2-23-9017/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-9017 Kohtuasi X avaldus lapse ema Y vanema õiguste peatamiseks või alternatiivselt piiramiseks lapse C suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 10.07.2023 kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X 25.07.2023 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isiku I ja II lepinguline esindaja Jaanus Krevald Eestkosteasutused Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) ja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 10.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-23-9017 muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb 1 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
4. X (avaldaja, vanaema) esitas Pärnu Maakohtule avalduse Y (puudutatud isik II, ema) vastu, milles palus peatada või alternatiivselt piirata ema isiku- ja varahooldusõigus tema alaealise lapse C (puudutatud isik I, laps) suhtes ja seada lapse suhtes eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni ja määrata eestkostjaks vanaema.
5. Avalduse kohaselt on avaldaja lapse isapoolne vanaema. Laps on kasvanud ema kodus kuni
6. a kevadeni. Alates
7. a algusest on lapse suhtlus vanaemaga olnud väga tihe, kuna lapse kodune olukord on halb. Alates
8. a maikuu kolmandast nädalast viibib laps vanaema kodus ja ema koju minna ei soovi. Lapse isa lapse kasvatamisel ei osale ja isa hooldusõigust on piiratud. Avaldaja hinnangul ei suuda ema tagada oma lapsele turvalist ja stabiilset kasvu- ja arengukeskkonda ega vajalikku hoolitsust. Lapsel puudub kodus oma koht, ema uus elukaaslane kasutab lapse suhtes vaimset vägivalda, lapsel puudub vajalik õpitugi. Lapsel on koolis tekkinud olulised õpiraskused ja laps on jäänud mitmel korral klassikursust kordama. Lapse emal on uus perekond ja peres on kokku viis last. Kuivõrd ema ei ole suuteline abivajava lapsega piisavalt tegelema, võib see olla aluseks ema vanema õiguste peatamiseks või ka piiramiseks. Laps soovib elada oma vanaema juures ja vanaema on valmis pakkuma lapsele kodu ja tagama lapsele paremad tingimused hariduse omandamiseks. Lapse jutu järgi kasutab ema lapse kontot kogu perega seonduvaks majandamiseks, kuna ema ja kasuisa pangakontod on arestitud. Selline tegevus ei ole lubatav ja on lapse huvidega vastuolus. Maakohtu määrus
9. Pärnu Maakohus keeldus 10.07.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud avaldaja kanda märkides, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Maakohus saatis avalduse koopiaga Märjamaa vallale lapse hooletusse jätmise kontrollimiseks ja vajadusel ema hooldusõiguse piiramise ja lapsele eestkostja määramise avalduse esitamiseks kohtule.
10. Maakohus keeldus avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd lapse vanaema ei ole TsMS § 476 lg 1 tähenduses huvitatud isik, kellel oleks õigus esitada avaldus lapse vanema hooldusõiguse piiramiseks, kuivõrd hooldusõiguse piiramine ei mõjuta vanavanema õigusi ega kohustusi. Maakohus leidis, et avalduses ei ole välja toodud ka selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks kohtu hinnangul põhjendatud kohtu algatusel ema hooldusõiguse piiramiseks menetluse algatamine ja lapsele eestkostja määramise menetluse algatamine. Määruskaebus
11. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega võtta avaldus menetlusse või alternatiivselt algatada kohtu algatusel hagita asjas menetlus ema hooldusõiguse piiramiseks lapse suhtes ning alaealisele eestkostja määramiseks. 2
12. Avaldaja hinnangul mõjutab hooldusõiguse piiramine vanavanema õigusi. Lapse ema on esitanud avaldaja suhtes elatisnõude. Avaldaja elab koos lapsega alates maikuust
13. a ja seega osaleb lapse ülalpidamisel vahetult. Juhul, kui kohus jääb siiski seisukohale, et avaldajal puudub õigus pöörduda ise hooldusõiguse piiramise avaldusega kohtusse, siis peaks kohus lapse huvidest lähtuvalt algatama ise menetluse. Maakohus on märkinud, et avaldaja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, et laps on abivajav. Avaldajal on keeruline oma väiteid tõendada. Lapse ema ei ole nõustunud lapse elukohavalikuga ning on nõudnud lapse viivitamatut naasmist ema koju. Eeltoodut tõendab lapse ja ema sõnumivahetus. Märjamaa lastekaitse on sellest samuti teadlik. Laps pöördus ise panka ja küsis pangast oma konto väljavõtet, millest nähtub, et lapse kontol on toimunud aktiivne arveldamine, kuid tehingute sisu jääb ebaselgeks. Laps on veel XXX nimekirjas, kuid laps keeldub vanasse kooli minema. Avaldaja on valmis ja sooviks leida lapsele sobiva kooli, mis oleks vastuvõetav ka lapsele. Menetlusosaliste seisukohad
14. Lapse ema palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Lapse ema selgitas, et laps hakkas vanaemal sagedamini Tallinnas külas käima siis, kui oli kevadine koolivaheaeg ning pärast igat korda, kui ta tuli tagasi oma ema juurde, oli laps märgatavalt ema vastu häälestatud. Kodus ei ole selliseks suhtumiseks vähimatki põhjust olnud, kodu on korras, lastel on toit olemas ja riided pestud. Korteris elab küll viis last, kuid sellisel juhul lapsed saavad omavahel läbi ja jagatakse tuba. Laps jäi eelmisel õppeaastal kordama
15. klassi XXXs, sest hakkas kevadel vanaema juures käima. Lapse ema avaldas soovi, et laps elaks kodus ja kui soovib vanaema külastada, siis seda ajal, mil see ei sega koolitööd. Märjamaa valla lastekaitsetöötajad olid pakkunud õpikoduga asutust, millest laps keeldus. Ema tunnistas, et läbisaamine lapsega on keeruline. Ema eitas justkui oleks kuritarvitanud lapse pangakaarti. Pangakaardi tegi ema lapse nimele, sest ema konto on kohtutäituri poolt arestitud, kuid maksetoiminguid on tarvis teha. Ema lubas kasutada kaarti ka lapsel, kui laps tahab endale midagi osta.
