Obsah (15)

§ 113§ 121§ 3314§ 64§ 68§ 75§ 118§ 87§ 331§ 16§ 40§ 41§ 42§ 56§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2023, XX Kriminaalasja number 1-23-1737 (22274000321) Kohtukoosseis Eesistuja Rajar Miller, rahvakohtunikud

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2; § 3314 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Raivo Aidamets, isikukood 36708120022, seaduslik esindaja eestkostja XXXXXX Vallavalitsus Kaitsja määratud kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Kohtuistungi toimumise aeg avalikul kohtuistungil 31. mail, 1. juunil ja 26. juunil 2023 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309,§ 311-§ 313, § 315, kohus otsustas: 1. Tunnistada Raivo Aidamets süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

2. Tunnistada Raivo Aidamets süüdi

§ 3314järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

3.

§ 64lg 1 alusel mõista Raivo Aidametsale liitkaristuseks vangistus 3 aastat.

4.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest

1. detsembril 2022 karistusaja hulka ja 3-aastase vangistuse kandmise aja alguseks lugeda
2. detsember
4. Raivo Aidametsa suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Menetluskulud
5. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raivo Aidametsalt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenevalt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 alusel DNA-ekspertiisi kulu summas 1653 eurot ning määratud kaitsja tasu ja kulud summas 2504,32 eurot, kokku summas 5244,82 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul, igakuise maksega 11 kuul 437,07 eurot ja viimasel
7. kuul 437,05 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700023064 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Raivo Aidamets, kr asi 1-23-1737“. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Asitõendite suhtes võetavad meetmed
8. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse: 8.
9. 26.12.2022 Häirekeskuse numbrile 112 kõne salvestis CD plaadil; 8.
10. XX sotsiaalmaja turvakaamera salvestised DVD plaadil; 8.
11. Politsei vormikaamera salvestised DVD plaadil.
12. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada XX politseijaoskonnas asitõendite ruumis asuvad: 9.
13. T-särk pakendis nr 1; 9.
14. Dressipluus Adidas pakendis nr 1A; 9.
15. Nuga pakendis nr 1B. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Süüdistuse sisu
16. Raivo Aidametsa süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes ning viibides 26.12.2022 kella 14.40 ajal Saare maakonnas XXXXXXvallas XX linnas asuvas sotsiaalmajas aadressil XXXXXX teisel korrusel asuvas toas nr 223, otsustas tappaY Yu kuna kahtlustasY Yut enda viina varguses.Y Y viibis samal ajal Saare maakonnas XXXXXXvallas XX linnas asuvas sotsiaalmajas aadressil XXXXXX esimesel korrusel toas nr
17. Tapmise toimepanemiseks võttis Raivo Aidamets toast nr 223 kapi pealt purgist noa, peitis selle varrukasse ja väljus 26.12.2022 kella 14.40 ajal toast nr 223 ning liikus esimesele korrusele tuppa nr 118, etY Y tappa. 26.12.2022 kella 14.41 ajal sisenes Raivo Aidamets tuppa nr 118, võttis noa kätte ja liikusY Yu voodi juurde, kusY Y lamas ning lõiY Yule noaga rindkeresse südame ja kopsude piirkonda, etY Y tappa. Löök ei läbinudY Yu rinnakut. Raivo Aidamets lõi uuesti noagaY 2 Yu rindkere poole, kuid selle löögiY Y suutis käega tõrjuda. Raivo Aidametsa jaY Yu vahel tekkis rüselus, mille käigus Raivo Aidamets üritas endiseltY Yut noaga lüüa öeldes, et „niikuinii tapan su ära“. Rüseluse käigus vigastas Raivo AidametsY Yu paremat kätt. Siis liikus Raivo Aidamets toa nr 118 ukse juurde ning lukustas selle seestpoolt, et oma rünnakut jätkata, kuid samal ajal oli toa nr 118 ukse taha jõudnud sotsiaalmaja perenaine, kes koputas ukse pihta ja käskis selle lahti teha. Samuti oli samal ajal ärganud toas nr 118 viibinudY Yu toakaaslane H K, kes liikus toa nr 118 ukse juurde ning tegi selle lukust lahti ja ütles ukse vahel perenaisele, et see kutsuks kiirabi ja politsei. Raivo Aidamets, saades aru, etY Yu edasine ründamine suurendab ebaõnnestumise ja vahelejäämise riski oluliselt, sest sekkunud on kolmandad isikud, toauks on lukust lahti tehtud ning koha peale kutsutakse politsei, oli sunnitud oma teoplaanist loobuma ning lahkus nuga käes kella 14.47 ajal toast nr 118 ja liikus tagasi teisele korrusele tuppa nr 223, kust politsei ta kella 14.52 ajal kinni pidas. Raivo Aidamets tekitas noalöögigaY Yu rindkerele rinnaku mõõkjätke piirkonda u 6 cm kriimustuse ning rüseluse käigus noagaY Yu parema käe pöidlale 1,5 cm haava, parema käe labakäele 2 cm vigastuse ja parema käe II sõrmele 4 cm haava. Raivo Aidamets, liikudes nuga käesY Yu tuppa ning lüües teda noaga rindkeresse, kus asuvad elutähtsad organid nagu süda ja kopsud, pidi vähemalt möönma, etY Yu pussitamise tagajärjel sellesse piirkonda võibY Y surra st Raivo Aidamets tegutses teadlikult ja tahtlikult. Arvestades, et Raivo Aidametsa esmane noaga löökY Yu rindkeresse ei suutnud läbida rinnakut,Y Y asus koheselt enesekaitsetegevusse, sündmusesse sekkusid kolmandad isikud, kes kutsuvad politsei, oli Raivo Aidamets sunnitudY Yu edasisest ründamisest loobuma, mistõttu ei õnnestunud Raivo Aidametsal kuritegu kannatanu suhtes lõpule viia ning kannatanu surm ei saabunud. Seega pani Raivo Aidamets tahtlikult toime

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt alustas vahetult teise inimese tapmise toimepanemist. 2. Raivo Aidametsa süüdistatakse selles, et tema, olles allutatud Harju Maakohtu 28.09.2022 kohtumäärusega nr 1-20-5001 karistusjärgsele käitumiskontrollile 1 aastaks, mille järgi on Raivo Aidamets kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima muuhulgas

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust, s.o mitte tarvitada alkoholi, on kuritahtlikult seda kohustust süstemaatiliselt rikkunud ning alkoholi tarvitanud. Harju Maakohtu 28.09.2022 kohtumääruse kohaselt algas Raivo Aidametsal karistusjärgne käitumiskontroll peale Pärnu Maakohtu 21.10.2020

§ 118lg 1 p 1 järgi mõistetud vangistuse 2 aastat 8 kuud ärakandmist.

