S § 63 lg 1 alusel ja
S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 20 (kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd.
lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 keeldusid ja pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Istus rooli, eelmisel õhtul olid külalised, kella 11 ajal läksid külalised ära. Hommikul tõusis üles, ei tundnud end hästi. Läks naisega jalutama. Kella 12 ajal tuli sõnum, et tellitud kaup on kohal ja oli vaja järgi sõita. Tellis Ehituse ABC interneti kaubamajast kaupa ja see oli 80 liitrine boiler, muud moodi ei oleks saanud ära tuua. See ei ole esimest korda, on järele mõelnud ja otsustas pöörduda spetsialisti poole. Pani end haiglas psühhiaatri juurde kirja, et läbida kursus Tervem ja kainem Eesti. 07.12.2023 on esimene vastuvõtt. Oli rumalus ja enesekindlus. On hakanud kahtlema, et mitu korda juhtunud, et saada arsti arvamust. Oli eelmisel õhtul ära joonud umbes 0,5 liitrit viina, heitis magama peale ühteteist, ärkas peale kaheksat. Hommikul ei olnud enesetunne hea, läks naisega jalutama. Enne rooli asumist tundis end normaalselt. On varem karistatud, juhtimisõigus võeti ära. Ostis alkomeetri, seekord oli alkomeeter suvilas. Töötab tolliladudes, hommikuti on koosolek, siis saab tööülesanded, jagab brigaadi liikmete vahel töö ära ja õhtul tehakse kokkuvõte. Mõnikord on vaja sõita kauplustesse, et tuua respiraatoreid, kindaid. Hommikuti korjas kolleegid peale ja viis tööle. Peale tema on veel xxxx elav töötaja, kes neid sõidutab kuni juhtimisõiguse tagasi saab. On kõigest aru saanud, kahetseb. Kui võimalik, siis asendada arest üldkasuliku tööga. Oleks nõus üldkasulikku tööd tegema, see on riigile kasulikum kui niisama istuda. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt
lg 2 ja 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Seejuures loobus kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süüdistusest
90 lg 1 p 3 keelu rikkumise osas, kuivõrd menetlusalune isik ei olnud isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Arvestades tuvastatud piirmäära ületamist pidi isik tajuma oma juhile keelatud seisundit. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kui isik ei pruugi oma seisundist aru saada. 31.05.2022 ja 07.06.2023 tehtud kohtu- ja väärteootsustega pidi olema menetlusalune isik olema teadlik oma teo keelatusest ja et sellele järgneb karistus. Kuid see teadmine ei mõjutanud teda käituma hoolikamalt ja süüteo toimepanemisest hoiduma. Soetas alkomeetri, kuid see jäi suvilasse, kuid internetis on olemas kalkulaatorid, millega on võimalik arvestada kui kiiresti isik kaineneb. Rikkumine on toime pandud xxxx, kus olenemata kellaajast, kuupäevast, nädalapäevast on liiklus tihe. Arvestades alkoholi sisaldust, ei pruugi inimene olla suuteline ootamatu ohu korral ohutult enda sõidukit peatama ja ümbritsevat tajuma. Mootorsõiduki juhtimine niivõrd suure alkoholisisaldusega on raskeim liiklusalane rikkumine ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine niivõrd suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust. Kuna mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine erilist hoolt ja vastutustunnet liiklusreeglite järgimisel. Lisaks juhtis sõidukit ajal, mil temalt oli juhtimisõigus ära võetud. Arvestades üld- ja eripreventiivseid 2 eesmärke kõrvaldas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku oma otsusega liiklusest, kuivõrd ta on endale ja teistele liikluses ohtlik, kuid see ei takistanud teda asuma sõidukit juhtima. Menetlusalune isik selgitas, et ta teadis sellest, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja ta ei tohi rooli taha minna, kuid ikkagi asus juhtima. Tegu on toime pandud kavatsetult. Menetlusalune isik on näidanud ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, -reeglitesse, kohaldatud karistusse ja hoolimatust oma tegudesse nende toimepanemise ajal. Menetlusalune isik ei ole aru andnud sellest, et liikluses osalemine tähendab ka vastutuse võtmist. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimine on väga levinud rikkumine, mistõttu on rangema karistuse kohaldamisega üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt vaja anda ühiskonnale signaal, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav. Eripreventiivse eesmärgi arvestamisel peab valima sellist karistuse liiki, mis avaldab menetlusalusele isikule mõju hoiduda rikkumiste toimepanemisest. Tal on kaks kehtivat karistust, alkoholijoobes ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Mõistetud ja määratud karistused ei ole mõjutanud isikut liikluses õiguskuulekalt käituma ja ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega rahatrahv või eriõiguse äravõtmine kui kergemad karistuse liigid on ennast menetlusaluse isiku puhul ammendanud. Menetlusalusele isikule võib mõju avaldada aresti kandmine. Kuna ta pani toime kaks rikkumist, üks neist korduv, siis leiab kohtuväline menetleja, et süü on keskmisest suurem. Seetõttu taotleb 17.09.2023 toimepandud rikkumiste eest, s.o
S § 63 lg 1 kohaldamisega, raskeima rikkumise, s.o 224 lg 2 järgi arestiga 25 päeva. Ei pea aresti asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks, kuivõrd kaks samalaadset rikkumist, alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtimine, oli toime pandud aasta jooksul. Ohu olemasolu tuleneb korduvalt rikkumisi toime pannud isiku puhul korduvuse faktist. Järelikult ei täidaks üldkasuliku tööga aresti asendamine ülpreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb menetlusalune isik mõneks ajaks ühiskonnast eraldada selleks, et tagada talle ohutust ja teistele liiklejatele ja ühiskonnale, mida ühiskond riigilt ootab. Kaitsja leidis, et on laias plaanis nõus nende manitsussõnadega, millest kohtuväline menetleja rääkis. Peab olem liikluses vastustustundlik, ettevaatlik ja varasemad karistused peaksid mõjuma õppetunnina. Klient saab sellest aru. Ei ole kaitsja eesmärgiks õigustada kliendi õigusvastast käitumist. Tegude koosseisupärasuse üle vaidlust ei ole. Etteruttavalt saab öelda, et aresti valik on ainus, mis karistusena on alles jäänud. Arest ei oleks ebaõige karistuse liik. Peatuda tahaks aresti määral ja selle kohaldamise erinevatel võimalustel.
lg 2 kohase väärteo kohta saab rääkida vaid tahtlikust väärteost, tõenäoliselt ei saa unustada, et juhtimisõigus on temalt ära võetud, teadis, mida tegema läks. Boileri saanuks ära tuua ka teisel päeval või teisel viisil.
lg 2 ettenähtud väärteosse puutuvalt, arvestades numbriga, mille menetlusalune isik alkomeetrisse välja puhus, et pidi aru saama oma seisundist, siis võibolla pidanuks aru saama. Protokollis kirjeldatud terviseseisundist tulenevalt ei tuvastanud politseiametnikud tavapäraseid joobele viitavaid tunnuseid. Teda kontrollinud politseiametnik ei tuvastanud ühtegi tüüpilist alkoholijoobele viitavat tunnust, mis võib viidata sellele, et menetlusalune isik võis hinnata enda seisundit valesti. Hommikune mittenormaalse tunde tundmine oleks võinud üles kutsuda enne autosse istumist suuremale ettevaatusele, kuid ta usaldas ennast liialt. Kuidas alkohol inimest mõjutab, on üsna individuaalne. Vaadates joobetunnustele protokollis, siis number iseenesest ei tähenda seda, et ta saab aru, et on alkoholi mõju all, inimesed tunnevad seda erinevalt. Problemaatiline on näha siin otsest tahtlust, pigem kergemeelsus, äärmisel juhul kaudne tahtlus. Hoolsusnõudega on igal juhul tegemist, see ei õigusta liiklusrikkumise toimepanemist. Menetleja juhtis tähelepanu, et internetis on olemas alkokalkulaatorid, et inimene saaks ennast kontrollida, see oli justkui etteheide, et mentlusalune isik seda ei teinud. Ei ole kindel, et menetlusalune isik sellisest kalkulaatorist üldse teadlik oli. Karistuse osas aresti valik on ilmselt ainus allesjäänud kohaldatav meede, kuid on alust kaaluda selle asendamist üldkasuliku tööga. Mis puudutab juhtimisõiguseta sõitmist, siis selle eest ei ole teda varem karistatud. Vabadusekaotuslikku karistust ei ole tema suhtes varem kohaldatud, kuigi karistatud joobes juhtimise eest kriminaalkorras, kuid piirduti rahalise karistusega. Kui rääkida järjest karmistuvast karistuste trepist, siis üldkasulik töö, millega mõjutada, on alles. 