KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3515 Tsiviilasi A T kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoim

) § 175 lg-le

1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • T B palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset. Nõude jääk endiselt 5107,62 eurot. Võlgnik ei ole teinud piisavalt jõupingutusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks isegi minimaalses määras. • I D F teatas, et loovutas nõude C P AS-le tagasi. • I D F AS ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne viie aasta möödumist. Võla jääk 11 596,42 eurot. • H B AS palub keelduda võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole võla tasumiseks teinud ühtegi väljamakset. Nõude jääk on 1704,69 eurot. • AS L F leiab, et võlgnikku ei tuleks kohustustest vabastada, kuna ta ei ole võlausaldaja ees olevat nõuet täitnud, sh ka mitte osaliselt. Võlgnik ei ole teinud ühtegi väljamakset. Nõude jääk 1288,13 eurot. • O I OÜ ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Võlgniku poolt pole laekunud ühtegi makset. • Aktsiaselts P C leiab, et aruannetest ei nähtu, milliseid jõupingutusi võlgnik on selleks teinud, et tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnik kulutas keskmiselt 800 eurot kuus kolmeliikmelise pere söögieelarvele ja ülalpeetavale 700 eurot kuus. Aruannetest loeb välja ka seda, et võlgniku enda sissetulek oli
2. aastal keskmiselt 1550 eurot, kuid igakuised kulud aruande alusel 1900 eurot. Lisaks on võlgnik võtnud endale menetluse kestel täiendavaid lisakohustusi. Võlgnik ei ole aru saanud, et üle oma võimete elamine on tõlgendatav kui võlausaldajate huvide tahtlik ja süüline kahjustamine ning võlgniku sissetulekud ei saa ega tohiks ületada tema väljaminekuid. Lisaks kui võlgnikul oli kõrval • abikaasa, kes toetas teda kõigi püsikulude tasumisel, siis järelikult ka võlgniku abikaasa panustas söögi ja ülalpeetava kulude tasumisele. Eeltoodust lähtuvalt on selgelt mõistetav, et võlgnik oleks saanud eraldada kasvõi mõned eurot selleks, et oma kohustusi võlausaldajate ees täita, kuid võlgnik ei ole üles näidanud tahet võlgnevuste likvideerimiseks. Pelgalt igaastase aruande esitamine ja summade kirjutamine aruandesse ei ole piisav võlgniku poolt esitatav tõend, et võtta seisukoht, et võlgnik vääriks uut majanduslikku algust. Võlgnik ei ole õppinud oma vigadest. Lisaks on võlgnik raske hooletuse ja süülise tegevusega võtnud menetluse kestel lisakohustusi ning neid tagasi maksnud, eelistades uusi võlausaldajaid, kuid mitte menetluses osalevaid võlausaldajaid. Võlgnik ei ole kohtule tõendanud, et on või oleks otsinud endale tulusamat tööd, mille arvelt nõudeid rahuldada, võlgnik on näidanud üles hooletust oma rahaasjadega ümberkäimisel ning tegelikult on võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele tagasimakseid sooritada. Kohustustest vabastamise menetluse kestel tuleb võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näitamaks maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks ja seda, et ta on väärt uut majanduslikku algust. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Lisaks ei toeta võlgniku poolte esitatud konto väljavõtted võlgniku aruandesse esitatud kulude tegemist ülalpeetavale ega söögile sellistes summades. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi piisava hoolsusega ega näidanud üles tahet võlgade tasumiseks ja kohtul on piisav alus, et võlgnik kohustustest vabastamata jätta. A F G OÜ palub kohtul tuvastada, kas võlgnik on menetluse ajal oma kohustusi täitnud. Kohustuste mittetäitmise tuvastamisel palub võlgniku jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlgade katteks laekumisi teinud. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks A T kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 16.08.2023 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
3. aasta
4. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (

) redaktsiooni.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175

lg-le 1.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldajad T B, I D F, I D F AS, H B AS, AS L F, O I OÜ ja Aktsiaselts P C vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. A F G OÜ palub kohtul tuvastada kas võlgnik on menetluse ajal oma kohustusi täitnud ja kohustuste rikkumisel jätta võlgnik vabastamata. Ülejäänud võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel viibinud lapsehoolduspuhkusel ja seejärel olnud terve aja hõivatud tööga. Võlgniku töötasu on olnud vahemikus 800-900 eurot, millele lisandub boonustasu kuni 160 eurot. Viimasest aruandest nähtub, et töötasu on nüüd 1300 eurot (bruto). Täiendavalt saab võlgnik igakuiselt peretoetust, mille suurus on aastate jooksul varieerunud vahemikus 558,36 eurot kuni 957,40 eurot. Vahepeal on võlgnik saanud ka toimetulekutoetust, lapse vajaduspõhist toetust ja koduse lapse toetust. Varasematel aastatel on võlgniku igakuiste püsikulude kandmisel osalenud ka abikaasa, kuid abielu lahutati 19.09.2022 ja viimase aruande kohaselt kannab võlgnik püsikulusid üksinda. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid teinud. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Võlgnik on menetluse kestel olnud lapsehoolduspuhkusel ja ülejäänud aja hõivatud tööga. Kuigi kohus möönab, et võlgnik ei ole menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid, siis on oluline märkida, et lähtudes tema igakuise sissetuleku suurusest ja ülalpeetavate arvust, siis loovutamiskohustust tal tekkinud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul viis last, kellest kolm on jätkuvalt alaealised ja üks sai 19.03.2020 täisealiseks. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja 2 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul ülalpidamiskohustus nelja lapse suhtes. Seega on käesoleval aastal võlgniku mittearestitava sissetuleku suuruseks 1691,67 eurot ja 2019. aastal oli see näiteks 1260 eurot. Kuivõrd võlgniku arestimisele kuuluvate sisstulekute ehk töötasu suurus ei ole ühelgi aastal ületanud seda summat, millele oleks olnud võimalik sissenõuet pöörata, siis ei ole võlgnik tulu loovutamise kohustust rikkunud. Seega on võlausaldajate vastavasisulised etteheited alusetud. Ühtlasi on võlgnik olnud terve menetluse hõivatud tööga. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole

§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Kohus ei nõustu võlausaldaja Aktsiaselts P Ci seisukohaga, et võlgnik oleks menetluse kestel elanud priiskavalt ja rikkunud sellega võlausaldajate huve. Arvestades võlgniku leibkonna suurust, on söögile ja ülalpeetavatele tehtavate kulude suurused arusaadavad ja põhjendatud. Seejuures peab kohus põhjendatuks etteheidet, et võlgnik on menetluse kestel võtnud täiendavaid kohustusi. Kohustusest vabastamise menetluse kestel ei tohi võlgnik võtta täiendavaid lisakohustusi ega seejärel asuda neid likvideerima, eelistades pankrotimenetluses kinnitatud võlausaldajatele teisi võlausaldajaid. Kohus möönab, et sellise käitumisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Samas võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et võlgade tagastamised toimusid pigem menetluse alguses, millest võib ka järeldada, et lisakohustuste võtmine toimus peamiselt menetluse algfaasis. Edasise menetluse jooksul on ülekanded selgitusega „võlg“ tehtud enamasti abikaasale U T . Kohus ei leia, et abikaasade vaheline igapäevaelu majandamiseks tehtud ülekandeid oleksid võlausaldajate huve rikkuvad. Võlgniku käitumisest nähtub, et ta on varasemast teinud järeldusi ja proovinud ennast parandada. Kohus arvestab, et võlgniku majanduslik olukord on väga keeruline. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku A T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb A T tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku A T majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, kuivõrd see ei ole tõenäoline, et võlgnik suudaks temale seadusega pandud kohustusi paremini täita. Samas selliselt jätkuks tema majanduslikult raske olukord veelgi kaheks aastaks. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 7 avaldab kohus teate A T (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik