) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja 2 nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on äriregistri andmeil võlgnik endise nimega X OÜ asutatud 26.07.
Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga
Võlgnik on pangakontolt välja võtnud sularaha, mille kasutamine ettevõtluses pole tõendatud ning teinud maksuhalduri hinnangul majandustegevusega mitteseotud kulusid. Juhatuse tegevuse tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning Maksu- ja Tolliamet teeb võlgnikule täiendava maksuotsuse summas 56 051,10 eurot. Kuna käesolevas menetluses pankrotivara ei kata kohustusi ja majandustegevus võlgnikul puudub, siis on tegemist püsiva maksejõuetusega. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku määrata pankroti väljakuulutamiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot. Pankrotimenetluse kulude deposiiti ei ole tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud
lg-te 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 3 Ajutine pankrotihaldur leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga
Võlgnik on pangakontolt välja võetud sularaha, mille kasutamine ettevõtluses pole tõendatud ning teinud maksuhalduri hinnangul majandustegevusega mitteseotud kulusid. Juhatuse tegevuse tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning Maksu- ja Tolliamet teeb võlgnikule täiendava maksuotsuse summas 56 051,10 eurot. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks rasket juhtimisviga.
lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Üheks pankrotimenetluse kuluks on ajutise halduri tasu (
lg-d 1-3 ja
lg 1 p 2).
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese ja teise lause kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot.
lg 3 ja
Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 4 Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 15 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 110 eurot, mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1650 eurot (15 h x 110 eurot/h), millele lisandub käibemaks summas 330 eurot, kokku summas 1980 eurot.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu maksmise Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) arvelduskontole nr EEXXX. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks, mistõttu määrab kohus
lg 4 esimese lause alusel võlgnikult väljamõistetud ajutise halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise kord on
veebruari 2021 määrusega nr 2. Määruse § 1 lg 2 kohaselt arvutatakse riigi vahenditest hüvitatava tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Tasu suurus on 33 eurot poole tunni (s.o 66 eurot 1 h) kohta (määruse § 2 lg 1). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 15 tunni eest on 1188 eurot (käibemaksuga, pooltunde 15 x 66 eurot + käibemaks 20 % 198 eurot). Kuna justiitsministri määruse alusel arvutatud hüvitise suurus ületab ühekordset kuupalga alammäära, kuulub
lg 4 teises lauses kehtestatud piirangu tõttu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 870 euro ulatuses (725 eurot x 1,2). Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumente hoitakse Eestis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kantakse dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood ja elektronposti aadress äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. ÄS § 219 lg 3 kohaselt vastutab dokumentide hoidja hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme L. V. (isikukood XXX) vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.