Peatumismärguanne oli antud ees sõitvale sõiduki juhile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga ja vahelduva helisignaaliga. Nimetatud tegevusega rikkus Maria Rube väärteoprotokolli kohaselt
lg 1 nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija M K karistas Maria Rube’t väärteoasjas nr. 2315,23,002705 09.05.2023.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1
Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuses on märgitud, et patrullautol kõlas helisignaal vahetult enne seda, kui kaebuse esitaja hakkas otsima kohta, kus autot peatada, peatamise koht polnud politseiametniku poolt märgitud. Ka on kaebuses märgitud, et väärteoprotokolli tehti ebaõige märge, et ta keeldus menetlusest kaitsjast, ka kasutati tema suhtes õigusvastaselt erimeetmeid (kasutati käeraudu). Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja selgitas, et nad jäävad esitatud kaebuse juurde. Kaebuse esitaja ei ole toime pannud temale inkrimineeritud väärtegu. Kaebuse esitaja ei saanud aru, et politseiauto sõitis tema sõiduki järel, kui ta sai sellest aru, siis hakkas ta koheselt otsima kohta, kus peatuda. Kaitsja palus hüvitada kaebuse esitajale menetluskulud summas 1440 eurot. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas, et jääb esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et käesolevas väärteoasjas on usaldusväärselt tõendamist leidnud menetlusalusele isikule süüks pandav õigusrikkumine. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlusi saab pidada usaldusväärseks, need on olnud ajas muutumatud, tunnistajate ütlused kattuvad ja nende usaldusväärsust kinnitab ka videosalvestiselt nähtuv ning ka kohtule esitatud patrullsõiduki positsioneerimise andmed. Määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmääras ning selline karistus vastab isiku süü suurusele ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja Maria Rube, kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajana üle M T, A-F B, K M, A E. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: 2 - väärteokaebust, menetluskulude hüvitamise taotlust /kohtutoimik tl 3-5; 41-43, 119, 123/; - kohtuvälise menetleja 09.05.2023.a. otsust väärteoasjas 2315,23,002705 /väärteotoimik lk 1/. - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 3/; - detailandmete päringut politseiasutusele /väärteotoimik lk 11/; - isikuandmete päringut /väärteotoimik lk 12/; - Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi väljatrükki /väärteotoimik lk 13, 23/; - sõiduki taustakontrolli päringut /väärteotoimik lk 14/; - Karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 15/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule Google maps-i kaardi väljavõtte ja sõiduki positsioneerimisandmed (tl 115-116). Kaitsja selgitas, et antud tõendi alusel ei saa olla kindel, et tegemist on antud sõidukiga, kes kaebuse esitaja peatas. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja esindaja taotluse, lisas eelnimetatud dokumendid asja materjalidele. Ka esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule väärteoasjas kogutud tõendina videosalvestise, mida vaadati kohtuistungil vahetult. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit Volvo XC60 reg nr xxx väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas. Kaebuse esitaja vaidlustab asjaolu, et ta tahtlikult eiras sõiduki peatumise märguannet, s.o kaebuse esitaja vaidlustab
Kaebuse esitaja põhiväide oli selles, et ta tahtlikult ei eiranud peatumismärguannet, ta ei saanud aru, et see oli talle suunatud. Samas vastas kaebuse esitaja kohtuistungil vastusena kaitsjale, et autol (politseisõiduk) ,,…seal olid punased, mingid sinised signaalid, absoluutselt oli arusaamatu, et see puutub meisse“ (tl 55). Kohus märgib, et iga liikleja peab teadma ja tundma liiklusseadust, kust nähtub üheselt, et peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga (
Seega, kaebuse esitaja ise ka ei eita, et antud politseisõidukil vilkurid töötasid, kuid sellele vaatamata väidab, et ta ei teadnud, et need olid suunatud talle, olgugi, et see oleks pidanud ilmselge olema. Alarmsõidukil vilkurite töötamist kinnitavad kogutud ja kohtus uuritud omavahel riimuvatest tõenditest: kohtuistungil vahetult vaadeldud videosalvestis, kohtus tunnistajatena üle kuulatud A-F B, K M, A E. Kõik kolm tunnistajat selgitasid, et 16.04.2023.a täitsid nad tööülesandeid, teostasid liiklusjärelevalvet liikudes mööda Narva mnt-d ja Mustakivi teed ning ühel hetkel nad märkasid kahtlase sõidustiiliga Volvot ja otsustasid juhti kontrollida. Sõiduk otsustati peatuda kasutades patrullsõiduki punast ja sinist vilkurit (tl 61, 100, 103). Eelnimetatud tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et sõiduk Volvo liikus Mustakivi tee parempoolsesse sõiduritta, hakkas aeglustama, mõne sekundi pärast kiirendas 3 ja liikus Mustakivi tee vasakpoolsesse sõiduritta ning sõiduk peatus Mustakivi tee ja Linnamäe tee ristmiku valgusfoori ees. Seejärel politseinikud väljusid sõidukist, kuid Volvo startis ja keeras Linnamäe teele. Ka väitis kaebuse esitaja, et kui ta sai aru, et peab peatuma, siis tal puudus selleks võimalus, kuid antud väide jäi kohtule arusaamatuks.