Raivo Aidamets vabanes vangistuse kandmiselt 08.11.2022, millest alates algas temal ka karistusjärgne käitumiskontroll

§ 87¹ alusel tähtajaga 1 aasta.

Raivo Aidamets rikkus kuritahtlikult talle kohtumäärusega määratud karistusjärgse käitumiskontrolli raames pandud

§ 75

lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tarvitas keelust hoolimata süstemaatiliselt alkoholi Saare maakonnas XXXXXXvallas täpselt tuvastamata asukohas ja kellaajal 23.11.2022, 09.12.2022, 13.12.2022, 14.12.2022, 21.–22.12.2022 ja 26.12.2022. Arvestades keelust hoolimata Raivo Aidametsa poolt alkoholi tarvitamise süstemaatilisust, siis alkoholi pidev tarvitamine kahjustab oluliselt kriminaalhoolduse eesmärke st õiguskuulekasse ellu naasmist, on Raivo Aidametsa tegu kuritahtlik. 3 Seega pani Raivo Aidamets tahtlikult toime

§ 331

⁴ järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise. KOHTU PÕHJENDUSED Süüdistus

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi 3.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust, et

1. detsembril
2. a kella 14.41 ajal sisenes Raivo Aidamets aadressil , XX asuvas sotsiaalmajas tuppa nr 118, läks seal voodis lamavaY Yu juurde ja lõi teda noaga ühe korra rinnaku piirkonda.
3. Sotsiaalmaja koridori turvakaamera salvestiselt tuvastatav, et R. Aidamets astub kõnealuse toa uksest sisse kell 14.41.07 (kaamera nr 4 salvestis plaadil I kd tl 82). Kellaaeg, mil R. Aidamets ukse avab, on nähtav ka kuvatõmmiselt turvakaamera salvestiste vaatlusprotokollis (
4. detsembri 2022 asitõendi vaatlusprotokoll I kd tl 75–80).
5. Vahetult järgnenud sündmustiku osas tuleb tugineda esmalt ennekõike kannatanuY Yu ütlustele. Kannatanu rääkis kohtuistungil, et ta oli
6. detsembri päeval sotsiaalmajas oma toas end korraks voodisse pikali visanud ja ajanud teises voodis lesiva toanaaber H Kiga juttu. Mingil hetkel läks uks lahti ja tuppa astus R. Aidamets. Kannatanu sõnul nägi ta R. Aidametsa käes nuga ja mõtles, et „nüüd läheb jamaks“. R. Aidamets liikus kohe tema juurde, allapoole suunatud teraga nuga peos, ja midagi ütlemata lõi teda noaga rindu. Löök tabas rinnaku keskosa. Löögi hetkel oli kannatanu selili voodis ja R. Aidamets temast vasakul pool voodi kõrval püsti. Noalöök tekitas kannatanu rinnakule haava (
7. mai 2023 istungiprotokoll lk 45, I kd tl 42 pöördel-43). Rohkem otseseid tõendeid selle kohta, mis kuni selle noalöögi toimumiseni täpselt juhtus, ei ole, sest samas toas kõrvalvoodis viibinud H. K möönis kohtus ütlusi andes, et R. Aidametsa sisenemist ta ei mäleta, oli voodis tukkuma jäänud, ärkas lärmi peale ja noaga löömist ei näinud. Ka süüdistatav R. Aidamets ei ole osanud sündmusest midagi täpsemat rääkida. Kohtus R. Aidamets ütlusi ei andnud, kuid prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 1 alusel avaldatud ütlustes, mille ta andis kohtueelses menetluses
8. detsembril 2022, on R. Aidamets avaldanud, et oli purjus ja ei mäleta, aga möönnud siiski, et äkkvihas võttis ta kusagilt (ei tea kust) noa, läks sellega Y Y tuppa ja lõiY Yut, teadmata küll kuhu ja mitu korda (II kd, tl 85–88).
9. Noalöögiga tekitas R. Aidamets ca 6 cm pikkuse kriimustuseY Yu rinnaku mõõkjätke piirkonnas.Y Yu enda sõnadele lisaks kinnitab vigastust tema
10. detsembri läbivaatuse protokoll. Läbivaatuse käigus on vigastus fotografeeritud. Protokolli fotol nr 3 on näha pindmine lõikehaav kannatanu rinnaku keskel (I kd tl 88). Sama kuupäeva kiirabikaardil vigastust kirjeldatud umbes 6 cm pikkuse kriimustusena kannatanu rindkerel täpselt rinnakul mõõkjätke piirkonnas (I kd tl 119). Samuti on vaadeldud asitõendina kannatanul
11. detsembril seljas olnud t-särk, mille vaatlusprotokollist on tuvastatav, et särgi esiküljel keskel rinnaku kohal on riiet läbistav 9 mm pikkune kahjustus (I kd tl 83–84).
12. Süüdistusversiooni järgi jätkas R. Aidamets pärast eelpool tuvastatud noalöökiY Yu ründamist: lõi uuesti noaga kannatanu rindkere suunas (löögi tõrjus kannatanu käega) ning järgnes rüselus, mille käigus üritas R. Aidamets jätkuvaltY Yut noaga lüüa. Kohus süüdistusversioonis kirjeldatud ründe jätkumisele tõenditest kinnitust ei leia.