3 On nõus, et isiku süü on keskmisest suurem, teoepisoode on kaks, mis ei välista aresti üldkasuliku tööga asendamist. Menetlusalune isik on ise astunud samme, lõpuks on aru saanud, et alkohol võib olla kõikide probleemide põhjus. Ta on liitumas programmiga Tervem ja kainem Eesti, mis võimaldaks hinnata oma alkoholi käitumist, aru saada kui suur probleem on, samuti liitunud programmiga, mis muudaks liiklusohutuse alast käitumist. Kui isegi arest määratakse reaalsele täitmisele, siis neid järelmeid väärteomenetluses riigi poolt isikule ei panda. Paranemine algab isikust endast, mitte eelkõige karistusest. Kohtupraktikast tulenevalt aresti reaalne kandmine on leidnud aset siis, kui isikut on arestiga karistatud ja see on asendatud üldkasuliku tööga, kuid pannud toime uusi rikkumisi, siis on arest vältimatu. Antud juhul sellega tegemist ei ole. Ei ole vähetähtis ka isiku iseloomustus. Menetlusalusel isikul on olnud kindel töökoht 15 aastat, rahaline karistus on tasutud kohtutäituri vahenduseta. Mõlema rikkumise eest kokku võiks aresti määr jääda mitte rohkem kui pool võimalikku määra, 15 päeva ja asendada arest üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, kohtuvälise menetleja ja kaitsja seisukohad, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalust isiku süüdistatakse väärteoprotokolli kohaselt
lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldude rikkumises.
lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Vladimir Savchenkovil kehtivat juhtimisõigust ei ole. Harju Maakohtu 07.06.2023 kohtuotsuse kohaselt jäeti muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna 28.04.2023 otsus, millega Vladimir Savchenkovile määrati
Kohtuotsus jõustus 15.06.2023 ja juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lõpuks loeti Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt 14.11.2023. Seega oli menetlusalune isik 17.09.2023 sõidukit juhtides
Menetlusalust isikut on süüdistatud ka
lg 1 p 3 sätestatud keelu rikkumises, kuid väärteotoimikus ei leidu sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust varasemast ajast kui 17.09.2023. Seejuures oli menetlusalune isik varem ilmselgelt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda on karistatud 28.04.2023 otsusega
lg 2 järgi, milline tegu oli toime pandud 09.04.2023, mistõttu ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt seetõttu, et ta juhtis sõidukit joobeseisundis, s.t ta kõrvaldati sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 2 alusel, kuid seda juhtimiselt kõrvaldamise aluse ära langemiseni ehk kainenemiseni. Eelmise juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kehtivus oli 17.09.2023 ära langenud, kuivõrd väärteoasjas leiduvate tõendite kogumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et menetlusalune isik oleks olnud endiselt 09.04.2023 tuvastatud juhile keelatud seisundis, seega ei saa menetlusalune isik olla
Ka kohtuvälise menetleja esindaja loobus kohtuliku arutamise käigus menetlusaluse isiku süüdistamisest
Mis puudutab süüteo subjektiivsesse külge, siis tunnistas menetlusalune isik, et ta oli üheselt teadlik sellest, et temalt on juhtimisõigus karistusena ära võetud. Samas oli ta tellinud boileri ja see saabus kauplusesse ning see oli vaja ära tuua. Menetlusalune isik arvas, et tegemist on puhkepäevaga, liiklus on hõre ja ta käib ära kümme minutit sinna ja kümme minutit tagasi. Kohtu arvates kehtis sõiduki juhtimise keeld vaatamata sellele mis nädalapäev on või kas liiklus on hõre või mitte, samuti sõltumata sellest kui pikk vahemaa tuleb läbida. Menetlusaluselt isikult oli juhtimisõigus karistusena ära võetud mitu kuud tagasi ja ta tellis endale kauba teadmises, et ta toob selle ise ära, s.t ta teadis juba ette, et ta rikub sõiduki juhtimise keeldu. Võimalik, et ta ei teadnud kaupa tellides siis veel seda, et ta paneb toime ka teise väärteo ja juhib sõidukit juhile keelatud seisundis. Selline menetlusaluse isiku objektiivne käitumine ja selgitus viitavad kohtu arvates üheselt sellele, et menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see ka saabub, s.t menetlusalune isik rikkus keeldu teadlikult ja pani süüteo toime kavatsetusega. 4 Kuivõrd aga menetlusalusel isikul oli sõiduki juhtimise hetkel karistusena juhtimisõigus ära võetud, on väärteo puhul tegemist
Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalust isikut süüdistatakse väärteoprotokolli kohaselt ka
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul teo toimepanemise ajal juhtimisõigus puudus, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 17.09.2023.a kella 13.21 kuni 13.27 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDF-0052 (taatlustunnistuse nr TTRC-23/00043). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 0,57 mg ja teisel juhul 0,58 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l maha arvestades oli lõpptulemuseks 0,52 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Dan Pähkel, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,52 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada, kuivõrd kainenemine toimub lähema tunni või pooleteise jooksul. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast hilisõhtuni kestnud alkoholi tarvitamisest, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et ta ei ole kaine. Kuigi kaitsja viidatud protokollist ei nähtu väliseid joobele viitavaid tunnuseid, ei muuda see tõendusliku alkomeetri näitu olematuks. Küll võib joobele viitavate väliste tunnuste puudumine ja menetlusaluse isiku väidetav normaalne enesetunne viidata sellele, et isik tarvitab sellises koguses alkoholi tihti ning organism on sellega harjunud. Sellele vaatamata pidi menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt tajuma. Kohtu arvates pidi menetlusalune isik suutma meenutada seda, et teda on juba kahel korral karistatud sõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis, mis pidanuks sundima menetlusalust isikut ettevaatusele ja enesekontrollile. Kuivõrd menetlusalust isikut on karistatud sõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis nii väärteo- kui ka kriminaalkorras, siis on isik teadlik ka sellise süüteo karistatavusest. Selline teadmine ei takistanud teda juhina liikluses osalemast. Menetlusalune isik on oma väärtegusid põhjendanud liigse enesekindlusega, kuid menetlusaluse isiku käitumine viitab sellele, et kuna menetlusalune isik sai teate, et kaup on kohal, siis otsustas ta sellele järele minna. Seejuures teadmises, et tal puudub juhtimisõigus ja ta ei pruugi olla seisundis, mis võimaldab tal sõidukit juhtida olukorras, kus tal juhtimisõiguse puudumise tõttu nii või teisiti lasub sõiduki juhtimise keeld. Seega asus menetlusalune isik 5 sõidukit juhtima sõltumata sellest, et ta juhtida ei või ja ta ei pruugi olla juhile sobivas seisundis. Seega on väärtegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest ta pidi oma varasema elukogemuse pinnalt pidama võimalikuks, et ta on juhile keelatud seisundis, kuivõrd tema hommikune enesetunne väidetavalt viitas sellele ning ta oli üheselt teadlik hilisõhtuni aset leidnud suures koguses kange alkoholi tarvitamisest. Seega möönis ta süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 2 ja § 201 lg 2 järgi süüks arvatud väärteod 17.09.2023 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 ja § 224 lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus, milleks on sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, millise karistuse kandmise ajal pani menetlusalune isik aga toime uued, käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks olevad väärteod, kusjuures üks neist on samalaadne väärtegu. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul ka üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on samuti mõistetud liiklusalase süüteo toimepanemise eest ning karistuseks määrati rahaline karistus, mis on tasutud. Seejuures karistati menetlusalust isikut samalaadse iseloomuga kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Sellest saab järeldada, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkas samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seejuures on menetlusalune isik temale süüks arvatud väärteod toime pannud ajal, mil ta alles kandis eelmise otsusega määratud karistust, mis viitab sellele, et varasemad ja eriliigilised karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Lisaks saab järeldada, et erinevad karistused ja kinnipidamised ei ole vähendanud ka menetlusaluse isiku alkoholi tarvitamise soovi. Ei saa arvestamata jätta ka seda, et vaatamata kehtivale karistusele KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, on menetlusalune isik vähem kui poole aastase vahega toime pannud
