KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9543 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ avaldus Xlt või, alte

§ 34lg 2 ja § 35 lg 2 p 1).

Korteriomandi eriomandi eseme piires paikneva kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustus on vastaval korteriomanikul (

§ 31lg 1 p 1).

Nende kohustuste rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada. 14. Pole vaidlust, et 01.10.2018 veeleke lähtus X korteriomandi eriomandi piirest. Puudutatud isikute väitel voolas vesi välja radiaatori õhutist. Radiaatorid on korteriomanike kaasomandi osa. Kaasomandi osa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud korteriühistu kaudu ühiselt (

§ 34lg 2 ja § 35 lg 2 p 1).

Korteriomandi eriomandi eseme piires paikneva kaasomandi osa korrashoiu jälgimise kohustus on vastaval korteriomanikul (

§ 31lg 1 p 1).

Vaidlusväliste asjaolude kohaselt tuleb ühistul või Xl seega maksta avaldaja poolt nõutud hüvitist. Juhtunu täpsemad asjaolud omaksid tähendust vaid vastutuse õigeks jaotamiseks nende endi vahel.

1. On tuvastatud, et 01.10.2018 lekkis X korterist vett alumise naabri korterisse. Pole 4 teada, et vett oleks lekkinud enne või pärast seda kuupäeva. Lekke põhjus kõrvaldati seega samal päeval. Eluliselt usutavat versiooni sellest, mis tegelikkuses juhtus, pole kohtule esitatud. Korteris nr 10 tekkinud veekahjustuste ulatuse kohta esitatud andmeid pole puudutatud isikud vaidlustanud, vaidlustatud on vaid kahju rahalist ulatust, mida käsitletakse allpool. Kahjustada saanud korteri omaniku sõnul oli üks tuba tema korteris tugevasti üle ujutatud ja vesi jõudis vähemal määral ka teise toa põrandale (I lk 16). Ühistu esindaja nimetas toimunut veeuputuseks (I lk 36). Pole usutav, et korterisse nr 10 valgus X korteris lekkinud radiaatorist sellises ulatuses vett ilma, et seda oleks X korteris märgatud. Tunnistaja L ütluste ja X poolt vande all antud seletuse kohaselt kutsus santehniku kohale pr L ja veeavarii toimumise ajal korteris nr 14 viibinud X ema märkas radiaatori tilkumist alles santehniku ilmudes (vt p 9 eespool). Pole usutav, et korteris nr 14 polnud isegi mitte veeloiku ning et alles santehniku ilmudes märgati paari tilga langemist radiaatori õhutist põrandale (samas). Veelekke kõrvaldamisega tegelenud santehniku ülekuulamisest X loobus. Santehnikult teavet saanud GV, kes koostas enam kui kuu aja möödudes juhtunu kohta aktid (I lk 19, 25p ja 36), ütles kohtus tunnistajana, et tema ei tea lekke põhjusi (I lk 125p). Pole usutavaid selgitusi, et radiaatori lekkimist ei saanud korteris 14 märgata varem, et koguda lekkivat vett mõnda anumasse, koristada seda põrandalt kiiremini ja kutsuda santehnik leket kõrvaldama varem. Lekkinud vee kogust arvestades ei saa ka välistada, et lekke põhjustas tegelikkuses muu asjaolu, mida puudutatud isikud mingil põhjusel varjavad. Lekke tegelikud põhjused oleks saanud korteris nr 14 fikseerida, nende väljaselgitamine ja fikseerimine oli X ja ühistu mõjuvallas. Kui X ja ühistu poleks jõudnud lekke tekkepõhjuste osas üksmeelele, oleks erimeelsused saanud fikseerida ning väidetavalt lekkinud õhutit oleks saanud lasta asjatundjal uurida. Küttesüsteemi korrasoleku jälgimise eest vastutasid mõlemad. Ühistu pole väitnud küttesüsteemi kahjustamist X poolt (II lk 53p) ega ole lükanud muul viisil ümber oma vastutust.
2. X etteheide kütteperioodi algusest mitteteatamise kohta on asjakohatu. X pole lükanud ümber ühistu selgitust, et küttesüsteem on pidevalt survestatud ja temperatuuri muutmine toimub automatiseeritult vastavalt välisõhu temperatuuri muutusele (vt p 7 eespool, ühistu seletus 22.09.2022 istungil, II lk