13. Kohtuistungil kannatanuY Y enda sõnul täpselt ei mäletanud, mis pärast noalööki toimus. Kannatanu kirjeldas, et noarünnak tekitas temas ärevust. Kohtule on usutav, et ärevuse tõttu 4 ei pruugi kannatanu mäletada sündmuste detailset järjekorda. Kannatanu ütluste pinnalt saab sündmuste edasise käigu siiski üldjoontes tuvastada. Kannatanu rääkis, et pärast lööki toimus „vist väike rüselus ja siis ma hakkasin rääkima, et milleks seda vaja on ja et seda pole vaja. Ja vahepeal läks H K toast välja“. Kannatanu rääkis, et ehmatas R. Aidametsa tehtud löögist ning rünnaku jätkumise hirmu tõttu püüdis teda jalaga (eemale) lüüa. Kas ta R. Aidametsa ka jalaga tabas, seda ta öelda ei teadnud. Seejärel püüdis kannatanu R. Aidametsa sõnadega rahustada ja tema käest nuga ära võtta. Noa äravõtmise katse käigus tekkis neil rüselus. Kannatanu haaras enda sõnul parema käega kuidagi noast ja kas siis ise tõmbas oma kätt või tõmbas R. Aidamets nuga nii, et nuga lõikas kannatanu kätte. Prokuröri küsimusele, kas R. Aidamets lõi veel või oli see ainus löök, vastas kannatanu: „Ei, ma hakkasin nuga ta käest ära krabama ja siis sai käsi natuke kannatada“. Haavad kannatanu paremal käe pöidlal ja nimetissõrmel on tuvastatavadY Yu
14. detsembri läbivaatuse protokolli (foto nr 2, I kd tl 87) ja kiirabikaardi (I kd tl 119) alusel. Kiirabikaardile kantud info kohaselt oliY Yu parema käe pöidlal 1,5 cm haav, 3–4 cm labakäe poole pindmisem 2 cm vigastus, ning teisel sõrmel 4 cm haav, mis puhastatud ja õmmeldud (kokku 5 õmblust). Kannatanu ütluste järgi sai nuga vist pärast rüselust korraks põrandale maha, tema meelest R. Aidamets võttis selle uuesti üles ja siis ta püüdis R. Aidametsa veenda ja temaga rääkida. Vist eelnenud rüseluse käigus, sel ajal, kui ta üritas R. Aidametsalt nuga ära võtta, ütles R. Aidamets kannatanule ühel korral, et „ma tapan su ära“. Mingil hetkel pani R. Aidamets toa ukse lukku, kas enne või pärast rüselust, seda kannatanu täpselt ei mäleta. Veel ütles R. Aidamets kannatanule mingil hetkel: „Nüüd on juba hilja“. Pärast seda, kui R. Aidamets oli noa põrandalt üles võtnud, kannatanu sõnul midagi muud ei toimunud. Veidi aja pärast R. Aidamets tõusis ja läks minema. Kaitsja küsimusele, et mida R. Aidamets tegi kui kannatanule ütles, et tapab tema ära, vastas kannatanu, et: „Ta ei teinud rohkem midagi, rahunes maha ja kõik“. Kannatanu sõnul istusid nad seejärel paar minutit voodil enne kui R. Aidamets ära läks (
15. mai 2023 istungi protokoll lk 4–18, II kd tl 42 pöördel–49 pöördel).
16. Nagu eespool öeldud, siis Y Y ja R. Aidametsaga samal ajal toas viibinud H. Ki mälupilt algas sealt, mil ta lärmi peale ärkas. Kohtus ütlusi andes rääkis ta end olevat ärganud lärmi ja sõnelusele peale – sõnelesid: „Aidamets ja Y. Aidamets ei rääkinud midagi, ainult mõmises, aga Yu lause on mul meelde jäänud, et miks sa seda teed“. Hetkel kui tunnistaja ärkas istusY Y voodil ja R. Aidamets seisisY Yu voodi ees seljaga tunnistaja poole, käes nuga, mis horisontaalseltY Yu poole suunatud. Nuga kirjeldas tunnistaja kui 15-sentimeetrist kööginuga, mille käepidet ei näinud, sest see oli R. Aidametsa käes. Seejärel tõusis tunnistaja voodist püsti, et minna abi kutsuma. Nägi ka, etY Yu tekk oli verine ja voodi ees või kõrval olid niisamuti vereplekid. Tunnistaja sõnul oli toa uks lukus, kuigi varem oli see lahti olnud. Toast väljudes keeras ta ukse lukust lahti ning suundus administratsiooni poole, aga talle tuli juba vastu korrapidaja M K, kellele ütles, et kutsugu kiirabi ja politsei (
17. mai 2023 istungiprotokoll lk 19–24, I kd tl 50–52 pöördel).
18. Turvakaamera salvestiselt tuvastab kohus, et H. K avab toa ukse kell 14.45.52 ja astub toast välja. Ukse taga koridoris seisab samal ajal sotsiaalmaja perenaine M. K, kes salvestiselt nähtuvalt jõuab ukseni kell 14.45.46, katsub esmalt ukselinki ning siis koputab. H. K möödub toast väljudes M. Kest, seejärel vaatab M. K ukse vahelt tuppa ja kell 14.46.02 paneb ukse kinni. Sama kaamerapildi järgi väljub seejärel kell 14.47.12 toast R. Aidamets ja tema järelY Y (kaamera nr 4 salvestis, kd I kaamera nr 4 salvestis plaadil I kd tl 82).
19. Tunnistaja M. K kirjeldas kohtus ütlusi andes, kuidas ta oli vahetult enne vaatlusalust sündmust kella 14.40 paiku koos sotsiaalmaja teise perenaise U. Kga oma tööruumis nr 105 näinud kaamerapildilt R. Aidametsa reipal sammulY Yu toa poole minemas. Veidi aja pärast ütles M. A M. Kele, et „seal taga on jutud“, mispeale M. K asja uurima läks.Y Yu toa ukse taha jõudnuna ta koputas ja kuulisY Yut ütlemas, et: „Raivo, mis sa nüüd tegid, me oleme ju 5 lapsepõlve sõbrad“. M. Ke sõnul ütles ta seda mitu korda. Uksele tuli koputada, sest see oli lukus ja M. K nõudis ukse avamist. Üsna ruttu avas ukse H. K öeldes, et meil on abi vaja, et kutsuge politsei ja kiirabi. Kui M. K ukse vahelt tuppa vaatas nägi ta põrandal veretäppe ningY Yut ja R. Aidametsa istumas kõrvutiY Yu voodil.Y Y seljaga veidi ukse poole ja tema vasak käsi R. Aidametsa seljal või õla peal. Seejärel suundus M. K tagasi oma tööruumi ja palus U. Kl politsei kutsuda (
20. mai 2023 istungiprotokoll lk 30–38, I kd tl 55 pöördel–59 pöördel).
