← Eesti

3-23-2532/3

Obsah (7)§ 271§ 280§ 252§ 249§ 267§ 275§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 13.11. 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-2532 Haldusasi AS-i G4S Eesti kaebus riigihanke nr 261707 „Talli

§ 271lg 1).

Menetlusosaline saadab kohtule edastatava avalduse ja selle lisad vahetult teistele menetlusosalistele, teavitades sellest kohut (

§ 271lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aktsiaselts Tallinna Lennujaam kuulutas 09.03.2023 välja sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava hanke „Tallinna lennujaama lennundusjulgestuse teenuse hange“ (viitenumber 261707). Hankes oli 2 osa. Pakkumuste esitamise tähtajaks 24.04.2023 esitasid oma pakkumused AS G4S Eesti (kaebaja), Forus Security AS ja Viking Security AS.
  2. Aktsiaselts Tallinna Lennujaam tunnistas edukaks hanke osas 1 kaebaja pakkumuse ja hanke osas 2 Forus Security AS-i pakkumuse.
  3. Kaebaja esitas 25.09.2023 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega pikendati hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega.
  4. VAKO jättis 24.10.2023 otsusega nr 146-23/261707 kaebaja vaidlustuse rahuldamata ning kaebaja esitas 03.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega pikendati hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega, ja VAKO 24.10.2023 otsuse tühistamiseks. Kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses (haldusasi nr 3-23-2474).
  5. AS G4S Eesti esitas 26.10.2023 VAKOle vaidlustuse Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega pikendati teist korda hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega. Vaidlustusmenetluse osas kohtule teadaolevalt VAKO veel lahendit teinud ei ole.
  6. Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (hankija) esitas 01.11.2023 riigihangete seaduse (RHS) § 193 lg 5 alusel VAKO-le taotluse lubada anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security AS-iga.
  7. VAKO rahuldas taotluse 06.11.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 146-23/261707 ning andis hankijale loa nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security AS-iga, sest hankijal saab kehtiv lennundusjulgestusteenuse osutamise hankeleping läbi 30.11.
  8. Kui hankeleping jääb sõlmimata ja julgestusteenuse osutamist ei ole võimalik alustada alates 01.12.2023, siis saab kahjustada oluline avalik huvi, kuivõrd Tallinna lennujaam on Eesti Vabariigi suurim rahvusvaheline lennujaam.
  9. Tallinna Halduskohtusse saabus 09.11.2023 AS-i G4S Eesti kaebus 06.11.2023 otsusele. Kaebaja taotleb kaebuses VAKO 06.11.2023 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam taotlus rahuldamata. Lisaks taotleb AS G4S Eesti esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamist juhul, kui kohus leiab, et 2

(5)3-23-2532 kaebuse esitamine ei peata riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.11.2023 otsuse õigusjõudu ja täidetavust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kaebuse menetlusse võtmine 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 280 lg 2 sätestab, et riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise taotluse lahendamisel võib esitada kaebuse kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Kaebus on esitatud VAKO 06.11.2023 otsuse peale vaidlustusasjas nr 146-23/261707, millega VAKO lahendas Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam taotluse ning andis hankijale loa nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security AS-iga.

  1. Võtan kaebuse menetlusse. Kaebus on esitatud tähtaegselt ja asi kuulub lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Kaebuselt on tasutud nõutav riigilõiv 20 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6).
  2. Tunnistada vastustajaks Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ja kaasata kolmanda isikuna menetlusse riigihanke nr 261707 osas 2 edukaks pakkujaks tunnistatud Forus Security AS. Kaebuse lahendamine 12.

§ 280

lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebus lahendatakse

-i 24. peatükis sätestatud korras.

-i 24. peatükk reguleerib esialgset õiguskaitset. Seega kohaldub kaebuse lahendamisele esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kord. 13.

§ 252

lg 1 kohaselt lahendab kohus esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata. Kohus võib esialgse õiguskaitse taotluse lahendada hiljem, kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi. Tõendite esitamist ja teiste menetlusosaliste arvamust võib nõuda üksnes juhul, kui see on võimalik esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestatavaid õigusi ja huve oluliselt kahjustamata. Leian, et käesoleval juhul saab kaebuse lahendada ilma teisi menetlusosalisi (hankijat ja kolmandat isikut) ära kuulamata.

