, tl 57); hageja pildid 31.01.2022 menetlusdokumendis ja dokumendile lisatud fotod (tl 61–64, tl 66–81), kus on välja toodud vahemaad kinnistul Xxx asuvate objektide vahel. Kohus leiab, et dokumendid, millega pooled soovivad tõendada metsaraie ala, on poolte seletused, mis ei ole tõendid TsMS § 229 lg 2 järgi. Kohus ei arvesta poolte seletusi metsaraie ala kohta. 7.
3. Hageja on seisukohal, et kahjuhüvitise suuruse määramisel saab lähtuda Tallinna Linnavalitsuse poolt vastuvõetud määrusest. Kohus leiab, et viidatud määrus ei reguleeri eraõiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamist ja määruse alusel ei saa tuvastada hüvitamisele kuuluva kahju suurust. Kohus põhistab oma seisukohta järgmiselt. 7.2.
4. Määrus on kehtestatud looduskaitseseaduse (LKS) § 45 alusel. LKS § 45 sätestab, et tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus 7.2.
5. Määruse § 1 näeb ette, et raie- ja hoolduslõikusloa andmise korra (edaspidi määrus) eesmärk on tagada puude soodsad kasvutingimused ja nende kaitse, säilitada looduse elurikkust ja kujundada linnaruumi. Määruses reguleeritakse Tallinna linna haldusterritooriumil kasvava puu raie- või hoolduslõikusloa taotlemist ja andmist ning loale kõrvaltingimuste, sh asendusistutuskohustuse määramist (määruse § 2 lg 1). Määruses ei reguleerita kasvava metsa raiet metsaseaduse tähenduses ega põõsaste ja viljapuude raiet ja hoolduslõikust (määruse § 2 lg 2). Määruse § 15 lg 1 esimese lause järgi määratakse asendusistutuskohustus ehitusraieks, kujundusraieks ja kahjustatud puu raieks antud raieloa kõrvaltingimusena. 7.2.
6. Otsuse punktides 7.2.1 ja 7.2.2 välja toodud normidest nähtub, et käsitletav määrus on kehtestatud avalik-õiguslikes suhetes ja see reguleerib Tallinna linna territooriumil kasvava puu raie- või hoolduslõikusloa taotlemist ja andmist ning loale kõrvaltingimuste, sh asendusistutuskohustuse määramist. Hageja viidatud määrusega reguleeritud asendusistutuse (määruse §-d 15–21) alusel ei saa määrata hagejale tekitatud kahju suurust, sest asendusistutuse eesmärgiks ei ole määruse § 15 lg 1 esimese lause järgi reguleerida erasuhtes tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramist ja kahju hüvitamist. 7.2.
7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käsitletav määrus ei kohaldu hagejale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel.
8. Kohus on 29.11.2021 istungil selgitanud, et hageja viidatud määrus ei ole vaidluses kohaldatav. Kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada tõendid, nt asjatundja arvamus, kahju suuruse tuvastamiseks (tl 47–49). Hageja ei ole tõendeid esitanud, avaldades istungijärgselt esitatud menetlusdokumentides, et ta jääb kahju suuruse osas määrusest tuleneva asendusistutuskohustuse mahu kujunemise juurde. 3
9. Kohus on 01.03.2022 korraldustes pooltele selgitanud, et olukorras, kus menetluses on kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, saab kohus TsMS § 233 lg 1 ja

§ 127

lg 6 alusel otsustada kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (Riigikohtu 08.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181, p 18; tl 86). Vaatamata kohtu ettepanekule esitada tõendid kahju suuruse kohta, ei ole pooled tõendeid esitanud. Pooled ei tugine sellele, et kahju suurust ei saa kindlaks teha või see oleks ebamõistlik. Samas on kahju tekkimine kindlaks tehtud. Seetõttu peab kohus juhindudes TsMS § 233 lg-st 1 ja

§ 127

lg 6 esimeses lausest võimalikuks otsustada kahju suuruse siseveendumuse kohaselt. Seejuures arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: − kostja avaldas 13.08.2021 dokumendis, et 200 m2 suuruse ala taasmetsastamiseks läheb vaja 21 istikut koguhinnaga 630 eurot (tl 28-29). Hageja nõustus 31.01.2022 menetlusdokumendis hageja väitega (tl 61–64); − tuleb arvestada, et kohtul ei ole kohtumenetluses õnnestunud tuvastada raieala täpne suurus. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et ala, kus kostja puid maha raius, ei saa olla väiksem kui 200 m

1. Seetõttu arvestab kohus kahju suuruse üle otsustamisel, et endise olukorra taastamiseks võib vaja minna rohkem kui 21 istikut. Lisaks võtab kohus arvesse seda, et osa värskelt istutatud puudest võivad mitte kasvama minna, mistõttu oleks vaja neid uute istikutega asendada. Istutatud puid tuleks hooldada, mis tekitab täiendavaid kulutusi. Kahju suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et kostja on valmis istikud transportima ja neid istutama. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kahju suuruseks saab pidada 2000 eurot.
2. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused

§ 115lg-te 1 ja 3 alusel.

Hagejal on tekkinud otsene varaline kahju 2000 eurot

§ 128lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses.

Hagejal tekkinud kahju on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127lg 2).

Hagejal tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2000 eurot. 11. Kostja on palunud kohtul määrata Ts

MS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise kord, võimaldades tal tasuda kahjuhüvitist osamaksetena. Kohus toob välja, et seaduse järgi tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana (

§ 136lg 1).

Kohtu hinnangul saab viidatud reeglist kõrvale kalduda ja määrata hüvitise maksmine osamaksetena erandlikel asjaoludel. Kostja ei ole praegu toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis annaksid alust otsustada kahjuhüvitise maksmise osade kaupa. Kostja ei ole põhjendanud, et tema varaline olukord ei võimalda tal maksta korraga 2000 euro suurust kahjuhüvitist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks otsuse täitmise kord, võimaldades kostjal tasuda hüvitise osamaksetena.

1. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Viidatud säte näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohtupraktika järgi rakendub säte ka juhul, kui kompromissettepaneku on teinud kohus ning üks pooltest on ettepanekuga nõustunud (Riigikohtu 20.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 12). Kohus on teinud 15.02.2023 kohtuistungil ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga tingimusel, et kostja maksab hagejale hüvitist vahemikus 1500–2100 eurot. Kostja oli nõus kohtu ettepanekuga. Hageja sellega ei nõustunud. Kohtuotsusega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2000 eurot. Seega rahuldatakse hagi sellesarnases ulatuses, nagu on kompromissina pakkunud kohus. Kui mõlemad pooled oleksid nõustunud kohtu kompromissettepanekuga, oleks kohus kinnitanud kompromissi ja vaidlus oleks varem lõppenud ning pooltel ei oleks täiendavaid 4 menetluskulusid tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 2 alusel.
2. Kostja on 15.02.2023 istungil avaldanud, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
4. Hagi esitamisel ja kuni 25.05.2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi kuulus tsiviilasjas hinnalt kuni 25 000 eurot tasumisele riigilõiv 900 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 960 eurot. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu 60 eurot tagastamist, esitades kohtule nõuetekohane avaldus. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5