21. Tunnistaja U. K rääkis kohtus M. Ke ütlustega haakuvalt, et oli koos M. Kega ruumis 105 ja nägi samuti kaamerast kuidas R. AidametsY Yu tuppa läks ning M. K tuba M. A jutu peale kontrollima suundus. U. K kinnitas, et nägi kuidas M. K proovis toa ust avada, see oli kinni ja H. K tegi ukse lahti. U. K helistas M. Ke palvel politseisse ja telefonikõne ajal möödus temast R. Aidamets, parem varrukas verine ja peos pruunikas-punaka peaga sakilise teraga nuga (
22. mai 2023 istungiprotokoll lk 38–43, I kd tl 59 pöördel–62 pöördel).
23. Ülaltoodut kokku võttes, tunnistajate H. Ki, M. Ke ja U. K ütlused kinnitavad kannatanu sõnu lukustatud uksest. Turvakaamera salvestise kohaselt läks R. Aidamets kannatanu tuppa kell 14.41.07 kell ja H. K avas ukse kell 14.45.
24. Kui H. K näeb ärgates R. AidametsaY Yu voodi juures seismas, siis veidi hiljem ukse vahelt sisse vaadanud M. K nägi mehi voodil kõrvuti istumas. Nii H. K kui M. K kinnitavad, et kannatanu rääkis süüdistatavaga, küsides, et miks ta nii tegi. Arvestades kannatanu kirjeldust sündmustest oli H. Ki ärkamise ajaks rüselus noa üle juba toimunud, R. Aidamets ukse lukustanud ja rüseluse käigus kukkunud noa enda kätte tagasi saanud. Seda, etY Y R. Aidametsaga rääkida ning teda rahustada ja veenda püüdis, kinnitavad kannatanu ütlustega haakuvalt H. Ki ja M. Ke ütlused. Niisamuti näitavad kannatanu ja M. Ke ütlused, et süüdistatav ja kannatanu lõpuks voodil istusid. Pärast seda, kui H. Ki toast kell 14.45.52 lahkus, M. K samal ajal avatud ukse vahelt tuppa vaatas ja kell 14.46.02 ukse kinni tõmbas, on kannatanu ja süüdistatav kahekesi toas suletud ukse taga kuni süüdistatava väljumiseni kell 14.47.
25. Asjaolu, et süüdistatav oleks püüdnud kannatanut pärast esimest rindkeresse suunatud lööki uuesti noaga rünnata, kannatanu ega tunnistajate ütlustest ei tulene.
26. Vaidlust polnud, et R. Aidamets oli
27. detsembri sündmuste ajal alkoholijoobes. Kell 15.27 mõõdeti tal ka indikaatorvahendiga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,43 mg/l (indikaatorvahendi kasutamise protokoll I kd tl 100).
28. Vaidluse all polnud ka see, et R. Aidamets läksY Yu tuppa noaga ning sealt ka noaga naases. Tunnistaja J. L läks enda kirjeldusel pärast varaseamalt õues alkoholi joomist koos S. Ve ja R. Aidametsaga nende tuppa nr 223, kus vaadati üheskoos televiisorit ja aeti juttu. R. Aidamets võttis midagi ütlemata purgist sakilise kööginoa, pani selle käisesse ja läks uksest välja. Tunnistaja sõnul tuli R. Aidamets ca 10–15 minutit hiljem noaga tagasi ja tunnistaja võttis noa R. Aidametsa käest ära, tõmbas selle sõrmede vahel puhtaks ja pani purki tagasi. Seda, millest nuga puhastada tuli, tunnistaja joobe tõttu enda sõnul täpselt ei mäletanud, kuid möönis, et midagi punast, mis võis veri olla. (
29. mai 2023 istungi protokolli lk 24–30, I kd tl 52 pöördel–55 pöördel). Seda, et R. Aidamets naasesY Yu toast oma tuppa noaga, kinnitavad samuti U. K ütlused, kes nuga R. Aidametsa käes nägi ning turvakaamera salvestised, millelt R. Aidametsa liikumine näha on (tunnistaja ütlused
30. mai 2023 istungiprotokolli lk 38-43, I kd tl 59 pöördel – 62 pöördel, turvakaamerate salvestised plaadil I kd tl 82).
31. Viimaks ei olnud vaidluse all ka see, millise noaga R. AidametsY Yut lõi. R. Aidametsa toast leitud nuga on puidust peaga, selle 11,5 cm pikkune ja 1,7 cm laiune tera sakilise servaga ning otsast terav (asitõendi vaatlusprotokoll I kd tl 114–116). Sakilise servaga tera kirjeldasid 6 R. Aidametsa käes nähtuna ka tunnistajad J. L, H. K ja U. K ning noalt, nii selle teralt võetud proovist, mis võis eeltestide alusel sisaldada verd, kui käepidemelt võetud proovist, leiti R. Aidametsa jaY Yuga seostatavat bioloogilist materjali (DNA-ekspertiisi akt I kd tl 120-129).
32. Kohtumenetluses oli esmalt vaidlus selles, kas R. Aidamets tahtisY Yut noaga tappa. Kohtus avaldatud kohtueelsetes ütlustes on R. Aidamets tapmissoovi eitanud. Joobe tõttu täpsemalt mitte mäletades on ta küll möönnud, et kadunud viinapudeli tõttu äkkvihas kusagilt võetud noagaY Yu tuppa läks ja noaga teda lõi. Mingit kavatsust kedagi tappa tal enda sõnul ei olnud ja onY Yuga ikka ja alati hästi läbi saanud (II kd, tl 85–88).
33. Süüdistusversiooni kohaselt pidi R. Aidamets, liikudes noagaY Yu tuppa ning lüües teda noaga rindkeresse, kus asuvad elutähtsad organid nagu süda ja kopsud, vähemalt möönma, etY Yu pussitamise tagajärjel sellesse piirkonda võibY Y surra. Kohus nõustub prokuröriga, et 11,5 cm pikkuse teraga kööginoa näol on tegemist kahtlemata sellise esemega, millega teise inimese rinnapiirkonda löömine on sobilik tegu surma põhjustamiseks. Kohtus uuritud tõenditest vastu vaatav objektiivne teopilt viitab kohtu hinnangul sellele, et R. Aidametsal oli vähemalt kaudne tahtlusY Y tappa. Noalöök elutähtsasse piirkonda on selle jaatamiseks piisav. Tahtlus on

