Obsah (6)

§ 422§ 405§ 444§ 637§ 230§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2023.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7673 Tsiviilasja hind 2340 eurot T

§ 422lg 10).

Kohtu põhjendused 1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Hageja sai 06.05.2005 täisealiseks. Hageja õpib xxx 12.B klassis, mida kinnitab kohtule esitatud koolitõend (dtl 7). Kostja on R Ri bioloogiline ema ja hageja ei ela koos emaga. Seega on täisealise lapse elatise nõude eeldused täidetud.
3. Perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on täisealiseks saanud laps õigustatud elatist saama mh juhul, kui ta jätkab õpinguid põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamisel või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 260 eurot. Hageja on hagis märkinud, et tema igakuiste vajaduste suurus on kokku 646 eurot: eluasemekulu 292 eurot, toidukulu 150 eurot, tervishoiukulu 15 eurot; hügieenikuku 20 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot; vaba aja kulu 70 eurot; telefonikulu 10 eurot, spordikulu 19 eurot.
5. Hageja tõi välja 24.10.2023 toimunud kohtuistungil, et eluasemekulud 292 eurot on laenud, kuna hageja isa korter on laenuga. Maikuus oli 399 eurot, kuna euribor on tõusnud, siis hetkel on selleks summaks 600 eurot. Kohus selgitas, et kui täisealine õppiv laps ei ole krediidilepingupooleks, siis täisealine laps ei saanud ka pangaga läbirääkimisi pidada. Pangaga on läbirääkimisi pidanud R R isa, kes ei ole täiskasvanud lapse puhul seaduslik esindaja. Seega krediiditingimusi ei saa elatisse lisada. Kostja leidis, et ülepaisutatud on sellised kulud nagu riided ja jalanõud 70 eurot (kostja pakub 50 eurot) ja vaba aja kulu 70 eurot (kostja pakub 40 eurot).
6. Riigikohus on asunud seisukohale, et täisealise lapse ülalpidamise asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg 1 regulatsiooni, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatis kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes (3-2-1-119-15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu
7. juuni
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
9. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud igakuiste vajaduste suurust 646 eurot. Nimetatud asjaolu kohta esitatud väite tõendamise kohustus on

§ 230lg 1 järgi hagejal.

1. Riigikohus on leidnud, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva 2 põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (vt Riigikohtu 19.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10).
2. Kostja on kohtule esitanud tõendid (dtl 61- 63, 66 fotod), mis kinnitavad, et hageja on võimeline ise endale elatist teenima. Fotodelt on näha, et hageja töötas baaris ja väljastatud tšekk kinnitab, et teenindajaks oli hageja. Kohtu hinnangul ei ole hageja veenvalt põhistanud, et miks tal ei ole võimalik endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida. Suvel õppetööd ei toimu ning hageja on terve ja töövõimeline isik, seega võib eeldada, et hageja suudab õppetööst vabal ajal tööl käia ja end ülal pidada.
3. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab välja elatise kostja pakutud tingimusel 175 eurot kuus (dtl 84). 13.

§ 168

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. 14. Elatis tuleb kanda R Ri pangakontole xxx Swedbank AS selgitusse kirjutada: R R elatis. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3