16. Eestkosteasutus Märjamaa vald palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Valla lastekaitsespetsialist on broneerinud lapsele õpilaskoduga YYY koolikoha, kus laps saaks viibida esmaspäevast reedeni. Laps keeldub kategooriliselt õpilaskoduga koolist ning soovib elada vaid vanaema juures. Märjamaa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistil oli 13.07.2023 infovahetuses Põhja-Tallinna lastekaitsespetsialistiga. Nii Põhja-Tallinna lastekaitsespetsialist kui ka Märjamaa valla lastekaitsespetsialist jõudsid ühisele tõdemusele, et laps võib elada Tallinnas vanaema juures ja käia Tallinnas koolis, millest tulenevalt võiksid lapse ema ja vanaema sõlmida lapse osas sellekohase kokkuleppe, kuidas last selles osas aidata saaksid. Lapse ema ei olnud nõus, et laps koliks Tallinnasse vanaema juurde. Lapsele ja tema perele on kokku lepitud ajad pereteraapia vastuvõtule. Ema on juba käib nooremate õdede ja vendadega teraapias, kuid Cga ei ole pereteraapiasse veel jõudnud. Menetluse edasine käik
17. Vastuseks ringkonnakohtu järelepärimisele andis Märjamaa Vallavalitsus ja Põhja-Tallinna Valitsus teada, et laps õpib alates 01.09.2023 FFF, lapsel läheb koolis hästi. Laps suhtleb emaga telefoni ja interneti vahendusel. Laps ja ema on suunatud pereteraapiasse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 3 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
19. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esitatud avalduse menetlusse võtmisest tuli keelduda TMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel, kuna avaldajal lapse vanaemana puudub õigus esitada avaldust vanema isiku- ja varahooldusõiguse piiramiseks ja piiratud osas lapsele erieestkostja määramiseks (vt nt ka RKTKm 20.12.2011, 3-2-1-132-11, p 16). Riigikohus leidis, et vanemalt hooldusõiguse äravõtmise avaldust ei saa esitada last kasvatav isik ja sellist avaldust tuleb käsitada PKS § 134 lg 2 järgse teatena. Riigikohus märkis viidatud lahendis, et maakohus, saades vastavasisulise avalduse, milles kohtule teatatakse eestkostet vajavast lapsest, peab kaaluma menetluse algatamist kohtu omal algatusel. Selliselt on maakohus praegusel juhul ka toiminud. Maakohus andis vaidlustatud määruse punktis 5 hinnangu avaldaja poolt esile toodud asjaoludele selgitades, miks kohus antud juhul ei pea esile toodud asjaolusid piisavaks menetluse algatamiseks kohtu omal algatusel.
20. Ringkonnakohus tegi Märjamaa vallale ja Tallinna linnale päringu seisukoha avaldamiseks lapse koolikohustuse täitmise ja emaga suhtlemise kohta (dtl 120). Vastustest ilmnes, et laps asus õppima Tallinnasse, kus täidab korrektselt koolikohustust. Laps ja ema suhtlevad telefonitsi ja interneti vahendusel ning eestkosteasutused on rakendanud meetmeid, kuidas lapse ja ema läbisaamist parandada (dtl 126, 129). Lisaks nähtub rahvastikuregistrist, et lapse elukohaks on vanaema elukoht Tallinnas. Eelneva teabe pinnalt ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul põhjust asuda seisukohale, et praegu esineks lapse suhtes mingi oht, mille ärahoidmiseks peaks kohus omal algatusel alustama menetlust vajalike abinõude rakendamiseks. Eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumise korral ei või kohtule esitada uut teadet, misjärel saab kohus uute asjaolude põhjal hinnata, kas on alust menetluse algatamiseks.
21. Eelnevast tulenevalt ei ole alust maakohtu määruse tühistamiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks.
22. Arvestades praeguse vaidluse olemust, mis oli suunatud lapse huvide kaitseks, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4