§ 16

lg 4 järgi kaudne, kui teo toimepanija peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (antud juhul teise inimese surma) saabumist ja möönab seda. Et löök tabas nii kannatanu kui tegelikult ka süüdistatava jaoks tagantjärele vaadates õnnelikult kannatanu rinnaku mõõkjätke osa, st luud, ja mitte roietevahelist osa, ning muid vigastusi peale kriimustuse ei tekitanudki, on pelk õnnelik juhus. 19. Teiseks oli vaidlus selles, kas R. Aidamets loobusY Yu tapmiskatsest või mitte. Kohtu hinnangul annavad noalöögi järgsed asjaolud põhjust nõustuda kaitsja seisukohaga, et R. Aidamets tapmiskatsest loobus. 20. Kui isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest ühel

§-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest, vabaneb ta

§ 40

lg 1 ja 2 järgi süüst ning tema tegu kvalifitseeritakse tegelikkuses realiseerunud süüteokoosseisu järgi.

§ 40

lg 3 sätestab üheselt, et loobumisest saab rääkida vaid juhul, kui vastavalt isiku ettekujutusele enda teost võib teo tagajärg küll saabuda, kuid ta otsustab süüteo lõpule viimisest loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita.

§ 41

lg 1 kohaselt loobub täideviija lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpule viimise (s.o piisab tegevusetuks jäämisest) ning nähtuvalt

§ 42

lg-st 1 loobub täideviija lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo tagajärje (s.o eeldab aktiivset käitumist). Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta vastavalt oma ettekujutusele teost peab vajalikuks süüteo lõpule viimiseks (

§ 41lg 2).

Sisuliselt on tegemist teo toimepanija otsustusega: „Ma võiksin süüteo küll lõpule viia, aga ma ei taha seda“. Sellises situatsioonis piisab loobumiseks seega tegevusetuks jäämisest, s.o täiendavatest (tapmis)tegudest loobumisest, kui nende toimepanemine oli võimalik. Seega lahendades küsimust, kas tegemist on lõpetatud või lõpetamata süüteokatsega, tuleb lähtuda toimepanija ettekujutusest enda teost ehk teoplaanist. Üldjuhul tuleb isiku ettekujutus teost kõnealuses tähenduses teha kindlaks teo toimepanemise hetkega (vt Riigikohtu 5. oktoobri 2018 otsus nr 1-17-3858, p-d 9–12). 21. Praegusel juhul on tegemist lõpetamata süüteokatsega (

§ 41lg 2).Y Y oli pärast noalööki elus ja R.

Aidamets sai sellest ilmselgelt aru. R. Aidamets põhjustas löögiga rindkere piirkonda haava, mis ei olnud eluohtlik ja vajas üksnes plaastrit.Y Yul mingeid kaebusi sellega seoses ei olnud. Tema elu ei olnud vigastusi arvestades ohus.Y Y liikus, rääkis, R. Aidamets nägi seda ja sai ilmselgelt aru, et ta peaksY Yu tapmiseks veel midagi tegema, näiteks üritamaY Yut uuesti noaga lüüa. Tuvastatud asjaolude pinnalt pole võimalik öelda, et R. Aidametsa käitumine pärast noalööki näitab, et ta soovis jätkuvaltY Yut tappa. 7 Pole võimalik öelda, et R. Aidamets seisis silmitsi ootamatult esile kerkinud praktiliste täideviimisraskustega.Y Yu ütlustest ei tulene, et R. Aidamets oleks proovinud teda sel ajal rünnata kui ta R. Aidametsalt nuga proovis kätte saada. Tunnistaja H. K nägi R. Aidametsa küll nuga käes seismas, kuid üksnes seismas ning järgmiseks istusid mehed tunnistaja M. Ke sõnul juba kõrvuti voodil. Lisaks oli R. Aidamets pärast M. Ke lahkumist toa ukse vahelt kannatanuga kahekesi toas veel minuti jagu, enne kui ta ise toast lahkus.

1. Süüdistusversiooni kohaselt polnud tegevusetuks jäämine R. Aidametsa vaba valik, vaid tapmisplaanist loobuma sundisid R. Aidametsa teadmine, et kõrvalvoodis olnud H. K ärkas ja nägi teda ning seejärel, et toa uks tehti lahti ja kutsutakse abi. Lisaks oli prokuröri hinnangul R. Aidametsal ajaks, mil H. K ukse avas, selge, et tema jõud vastupanevast kannatanust üle ei käi, kuna üllatusmoment, st esimene löök, polnud eesmärgi täitmiseks piisavalt jõuline. Prokuröri järeldusel tekkis R. AidametsalY Yu tapmisplaan oma toas seetõttu, et ta kahtlustasY Yut enda viina varguses ning selle toimepanemiseks võttis kapi pealt purgist kaasa noa, peitis selle varrukasse ja läkskiY Yu tuppa.
2. Erinevalt prokurörist leiab kohus, et väline teopilt ning R. Aidametsa noalöögi eelne ja järgne käitumine viitavad sellele, etY Yu noaga rindu löömise plaan oli spontaanne ja R. Aidamets tegi seda kasutades võimalust, etY Y voodis pikali oli. Tõsi on, et R. Aidamets haaras oma toast kaasa noa ja tema enda ütluse kohaselt oli tal äkkviha kadunud viinapudeli pärast. Piisavalt tõsikindlat järeldust, et nuga just tapmiseks mõeldud oli, üksnes noa kaasavõtmise fakti pinnalt teha ei saa. Prokurör on leidnud, et kannatanu kaitsetegevus ja toanaabri ärkamine sundisid R. Aidametsa eelnevalt oma toas valmis mõeldud tapmisplaani teostamisest loobuma. Kohtu hinnangul on tähelepanuta jäänud, etY Yu tuppa minnes ei teadnud R. Aidamets, mis teda toas ees ootab. Kannatanu ei pruukinuks voodis lebada ja tema toanaaber magada ning R. Aidamets üllatusmomenti ründamiseks üldse saada. Kohus leiab, et toa uksest sisse astudes oli olukord R. Aidametsa jaoks juhuslikult soodne ja plaan kannatanut noaga rindu lüüa tekkis sel hetkel. Noalöök elutähtsasse piirkonda on keskne põhjus, miks praeguses asjas tapmistahtlust on üldse jaatatud. Hüpotees äkitselt suurenenud avastamishirmust ja vahelejäämisriskist ei ole loogiline, sest see eeldaks, et R. Aidamets pidanuks eelnevalt tapmisplaani kontekstis kalkuleerima, etY Y on toas üksi. Prokuröri väide selle kohta, et üllatusmomendi möödudes ja esimese löögi ebaõnnestudes R. Aidamets jätkamisest loobus ei tähenda, et see loobumine poleks olnud vabatahtlik, vaid välistest teguritest sunnitud. Esimene löök ei õnnestunud, aga R. Aidamets rohkem kannatanut ka ei rünnanud. Järelikult jõudis R. Aidamets pärast lööki tõdemusele, etY Yu surm ei ole see, mida ta soovib. Kohus on seisukohal, et juhul kui R. Aidamets oleks soovinud jätkuvaltY Yu surma, oli tal selleks nii võimalust kui aega. R. Aidamets jäi vabatahtlikult tegevusetuks. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et R. Aidamets loobus

§ 41lg 1 kohaselt lõpetamata süüteokatsest.

24.

§ 40

lg-st 1 ja 2 tuleneb, et kui isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest

§ 41

lg 1 alusel, vabaneb ta süüst ning tema tegu kvalifitseeritakse tegelikkuses realiseerunud süüteokoosseisu järgi. R. Aidametsa noalöögist saadud kriimustus kannatanu rinnal ning ründega põhjuslikus seoses lõikehaavad (vajasid õmblemist) kannatanu käel ei vaja üldteadmise kohaselt tavajuhul paranemiseks enam kui nelja nädalat. Seda kinnitab ka kiirabikaart, mille kohaselt tuliY Yu haavaniidid eemaldada 10 päeva pärast (I kd tl 117– 119). Sellest tulenevalt pole põhjust kvalifitseerida R. Aidametsa tegu

§ 121lg 2 p 1 järgi, sest pole sedavõrd intensiivset tervisekahjustust.

Küll aga on R. Aidametsa varem karistatud Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2020. a otsusega

§ 118

lg 1 p 1 järgi eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest (I kd, tl 164-167), mistõttu on tegemist korduva kehalise väärkohtlemisega ja R. Aidametsa tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

8 Süüdistus

§ 3314

järgi 25.

§ 3314

näeb ette vastutuse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt. R. Aidametsale heidetakse ette karistusjärgse käitumiskontrolli kohustuse kuritahtlikku rikkumist: ta rikkus korduvalt karistusjärgse käitumiskontrolli raames pandud keeldu tarvitada alkoholi, tehes seda 2022. aasta 23. novembril, 9. detsembril, 13. detsembril, 14. detsembril, 21. – 22. detsembril ja 26. detsembril. 26. R. Aidametsale kohaldati Harju Maakohtu 28. septembri 2022. a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-5001

§ 87

¹ alusel karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks alates tema vanglast vabanemisest. Käitumiskontrolli ajal oli R. Aidametsal muuhulgas

§ 75lg 2 p 2 alusel keelatud tarvitada alkoholi (II kd, tl 204-208).