lg 1 teise lause kohaselt, kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Kõik kolm politseinikest tunnistajat kinnitasid riimuvalt, et kaebuse esitaja sõidukit püüti peatada pikema aja vältel juba alates Mustakivi teelt, seega oleks olnud isikul võimalus peatuda, kuid seda ta ei teinud. Ka leidis ümberlükkamist kaebuse esitaja ja tunnistaja M T (kaebuse esitaja õde) väide, et liiklus oli tihe ja see takistas peatumist, kuna videosalvestiselt nähtub, et Mustakivi teel on liiklustihedus olematu, ka kinnitasid sama asjaolu politseinikest tunnistajad. Ka esitatud väide selle kohta, et Läänemere teel ei saanud peatuda, sest palju autosid oli pargitud, on vastuolus videosalvestiselt nähtuvaga, seal leidub isegi täiesti liiklustühi tasku/ kiirendusrada, milline on tühi ja peatumine ei olnud takistatud. Seega oleks isik saanud peatada sõiduki ka Läänemere teel koheselt probleemideta, kuid ta sõitis vaatamata videost nähtuvalt töötavatele vilkuritele ja vahelduvale helisignaalile edasi. Kohtul puuduba alus kahelda tunnistajate A-F B, K M, A E’o ütlustes, kuna need riimuvad üldises pildis ja riimuvad ka videosalvestisega. Kaitsja poolt välja toodud vastuolu pisidetailis (mitu politseinikku väljus ristmikul politseisõidukist), ei ole määrav, kuna sündmus leidis aset ligemalt 6 kuud tagasi ja politseinikel on väljakutsed igapäevased, mistõttu on inimlikult mõistetav, et pisidetailid võivad ununeda. Kogu kaebuse esitaja ja tunnistaja M T ütlused olid suunatud enda õigustamisele ning olid vastuolus teiste kogutud ja kohtus uuritud ning omavahel riimuvate tõenditega. Seega ei pea kohus kaebuse esitaja ja tunnistaja M T ütlusi usaldusväärseteks ega neid tõendina ei arvesta, v.a nende väide selle kohta, et nad nägid punast, sinist vilkurit nende sõiduki taga. Ka märgib kohus, et tunnistajal M Tl on põhjus ebaobjektiivsuseks, kuna tegemist on kaebuse esitaja õega ning ka videost nähtub, et kinnipidamisel oli just tema isikuks, kes takistas politseinike tegevust, väljus autost vaatamata keelule ja tõstis politseinike suhtes häält. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas kohtule Google maps-i kaardi väljavõtte ja sõiduki positsioneerimisandmed (tl 115-116). Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et antud tõendi alusel ei saa tõsikindlalt väita, millise sõiduki teekonnaga on tegemist, mistõttu kohus antud dokumente tõendina ei arvesta. Kohus on seisukohal, et antud juhul on eelrefereeritud tõenditega kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine Maria Rube poolt. Kaebuse esitaja tegevus on fikseeritud ka 16.04.2023.a. koostatud väärteoprotokollis (lk 3). Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et väärteo toimepanemine Maria Rube poolt toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kohus on seisukohal, et kõike eelnevat arvestades on tõendamist leidnud Maria Rube poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõude rikkumine. Isik ei täitnud
lg 1 kohustust, s.o juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Käesoleval juhul menetlusalune isik eiras nimetatud kohustust. 4 Kohus asub seisukohale, et Maria Rube poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda ka selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Kaebuses heideti ette, et vaatamata kaebuse esitaja nõudmistele, ei võimaldata talle kaitsjat ning protokolli tehti ebaõige märge selle kohta. Kohus märgib, et isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi väärteomenetluses, ta on selle kohta andnud allkirja (lk 3 pö), ka on ta oma allkirjaga kinnitanud isikuandmete blokis märgitud andmete õigsust ja andnud allkirja selle kohta (lk 3). Seega, kui isik oleks soovinud kaitsjat, oleks ta saanud märkida vastavasisulise soovi väärteoprotokolli. Märkusi protokolli kohta väärteoprotokolli kättesaamise ajal tehtud ei ole (lk 3). Ka heideti ette käeraudade kasutamist, kuid kohus märgib, et politseil on seadusest tulenevalt teatud juhtudel õigus käeraudade kasutamiseks (Korrakaitseseadus § 79) ning ka selles osas menetluslikke rikkumisi kohus ei tuvastanud. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Maria Rube on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kohus märgib, väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg-s 1 sätestatud nõuet, siis on tegemist väärteona vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks, ta tahtlikult eiras talle antud peatumismärguannet. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega Maria Rube’le määratud karistus, rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot on põhjendatud.
lg 1 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Seega tuleb järeldada, et karistusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmääras. Karistusmäära puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-7711). Praegusel juhul, kui karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus sanktsiooni keskmääras, ning kohus leiab, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Karistuse kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud. 5 Kohus peatub ka menetluskulude küsimusel. Maria Rube kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1440 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. KrMS § 175, § 180 lg 1. Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.