3. Vt ka 06.04.2022 kohtumääruse p 4, I lk 193). Õhuti klapp sulgub veesurve tulemusel, mitte avane. Kui klapi mittesulgumise põhjustas tahke osakese sattumine õhutisse, siis sellel puudus seos temperatuuri muutusest tingitud rõhu suurenemisega. Süsteemis pidevas ringluses olevas vees leiduv osake oleks võinud õhutisse sattuda sõltumata vee temperatuurist. Kohtule esitatust ei saa järeldada kahju vältimise või vähendamise võimalust ka sellest, kui küttesüsteemi temperatuuri tõstmisest oleks elanikke teavitatud. X korteris viibinud isik eitas veelekke esinemist ka siis, kui alumise korruse naaber uputusest teatama tuli. Kui isik on võimetu märkama vee tegelikku ulatuslikku väljavoolu radiaatorist, siis pole mõistlikult võimalik eeldada tema suuremat tähelepanelikkust veelekke võimalusest teadmise tulemusel. X väitel pole radiaatorid tema korteris varem lekkinud (23.04.2022 avalduse p 2, I lk 196 ja ütlused istungil, II lk 52p), mistõttu ka hoiatuse mõju tähelepanu tõstmiseks on ebausutav.
4. Eespool selgitatu kohaselt pole ühistu lükanud ümber oma vastutust ühistu väitel 5 korteriomandite kaasomandi osast (elamu küttesüsteemist) lähtunud veelekke tagajärgede eest ja oma vastutust pole ümber lükanud ka X. Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus X korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et X rikkus korteriomanikuna oma eelnimetatud kohustusi (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649, p-d 16 ja 21). Tõendamiskoormist on kohus Xle selgitanud (vt p 9 eespool). X ei ole tõendanud, et tema oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
5. Kuna ühistu ja X pole kumbki lükanud ümber oma vastutust põhjustatud kahju eest ega esitanud asjaolusid, mis võimaldaks jaotada vastutust diferentseeritult, loeb kohus mõlemad vastutavaks võrdses ulatuses ja mõistab hüvitise neilt välja võrdsetes osades. Kohus kohaldab VÕS § 138 lg-t 1 ja 3 – kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Tuvastatud asjaoludel on kummagi puudutatud isiku tõenäoline osalus kahju tekkimises võrdväärne.
6. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja nõude aluseks olevad korteris nr 10 põhjustatud kahjustused on tervikuna põhjustatud X korterist nr 14 lähtunud veelekke tulemusel. Kohus loeb kahju suuruse tõendatuks Redwood OÜ 19.12.2018 remondikalkulatsiooniga (I lk 17). Tunnistaja L kinnitas, et see dokument kajastab ainult vaidlusaluse veelekke kahjude kõrvaldamiseks vajalikke töid õigesti (II lk 51p). X pole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt. Kohus selgitas tõendamiskoormist 06.04.2022 määruses (p 7, I lk 193p) ja arutas X vastuväiteid 22.09.2022 istungil (II lk 51p ja 52). Esitatud vastuväited on ebausutavad ja alusetud. Suuremas osas kahjustatud põrandat ei saa tavaliselt parandada materjali osalise väljavahetamisega ja X pole tõendanud käesoleval juhul vastupidist. Väide, et kahjustuste likvideerimise käigus tehti ära remont, mida oleks tulnud teha ka avariita (II lk 52), on alusetu. Remondi vajaduse põhjustas käesoleval juhul X korterist lekkinud vesi. Kahjustuste kõrvaldamine nii, et tulemus oleks kulunud, pole käesoleval juhul mõeldav. Tuleb ka arvestada, et avaldaja on nõudnud kahju hüvitamist ainult summas 2800 eurot ehk vähem kui on eelnimetatud tõendites kajastatud tegeliku kahju summa 3709,09 eurot. Ühistu ei ole veelekke ja kahju põhjuslikule seosele ja kahju suurusele vastu vaielnud. Kahju tekkepõhjused ja suuruse tuvastati sellisena ka varasemas menetluses (Harju Maakohtu 16.04.2021 määruse lk 8, I lk 138p, Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus nimetatud osas maakohtu lahendile etteheiteid ei teinud).
