MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 14.07.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu moraalse kahju hüvitamise nõudes summas 5000 eurot, sest vangla ei ole sisestanud kaebaja esitatud telefoninumbreid vastavasse süsteemi ja kaebaja ei saanud helistada. Kaebaja palus end riigilõivu tasumisest vabastada.
2. Viru Vangla teatas 31.07.
3. a vastuses kohtunõudele, et X esitas 17.05.2023 vanglale kahju hüvitamise nõude (registreeritud nr 6-16/97-1), milles ta nõudis mittevaralise kahju (5000 eurot) ja varalise kahju (10 000 eurot) hüvitamist seoses asjaoluga, et vangla ei sisestanud tema poolt soovitud telefoninumbreid pooleteise kuu jooksul vastavasse süsteemi. Kahjunõudes esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastas vangla 14.06.
4. a otsusega nr 6-16/97-3 Xi kahjunõude. Kinnipeetav sai otsuse kätte 15.06.
6. Tartu Halduskohus tagastas 20.10.
7. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 alusel ning jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et peab praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahjunõuded tagastati õiguspäraselt, s.h kas esines kahjunõude läbivaatamist takistav puudus. Kaebaja esitatud hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 1¹ lg-s

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Viru Vanglale esitatud kaebaja kahju hüvitamise nõudes olid puudused (pidi tõendama varalise kahju tekkimist, esitama tõendid tehingu kohta, mida ta väidetavalt ei saanud sõlmida, esitama eellepingu, lepingu või muud dokumendid tehingu kohta, s.h hinnapakkumised, mittevaralise kahju nõue oli sisustamata ja tõendamata), kuid kaebaja puudusi ei kõrvaldanud. Eeltoodut arvestades kohus leidis, et vangla tagastas kaebaja kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt, kuna kaebaja ei kõrvaldanud puudusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. X esitas 28.10.2023 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 20.10.
3. a määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtu teisele kohtukoosseisule menetlusse võtmiseks. Kaebaja väitel asus kohus ebaõigesti seisukohale, et kaebajal on läbimata kohtueelne menetlus ja vangla tagastas tema hüvitamistaotluse õiguspäraselt. Ka ei tuvastanud kohus, et kaebaja poolt vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlust ei olnud esitatud kujul võimalik lahendada. Kohus jättis tähelepanuta, et haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte ja ärakuulamiskohustus ning vanglal oli kohustus neid nõudeid rakendada. Kaebus on tagastatud kiusu pärast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 20.10.

1. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 20.10.
2. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist ning asja uuesti otsustamiseks halduskohtule saatmist.
3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada. 7.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.

1. Tartu Halduskohus märkis 20.10.
2. a määruses asjakohaselt, et peab praegusel juhul kontrollima, kas kaebaja kahju hüvitamise nõue tagastati õiguspäraselt, s.h kas esines kahju hüvitamise nõude läbivaatamist takistav puudus. Haldusasja materjalidest nähtuvalt nõudis halduskohus Viru Vanglalt ka materjalide esitamist, selgitamaks, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangla märkis 31.07.
3. a vastuse lisade loetelus, et esitas halduskohtule muuhulgas ka kaebaja 17.05.
4. a kahju hüvitamise nõude. Siiski halduskohtule saadetud digikonteiner ei sisalda kaebaja 17.05.
5. a kahju hüvitamise taotlust. Seetõttu ei ole halduskohus saanud tegelikult hinnata, kas vanglale esitatud kaebaja kahju hüvitamise nõudes esinenud puudused takistasid taotluse läbivaatamist vangla poolt. Seega halduskohus ei ole saanud veenduda, kas kaebaja on kaebuses esitatud nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Halduskohtul tuleb uuesti nõuda vastustajalt välja asjakohane dokument, s.o kaebaja 17.05.
6. a kahju hüvitamise taotlus. Seejärel on halduskohtul võimalik veenduda, kas kaebaja kahju hüvitamise nõue tagastati õiguspäraselt, s.h kas esines kahju hüvitamise nõude läbivaatamist takistav puudus. 2
7. Eeltoodut arvestades tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ning tühistada Tartu Halduskohtu 20.10.
8. a määruse resolutsiooni p
9. Kuna halduskohus jättis kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata, sest tagastas kaebuse, siis arvestades, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 kaebuse tagastamise kohta, tühistab ringkonnakohus ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohus saadab asja menetlemiseks tagasi halduskohtule. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et täiendavate tõendite kogumise järel võib ilmneda, et siiski esineb alus kaebuse tagastamiseks või menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3