R. Aidamets vabanes

1. novembril 2022 ja sellest päevast tuli vastavalt määrusele arvestada käitumiskontrolli tähtaja kulgemist.
2. R. Aidamets on etteheidetavaid alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi ka ise tunnistanud. Oma ütluste kohaselt ei oska ta selgitada, miks ta alkoholi tarvitab. On teadlik, et alkoholi joomine on tal keelatud, aga ikka joob. Enda sõnul ei saagi sotsiaalmajas joomata olla ja see on igapäevane asi (II kd, tl 85–92).
3. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et R. Aidamets alkoholi tarvitamise keeldu ei järginud. Tunnistaja A. Ke ütlused kinnitavad, et R. Aidamets rikkus alkoholi tarvitamise keeldu
4. novembril
5. Tunnistaja on kirjeldanud, et sai
6. novembri 2022 öösel R. Aidametsa käitumise tõttu väljakutse XXX majja. Tunnistaja kohale jõudes istus R. Aidamets maja teisel korrusel suitsunurgas ning tahtis, et ta viidaks haiglasse või kainenema, sest on mitu päeva joonud. R. Aidametsa joove tuvastati ka indikaatorvahendiga (tunnistaja ütlused II kd tl, 223– 225). Tunnistaja ütlusi ja R. Aidametsa joovet kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll
7. novembrist 2022: alkoholisisalduseks R. Aidametsa väljahingatavas õhus mõõdeti 0,93 mg/l (II kd, tl 225-226).
8. Tunnistaja Õ. Pi ütlused kinnitavad, et R. Aidamets jõi alkoholi
9. detsembril
10. Tunnistaja nägi kuidas R. Aidamets
11. detsembri hommikul XXXXX maja ees alkoholi jõi (II kd tl 218-220). Alkoholi tarvitamist sel päeval kinnitavad ka tunnistajana üle kuulatud patrullpolitseinik U. V ütlused ja tema koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll. U. V ütluste kohaselt tuvastas ta R. Aidametsa joobe väliste tunnuste põhjal. Indikaatorvahendisse keeldus R. Aidamets puhumast.
12. detsembril 2022 kell 08.24 koostatud protokolli kohaselt on R. Aidamets keeldunud indikaatorvahendisse puhumast ning protokollile allkirja andmast, kuid protokollis on kirjeldatud R. Aidametsa joobetunnused: silmade punetus, alkoholilõhn suust, viimase 24 tunni sündmusi ei mäleta ning käimisel tuigub, sirgelt käia ei suuda (II kd tl 222).
13. Alkoholi tarvitamist R. Aidametsa poolt
14. detsembril 2022 kinnitavad tunnistaja V. Ai ütlused ja tema
15. detsembril 2022 koostatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll. Tunnistaja ütluste kohaselt toimetas ta XXXX majast politseijaoskonda agressiivselt käitunud R. Aidametsa ja tuvastas tal
16. detsembril 2022 kell 00.09 väliste tunnuste – alkoholilõhn suust, tuikuv kõnnak ja agressiivne käitumine – põhjal joobe. Indikaatorvahendisse puhumast R. Aidamets keeldus (II kd, tl 230-232). Protokollis on joobeseisundile viitavate tunnustena märgitud mh R. Aidametsa häiritud reaktsioonikiirus, arusaamatu kõne ja kohati seosetu jutt, aja-, isiku- ja kohataju puudumine, viimase 24 tunni sündmuseid ei mäleta, häiritud ja väga tugevalt tuikuv kõnnak (II kd tl 233). 9
17. Alkoholi tarvitamist R. Aidametsa poolt
18. detsembril ja 21.–
19. detsembril 2022 kinnitavad tunnistaja K Se ütlused. R. Aidamets on K Se kriminaalhooldusalune, kes pidi end käima iga nädal käitumiskontrolli raames registreerimas. K S kontrollis registreerimiste käigus indikaatorvahendiga R. Aidametsa joovet
20. detsembril ja
21. detsembril 2022, mõlemal korral näitas indikaatorvahend, et R. Aidamets on joonud. Tulemused vastavalt 0,557 mg/l ja 1,071 mg/l. R. Aidamets kinnitas
22. detsembril K Sele, et jõi eelmisel päeval sotsiaalmaja territooriumil üksi ära liitri viina ning
23. detsembril kinnitas, et jõi alkoholi ka eelmisel päeval (II kd tl 209–212). Tunnistaja ütlusi kinnitavad alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollid
24. detsembrist ja
25. detsembrist ning R. Aidametsa
26. detsembri 2022 kirjalik selgitus kriminaalhooldajale, milles ta kirjutab, et jõi eelmisel päeval, on tarbinud ka täna ning on tunduvalt alkoholijoobes (II kd tl 213–217).
27. Alkoholi tarvitamist R. Aidametsa poolt
28. detsembril 2022 kinnitavad tunnistaja K. K ütlused, kes oli sel päeval tööl patrullpolitseinikuna ning tuvastas R. Aidametsal XX politseijaoskonnas kell 15.27 indikaatorvahendiga joobe 1,43 mg/l (II kd tl 234–235).
29. Niisiis on R. Aidamets pärast karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamist lühikese aja jooksul rikkunud korduvalt talle määratud keeldu alkoholi tarvitada. Arvestades nii korduvaid rikkumisi kui R. Aidametsa väljendatut, et ta teab, et ei tohi, aga ikka joob, ei ole kohustuse eiramine juhuslik, vaid süsteemne, s.o kuritahtlik

§ 3314koosseisu mõttes.

Subjektiivsest küljest on R. Aidamets rikkunud karistusjärgse käitumiskontrolli kohustust kohtu hinnangul otsese tahtlusega (

§ 16lg 2).

Õigusvastasus ja süü 34. Seda, et esineks mõni asjaolu, mis seaks kahtluse alla R. Aidametsa tegude õigusvastasuse, kohtu ette ei toodud ja kohus uuritud tõenditest ka midagi sellist ei tuvastanud. R. Aidamets oli tegude toimepanemise ajal süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus 35.

§ 121

lg 2 p 3 võimaldab teo toimepanijat karistada karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 36. Karistuse mõistmise esmase alusena võtab kohus vastavalt

§ 56arvesse R.

Aidametsa süüd. Kohtu hinnangul on R. Aidametsa süü

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas teos keskmine.

Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et noaga rinnakupiirkonda löömine on üks ohtlikumaid viise, kuidas teisele inimesele tervisekahjustust tekitada, kuid ka seda, et tagajärjed olid teisipidi leebed – kriimustus kannatanu rinnakul ja haavad käel. 37. Karistusliigina rahalise karistuse kohaldamist kohus võimalikuks ei pea. R. Aidamets pole majanduslikult toimetulev, ta elab sotsiaalmajas ja töökohta tal pole. Rahalist karistust ei suudaks ta esmalt tasuda ning lisaks pole varasemad reaalsed vangistused (II kd tl 164–177) mõjutanud R. Aidametsa uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Rahalisel karistusel poleks talle mingit mõju ning oleks ka korduvalt kriminaalkorras karistatud R. Aidametsale põhjendamatult leebe karistusliik. R. Aidametsa tuleb karistada

§ 121

lg 2 p 3 vastava teo eest vangistusega ja seda sanktsiooni keskmises määras 2 aastat ja 6 kuud. 38. R. Aidametsa karistati eelmise kohtuotsusega vangistusega, samas ei too juba kantud vangistuse järel uue kuriteo toimepanemine praegusel juhul kaasa karistuse suurendamist üle sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on karistus piisav arvestamaks ka fakti, 10 varasem karistus pole et R. Aidametsa uut kuritegu toime panemast heidutanud. Arvestada tuleb sedagi, et

§ 121lg 2 karistusmäär võtab arvesse sama lõike mitut kvalifitseerivat tunnust.

R. Aidamets realiseeris neist ühe. 39.

§ 3314

järgi kvalifitseeritud teo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või kuni ühe aasta pikkune vangistus. Kohtu hinnangul on R. Aidametsa süü selle teo puhul keskmine ja sellele vastab ka keskmine karistusmäär, s.o 6 kuud vangistust. Kuna kvalifikatsioon juba eeldab, et rikkumine peab olema korduv tegevus, siis korduv kohustuse rikkumine süüd otseselt ei suurenda. 40.

§ 64

lg 1 näeb ette, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. R. Aidametsa toime pandud kuriteod on eriliigilised, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks lugeda kergemat karistust raskemaga kaetuks. Kohus mõistab üksikkaristustest raskema suurendamise teel R. Aidametsale liitkaristuseks vangistuse 3 aastat.

1. Kohus ei pea võimalikuks jätta R. Aidametsale mõistetud vangistust tingimisi kohaldamata. R. Aidametsa isikust ega kuritegude toimepanemise asjaoludest tulenevaid põhjuseid, mis (iseseisvalt või koostoimes) muudaks põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks, kohtu hinnangul pole. R. Aidametsa on varem, nagu öeldud, korduvalt karistatud ja seda reaalse vangistusega. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohustust rikkus ta tõendatult juba mõni nädal pärast
2. novembril 2022 vanglast vabanes. Karistust kandis ta tervisevastase süüteo toimepanemise eest ning uue samaliigilise kuriteo pani ta toime vabanemisest vähem kui kahe kuu möödudes.
3. R. Aidamets on kriminaalasja kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinni peetud
4. detsembril 2022 (I kd tl 97–99). Ta vahistati
5. detsembril 2022 ning vahi all pidamise tähtaega pikendati
6. veebruaril 2023 (II kd tl 9–19 ja 33–41). Kohtu alla andmisel jättis kohus R. Aidametsale kohaldatud tõkendi muutmata. Kohus arvestab

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka R.

Aidametsa eelvangistuses viibitud aja alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ja vangistuse kandmise alguseks tuleb seega lugeda

1. detsember
2. Tõkend
3. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus süüdistatavale kohaldatud tõkendi valikust, muutmisest või muutmata jätmisest. Tõkendi üle otsustamisel juhindub kohus KrMS §-s 127 sätestatust, s.o. kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervislikku seisundit, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole R. Aidametsa vahistamise aluseks olnud asjaolu - vabaduses olles uute kuritegude toimepanemise oht - ära langenud. Kuna kohus mõistab R. Aidametsale pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, peab kohus põhjendatuks lisaks uute kuritegude toimepanemise ohule arvestada ka vajadust vältida kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumist ja jätab süüdistatavale kohaldatud tõkendi kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Menetluskulud
4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 11
5. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. R. Aidamets on süüdi mõistetud teise raskusastme kuritegude toimepanemises (

§ 4). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on alates 1.jaanuarist 2023 725 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1087,50 eurot.

1. Kriminaalasjas teostatud ekspertiisikulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu. Kriminaalasjas on määratud
2. jaanuaril 2023 DNA-ekspertiis, mille kulu on 1653 eurot (II kd tl 42).
3. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale määratud kohtueelses ja kohtumenetluses, tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses kokku summas 2504,32 eurot (I kd tl 31–32, 34, II kd tl 45–68, 120–121).
4. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub R. Aidametsalt välja mõistmisele menetluskulu kokku summas 5244,82 eurot.
5. Kohus peab põhjendatuks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 11 kuul 437,07 eurot ja viimasel
6. kuul 437,05 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Arveldusarved maksete tasumiseks, viitenumber ja selgitused on kirjas kohtuotsuse resolutsioonis. KrMS § 417 lg 2 ja § 423 koostoimes näevad ette, et juhul kui menetluskulu pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid
7. Kohus jätab KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse
8. detsembril 2022 häirekeskuse numbrile 112 tehtud kõne salvestise ümbrikus CD-plaadil (I kd tl 96), XX sotsiaalmaja turvakaamera salvestised ümbrikus DVD-plaadil (I kd tl 82) ja politsei vormikaamera salvestised ümbrikus DVD-plaadil (I kd tl 103). Kriminaalasjas asitõenditena vaadeldud süüdistataval ja kannatanul
9. detsembril 2023 seljas olnud riideesemeid dressipluusi Adidas pakendis nr 1A ning T-särki pakendis nr 1 pole nad tagasi soovinud. Arvestades, et riided on määrdunud ja t-särk katki, määrab kohus, et need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Nuga pakendis nr 1B kuulub samuti KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller (allkirjastatud digitaalselt) Merike Liiv (allkirjastatud digitaalselt) Inga Moora 12