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada saanud korteri omaniku nõue on hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.
8. Eespool selgitatud põhjustel mõistab kohus Xlt avaldaja kasuks välja hüvitisena põhjustatud kahju eest 1400 eurot ja ühistult 1400 eurot. Esimese eelistusena esitatud nõue rahuldatakse seega 50% ulatuses ja alternatiivselt esitatud nõue samuti 50% ulatuses. 6
9. Ühtlasi rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel ka avaldaja nõuded viivise väljamõistmiseks. Puudutatud isikud ei ole vaidlustanud avaldaja viivisenõude arvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Avaldaja on nõudnud Xlt seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 02.05.2019 (25.06.2019 avalduse p 4, I lk 4). Seisuga 03.10.2022 on põhivõlalt 1400 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks 383,56 eurot (1400 x 1251 päeva x 8% aastas). Ühistult on avaldaja nõudnud viivise väljamõistmist samas määras alates 22.03.2022 (I lk 183). Seisuga 03.10.2022 on põhivõlalt 1400 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks 60,14 eurot (1400 x 196 päeva x 8% aastas). Kohus mõistab eelnimetatud summad puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja. Kokku mõistab kohus välja Xlt välja 1783,56 eurot (1400 + 383,56) ja ühistult 1460,14 eurot (1400 + 60,14).
10. Alates 04.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni mõistab kohus puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise kuni põhivõla tasumiseni (TsMS §-le 367).
11. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ja § 165 lg-st 1, määrab kohus avaldaja menetluskulud võrdsetes osades puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute vastuväited avaldaja nõudele osutusid menetluses alusetuiks. Põhjendamatute väidete esitamise tõttu on õiglane määrata menetluskulud nende kanda. Avaldajal puudus käesoleval juhul võimalus teha ise kindlaks, millises ulatuses puudutatud isikud tema ees peaksid vastutama.
12. Avaldaja menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 2224 eurot esindaja 18,5 tunni töö eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta. I lk 131 ja 153, II lk 54). Asja uuel läbivaatamisel taotles avaldaja õigusabikulu hüvitamist summas 1976 eurot ehk esindaja 16,46 tunni töö eest (II lk 54). Avaldaja on esitanud üksikasjalikud aruande esindaja tehtud töö kohta ning on kinnitanud kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga. X vaidles avaldaja menetluskulude põhjendatusele osaliselt vastu (II lk 58). Kohus vastuväidetega ei nõustu. Tervikuna hinnates ei ole avaldaja menetluskulud kohtu hinnangul ülemäärased. Puudutatud isiku enese õigusabikulud on olnud 2362,5 eurot ehk avaldaja omadest suuremad (I lk 13 ja 155p, II lk 56p). Pole põhjust arvata, et puudutatud isiku esindamiseks tegelikult põhjendatud kulud olid käesolevas asjas suuremad avaldaja omadest. X arvamus avaldaja menetlustoiminguteks vajaliku aja kohta ei muuda avaldaja menetluskulu iseenesest põhjendamatuks – kohtule pole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks eelistada X arvamust vajaliku tööaja kohta avaldaja väitele tegelikult kulutatud aja kohta. Avaldaja on vähendanud oma kulunõuet tegelikult kulutatuga võrreldes suuremas ulatuses kui oli tööaega kulutatud Riigikohtu menetluses (248 eurot v 180 eurot). Kohtu arvates on avaldaja kulud põhjendatud ja vajalikud summas 2026 eurot (50+1976). Vastavalt eespool otsustatud menetluskulude jaotusele (määruse p 24) mõistab kohus kummaltki puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1013 eurot (2026 7 / 2).
13. Avaldaja taotlusel (I lk 1) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.
14. a määrusega nr 2-19-
15. 8