  1. Tutvunud asja materjalidega, olen seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole.
  2. Käesoleval juhul on AS G4S Eesti esitanud 26.10.2023 VAKO-le vaidlustuse riigihankes nr 261707 Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega pikendati teist korda hanke osa 2 eduka pakkuja Forus Security AS-i osas lepingu sõlmimise eelsete kohustuste täitmise tähtaega. Vaidlustusmenetluse osas kohtule teadaolevalt VAKO veel lahendit teinud ei ole.
  3. Tallinna Lennujaam (hankija) esitas 01.11.2023 riigihangete seaduse (RHS) § 193 lg 5 alusel VAKO-le taotluse lubada anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security AS-iga, sest hankijal saab kehtiv lennundusjulgestusteenuse osutamise hankeleping läbi 30.11.
  4. Kui hankeleping jääb sõlmimata ja julgestusteenuse osutamist ei ole võimalik alustada alates 01.12.2023, siis saab kahjustada oluline avalik huvi, kuivõrd Tallinna lennujaam on Eesti Vabariigi suurim rahvusvaheline lennujaam.
  5. VAKO rahuldas taotluse 06.11.2023 otsusega hankeasjas nr 146-23/261707 ning andis hankijale loa nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 261707 osas 2 Forus Security AS-iga. 3

(5)3-23-2532
  1. Kui vaidlustatakse riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise, võib vaidlustuskomisjon hankija põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta (RHS § 193 lg 5).
  2. Minu hinnangul on VAKO 06.11.2023 otsuses kohaselt kaalunud avaliku huvi olemasolu hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmisel. Nõustun VAKO põhjendustega ja ei pea vajalikuks nende üksikasjalikku üle kordamist käesolevas asjas. Vastusteks kaebusele märgin järgmist. 19.
  3. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse rakendamise mõte seisneb menetlusosaliste õiguste kaitse tagamises kohtumenetluse ajaks. Käesolevas asjas esineb kaks vastandlikku huvi – kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks juhul kui kaebaja vaidlustused hankija otsustele osutuvad edukaks ja avalik huvi, mis seisneb Tallinna Lennujaama territooriumil katkematu lennujulgestusteenuse osutamises. 19.

  1. Eelmine lennujulgestusteenuse leping on sõlmitud hankija ja kaebaja vahel ning see lõpeb 30.11.
  2. Seega pole hankijal alates 01.12.2023 lennujaama käitamise lennundusjulgestuse teenuse osutajat. Ilma selle teenuse osutamiseta ei saa Tallinna lennujaam tegutseda, seega on tegemist olukorraga, kus hankija on kohustatud tagama julgestusteenuse katkematu toimimise, et säilitada rahvusvahelise lennujaama toimimine. 19.
  3. Samas on ilmne, et hankelepingu sõlmimise järgselt ei ole kaebaja eesmärk hankelepingu sõlmimiseks enam saavutatav. Tulenevalt

§ 267

lg-st 3 ja 4 ei saa kohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Seega, kui kohus ei tühista käesoleva määrusega vastustajale antud luba nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks kolmanda isikuga, ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse tühistamise korral tõenäoliselt enam võimalik vaidlusaluses riigihankes hankelepingut sõlmida. 19.4. Leian siiski, et käesoleval juhul kaalub avalik huvi lennujaama teenuste katkematuks toimimiseks üles kaebaja huvi hankelepingu sõlmimiseks käesolevas asjas. VAKO on kohaselt põhjendanud avaliku huvi olulisust ja ohtu selle intensiivseks kahjustamiseks. Ilma lennundusjulgestuse teenuse osutamiseta ei saa Tallinna lennujaam tegutseda. Tegemist on olulise avaliku huviga, mis kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku rikkumise hankemenetluse käigus. Avalik huvi võib hankelepingu sõlmimata jätmisel saada intensiivselt kahjustada. Arvestades seaduses sätestatud menetlustähtaegu (vt

§ 275

lg 2), ei jõustu asjas tehtavad lahendid enne senise lennujulgestusteenuse osutamise lõppemist. Olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta kaebaja viidatud asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu ega korraldanud uut hankemenetlust küllalt aegsasti.

  1. Eeltoodust tulenevalt leian, et AS G4S Eesti kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Kuna kaebuse läbivaatamiseks ettenähtud menetlus on oma olemuselt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise menetlus, ei ole kaebuses täiendava esialgse õiguskaitse taotluse esitamine vajalik kuna kohus vaatab kaebuse taotlused läbi

-i 24. peatükis sätestatud korras. Küll aga pean kaebaja õiguste kaitseks kohaseks lükata käesoleva määruse resolutsiooni punkti 4 jõustumine

§ 252

lg 3 alusel edasi kuni käesolevas asjas määruskaebuse esitamise tähtaja möödumiseni või kui määruskaebus esitatakse, kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. 4

(5)3-23-2532 22.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, millest tulenevalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kohus ei ole hankijalt ja kolmandalt isikult seisukohta küsinud, mistõttu hankijal ja kolmandal isikul ei saa olla menetluskulusid tekkinud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Hallikma 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.