Seega kuna menetlusalune isik on varasema kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse, mis ei olnud väike, tasunud ja selline rahaline mõjutamine menetlusalust isikut õiguskuulekusele ei sundinud, on 6 rahaline mõjutamine kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude kogumis üle keskmise suur. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,52 mg/l kohta, seega on lubatud alkoholipiirmäära
Mis puudutab
lg 2 ettenähtud väärtegu, siis ei ole tegemist mõõdetava suurusega, mis saaks olla süü suuruse piiritlemisel määravaks. Seetõttu saab asuda seisukohale, et
Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü mõlema väärteo puhul on keskmine, aga kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis süü on selle võrra suurem. Lisaks on menetlusalune isik juhtinud sõidukit juhile keelatud seisundis korduvalt ja määratud ning mõistetud karistused on kehtivad, mis samuti suurendab isiku süüd. Taolised asjaolud tingivad karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist ületavas määras. Menetlusalune isik on toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub avaldatud kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd samalaadne süütegu on toime pandud kolme kuu möödumisel eelmise lahendi jõustumisest ja eelmise lahendiga määratud karistuse kandmise ajal, s.t lisaks ühe keelu rikkumisele rikuti ka eelmise lahendiga kohaldatud keeldu. Seejuures on tegemist teadliku sõiduki juhtimise keelu rikkumisega, kuivõrd menetlusaluselt isikult oli sõiduki juhtimise õigus ära võetud ja ta jätkas sellele vaatamata juhina liikluses osalemist, olles samal ajal ka juhile keelatud seisundis. Isiku käitumine ning selgitus näitavad, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks asjaoluks ja ta teeb oma sõidud ära kui on vaja. Tellitud kauba kättesaamiseks on ka teisi võimalusi kui et istuda ise rooli omamata juhtimisõigust ning olles juhile keelatud seisundis. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses ja teadlikule soovile liiklust oma käitumisega ohustada. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ja liiklusalastele õigusrikkumistele ei jäta riik reageerimata, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad eriliigilised karistused samalaadsete süütegude eest ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, raskendavate asjaolude puudumisest ning kergendava asjaoluna avaldatud kahetsusest, millesse suhtub kohus mõningase kriitikaga. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii üle keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral kohaldada keskmist määra ületavat karistust kui korduvalt süütegusid toime pannud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist üle keskmise süüga. Puutuvalt menetlusaluse isiku kaitsja taotlusse ja menetlusaluse isiku nõusolekusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik töötab, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib esimesel korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul töötamist jätkata. Kohus loodab, et asenduskaristusena kohaldatav üldkasulik töö on loodetavasti piisav meede, mis 7 sunnib isikut õiguskuulekusele ja arusaamisele sellest, et juhul, kui menetlusalune isik paneb toime järgmise väärteo, mille eest on karistusena ette nähtud ka arest, siis kohaldatakse tema suhtes aresti ning see jäetakse üldkasuliku tööga kui tulemuseta jäänud mõjutusvahendiga asendamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.