Kaebuse tagastamise alusena viitas halduskohus ka sellele, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust (
X volitas ennast esindama Natalja Kutepovat, kuid esitatud volikiri puudutab esindusõigust väärteoasjas, mitte haldusasjas. N. Kutepoval puudub seega esindusõigus käesolevas haldusasjas, sh õigus kaebuse halduskohtule esitamiseks.
avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Vastavalt VSS § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. Välismaalaste seadus § 43 lg 1 sätestab välismaalase seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. Antud juhul puudus kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes on saabunud riiki seadusliku aluseta või kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. Ettekirjutuse koostamisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel võttis PPA arvesse kaebaja Schengenis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Schengeni ja päritoluriigiga ning leidis, et pooleteistaastase sissesõidukeelu kohaldamine Xile on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. VSS § 32 lg 1 p 2 kohaselt Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus võtab menetlusse kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 11.10.
lg 3 mõistes kõrvaldatav puudus ja halduskohus oleks pidanud jätma kaebuse kõigepealt käiguta ning andma kaebaja nimel kaebuse esitanud isikule tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks, s.o halduskohtumenetluses esindamiseks õigust andva volikirja esitamiseks. Halduskohus seda ei teinud ja tagastas kaebuse ilma selles esinenud puuduse kõrvaldamiseks võimalust andmata, rikkudes seega
lg 3 nõudeid.
lg 3 sätestab selgelt, et kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist. Käesolevaks hetkeks on kaebaja esindaja selle puuduse ka kõrvaldanud, lisades esitatud määruskaebusele 03.06.2023. a volikirja, millega kaebaja oli volitanud N. Kutepovat ennast esindama ka halduskohtus seonduvalt PPA 24.05.2023. a ettekirjutusega. 7.2.
lg 2 p 2 järgi saab kaebuse tagastada juhul, kui kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ja kohtupraktikas on juba aastaid käsitletud selle sisu sellisena, et nimetatud sätte alusel saab kaebuse tagastada kõigepealt siis, kui kaebuses on ebaõige nõue ja kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kujul on kaebaja eesmärk saavutamatu või siis, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu ja põhjendamata kaebusega. Antud juhul on kaebaja kaebuses esitatud selle eesmärgi saavutamiseks õige nõue – tühistamisnõue. Samuti ei ole halduskohtu määruse põhjendustest selgelt arusaadav, mis põhjusel peab halduskohus esitatud tühistamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks või põhjendamatuks. Halduskohtu vaidlustatud määruse põhjenduseks kaebuse tagastamisel
a kirjaliku seisukoha, milles PPA sisuliselt vastas kaebusele ehk põhjendas seda, miks ei ole alust esitatud tühistamiskaebust rahuldada. PPA ei leidnud oma seisukohas, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tuleks seetõttu tagastada. See, et kaebaja lahkus koheselt Eestist ja tal puudub hetkel õiguslik alus Eestis viibimiseks, ei tähenda, et esitatud tühistamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. PPA on küll viidanud sellele, et Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus võib välismaalase põhjendatud taotluse alusel ja välismaalase esitatud asjassepuutuvate tõendite olemasolul tunnistada lahkumisettekirjutuses kohaldatud Schengeni sissesõidukeelu kehtetuks, kui välismaalane tõendab, et ta on lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, kuid asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et 24.05.2023 kaebajale koostatud ettekirjutuses talle kohaldatud sissesõidukeeld on väljaspool kohtumenetlust tühistatud. 8. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu 11.10.2023. a määruse ja saadab asja halduskohtule tagasi. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.